Gümnaasiumi haridus - kas eralõbu või eluks vajalik? (3)

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Haridus - kas kohustus või vabadus?

Haridus- kas kohustus või vabadus? Haridus- õppimise ja kasvatuse kaudu omandatud süsteemne teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushinnangute ja käitumisnormide kogum, mis näitab inimese arengutaset ning võimaldab tal pidevalt areneda ja ennast teostada. Kas nimetada seda kõike kohustuseks või vabaduseks? Taseme järgi jaotatakse haridus põhi-, kesk-, keskeri- ja kõrghariduseks. Põhiharidus on Eestis kohustuslik vähemlt seni, kuni õpilane saab 17-aastaseks. Siis ei pea ta enam koolis käima, kuid mida ta nüüd edasi teeb? Ilmselt ei midagi, kuna tal pole päris põhiharidust käes ei ole tal edasi õppima kuskile minna. Ilmselt tuleks käituda nii, et 17-aastaselt oleks põhikool juba läbi, et haridust edasi omandada. Keskooli ehk gümnaasiumi minemine käib läbi põhikoolilõputunnistuse ja kooli sisseastumiskatsete

Kirjandus

10

doc

Minu kirjandite analüüs

Kirjandite analüüs 1. SISU Kolme gümnaasiumi aasta jooksul olen kokku kirjutanud seitseteist kirjandit. Eelistatuim teemavaldkond on olnud inimene ja inimsuhted, kuid olen kirjutanud ka hariduse ja spordi teemadel. Kirjandite eest olen saanud punkte vahemikus 57- 80. Kümnendas klassis kirjutasin kuus kirjandit, kõik hindele neli. Üheteistkümnendas klassis kirjutasin samuti kuus kirjandit. Punktisummadega 57- 68. Iga kirjandi sisu oli hea. Neljal juhul viiest oli õigekiri hea, ühel korral väga hea. Aasta alguses oli

Eesti keel

24

pdf

Minu LÜG mälestusraamat

Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte haridustaseme tõusust (Riimets. Riigigümnaasiumi...). Haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis püüdis omavalitsusi rahustada, et mida kõike ka gümnaasiumivõrgu korrastamisest ei räägita, kõige olulisemaks peetakse siiski hariduse kvaliteeti, kolme või rohkem pakutavat õppesuunda ning ideaalis võimalust, et iga õpilane saaks koostada endale individuaalse õppekava. (Ilves. Gümnaasiumi...) 16. juunil 2010 allkirjastati eelleping riigigümnaasiumi loomiseks. Lepingu kohaselt pidi Wiedemanni koolimajas alustama 2012. aasta sügisel tööd riigigümnaasium ligikaudu 300 õpilasega. Arvestati nelja paralleeliga ­ nii nagu tol ajal Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis klasse oli

Ühiskond

1

doc

Mille poole püüdlevad tänapäeva noored?

Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? Paljud tänapäeva noored, kaasa arvatud mina, ei tea mida elus teha. On erinevaid viise kuidas elu elada, valikuid on palju aga otsustada ei suuda. Kuid on ka neid, kellel pole mingeid sihte, kes elavad lihtsalt ükspäev korraga ja vaatavad, mis järgmine päev juhtub. Kuid on ka neid, kes on juba varakult ära otsustanud, kelleks nad saada tahavad või kuidas nad elu elada tahavad. Paljud noored kindlasti ei mõtle tulevikule, käivad koolis nii palju kui tahavad, kõigest on ükskõik, käivad igal pool pidudel ja kodus eriti ei viibigi. Nad ei mõtle tulevikule ette, nad lihtsalt elavad ükspäev korraga. Aga kui see juba harjumuseks muutub, siis on raske sellest välja tulla, sest sõbrad ootavad sind, vanematel on ükskõik ja äkki oled isegi koolist väljaviskamise äärel

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (3)