50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katrin Aibast
Õppematerjali autor
Elu täielik muutumine ühe kuuga Ma poleks eales uskunud, et psühholoogiatund võib olla nii huvitav, andes mulle palju erinevaid nippe ja näpuandeid, kuidas elus toime tulla. Ma arvasin enne psühholoogia tunnis käima hakkamist, et psühholoogia on kuiv teooria inimeste tüüpidest, kuid ma eksisin, see on midagi enamat. Me saame gruppides asjade üle arutada ja ühtlasi analüüsida ka ennast. Alates esimestest tundidest olen rohkem mõtlema hakanud sellest, kuidas enda senist tegevust efektiivsemaks muuta ja olen enda senistes tegevustes hakanud vigu otsima. Vigu otsin vaid selleks, et ma ennast paremaks saaksin muuta. Kindlasti on mulle kasuks tulnud ka mälutreenig, mida ma tunnis tehtu järgi olen kodus harjutanud. Kindlasti võin väita, et võõrkeeltes õpitavad sõnad ja fraasid hakkavad kohe tüki kergemini pähe. Ja õppimist kergendab ka sõnadest pildi kokkupanemine. Eriti kasulik on see näiteks luuletuse esitamisel, või ajalooks õppides.
Wiedemanni koolimajas alustama 2012. aasta sügisel tööd riigigümnaasium ligikaudu 300 õpilasega. Arvestati nelja paralleeliga nii nagu tol ajal Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis klasse oli. Kuigi koolimaja oli väga hästi hoitud, siis linnavalitsuse haridusjuhi sõnul nägi Wiedemanni maja teiste renoveeritud koolide kõrval siiski hale välja. Niisiis loodetigi sellele, et riik teeks remondi. Kuid kooli asutamisel tuli leida lahendused paljudele küsimustele: tuli lahutada põhikool ja gümnaasium, praegused koolid reorganiseerida ning teha koostööd kogukonna ja gümnasistidega. Tööd oli palju: ette oli vaja valmistada põhimäärus, valida koolile nimi, koostada õppekava; samuti teha valmis kava riigigümnaasiumi rahastamiseks, leida personal, sõlmida lepinguid ning valida hoolekogu. (Ilves 2010a) Kuid sama aasta septembriks oli riigikooli tulek ikka veel lahtine. Algse eelarve järgi oli Wiedemanni kooli remondiks planeeritud 42 miljonit krooni, kuid valitsus ei olnud veel kooli
sellisel juhul peaksid väga paljud õpilased suunudma õppima Kuressaarde ning see tooks paljudele peredele suhtleiselt palju lisakulutusi, teiseks juba selle ajaloolise tausta pärast ja on ju Leisi gümnaasiumi osa olnud just riigieksamite tulemuste põhjal väga heal tasemel. Ühesõnaga oleks väga kurb.`` Leisi Keskkooli lõpetanud Sander Põlluäär oli samal arvmausel : ,,Arvan, et ei tuleks sulgeda, kuna mulle meeldib, et leisis on gümnaasium, mitte pöhikool. Ja ju neid lapsi ka juurde tuleb, nagu praegu esimeses klassis ju, seal üpris palju õpilasi. Ei tea küll kui palju läheb gümnaasiumi osa ülalpidamine maksma, aga usun, et see tasub end ära. Seda enam kui kool sai uue kuue." Kõige enam puudutab see otsus siiski aga õpilasi, kes käivad veel põhikoolis, ningi õpetajaid, kelle palka see otsus mõjutab. Oma isikut mitte avaldada sooviva 9. klassi
.............................................................................................................25 3 SISSEJUHATUS Igal kevadel on sajad põhikoolilõpetajad valiku ees, kuidas jätkata oma haridusteed, milline kool oleks sobiv arvestades teadmiste tase ja õpilase vajadusi. Gümnaasiumihariduse omandamiseks Kuressaares on valida kahe kooli vahel Saaremaa Ühisgümnaasium ja Kuressaare Gümnaasium. Kuna valikuvariante on vaid kaks, siis tuleb oma valikut hoolega kaaluda ja arvestada seejuures mõlema kooli plusside ja miinustega. Uurimistöö koostamisel lähtus autor faktist, et Kuressaare Gümnaasium pakub väga mitmekülgseid võimalusi sportimiseks ning just seetõttu on paljud otsustanud Kuressaare Gümnaasiumis õppimise kasuks. Teema sai valitud ka seetõttu, et antud hetkel on Eesti tippsportlaste hulgas mitmed Kuressaare Gümnaasiumi vilistlaed.
