Gustav Suitsu luule (5)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Gustav Suitsu luule

GUSTAV SUITSU LUULE 1905.aasta välja tulnud ,,Elu