isegi nimed samad. Võrreldes minu ning minu ema tunnistusi vaid ainete põhjal, oleks raske aru saada, kumb meist on õppinud isesõitvate elektriautode ning kumb Moskvitšide ajastul. Vananenud õppekava pole kohe kindlasti mitte vaid minu kooli probleem. Gümnaasiumi riiklikus õppekavas õppeainetena kohustuslikud kursused ongi vaid n-ö kõige elementaarsemad ehk need, mida on õpetatud juba aastakümneid. Tänapäeval ju lihtsalt üritatakse rõhuda sellele, et iga gümnaasium saaks ise valida spetsiifilisemaid aineid. Kuigi olen igati nõus sellega, et noored peaksid saama valida juba gümnaasiumis, milliseid aineid nad õppida soovivad, siis tihti lisanduvaid valikuvõimalusi ära ei kasutata. Isegi kui kool võimaldab õpilasel valida programmeerimis- või ettevõtluskursuseid, siis motivatsioon neid aineid tegelikult ka õppida on küllaltki vähestel. Gümnaasiumi saab ju lõpetada ka ilma
ei oska või ei saa hakkama sellega, see amet juba oleks miskit, aga sellega kaasneb ka palju tööd, kui olla virk ja kraps siis saame me kõik hakkama sellega. Aga mind vahel paneb ikka mõtlema see, et kelleks ma ikkagi saan? Kelleks ma saada tahan, mu mõtted liiguvad nii kiiresti et ei tea, kord tahan saada lenduriks, siis jällegi mingiks asjapulgaks või siis hoopis juristiks, neid läheb kah ikka vaja. Aga milleks üldse kellekski saada, kas sellepärast et elus kuhugile edasi jõuda või elada nii nagu ise tahad, käia tööl ,teenida, soetada endale kinnisvara või lihtsalt et riigile raha sisse tuua. Eks seda teeme nagunii, selleks me ei pääse mitte keegi. Riigikogulastel on hea amet, need kah seal muud ei tee, kui mõtlevad lolle seadusi, tõstavad asju, vähendavad palku, aga enda palkasid ei kergendata, mis viga küll elada, ei mingeid muresid
keskele ka mainida. Kui tegemist on sellise juhtumiga, on katsumus suur, tuleb võidelda ja kõigest väest pingutada ning kui ei õnnestu teist inimest sama tundma panna, siis tuleb sellega leppida ning õigel hetkel alla anda. J. W. Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" peategelane ei suutnud leppida tõsiasjaga, et ei saa Lottet omale, ning tappis end. _ (?) Sellistes kohtades saab võitude ja tulemuste kaudu oma maad maailmale tutvustada, sest teistele võistlejatele ja ka tavalisele rahvale, kellele sport vähegi huvi pakub, jääb mõtetesse meelde riigi nimi, mida ta varem võib- olla kuulnudki polnud kes mingi ala võitnud või hea katse sooritanud on. Kõige suurema teoga on hakkama saanud Gerd Kanter, kes on nii maailmameister kui ka olümpiavõitja. Loodan, et tulevikus oleme kuulsad nii spordis kui ka muudes eluvaldkondades ning ükski võõras inimene ei pea esitama küsimust: ,,Eesti, kas see on mingi järv?", vaid teab kohe, kes me, eestlased, sellised oleme.
Haridus on elu kompass Ma olen seitseteist aastat vana ja õpin üheteistkümnendas klassis ning juba teist aastat gümnaasiumis. Minu klassis käib kolmkümmend neli õpilast ning terve lennu peale on meid kokku umbes sada. Gümnaasium pole kohustuslik, kuid ometigi ruttavad katsetele enamus põhikooli lõpetanutest. Ka ülikooli on meeletu konkurss, kus isegi need kõige targemad kardavad saada mittevalituteks. Tihti olen ma mõelnud sellele, et miks on paika pandud reglement, et põhikool peab olema kohustuslik kõigile. Ka meie põhiseaduses on ju öeldud, et igal inimesel on õigus omale arvamusele ja õigus niiöelda vabale valikule. Kujutan
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid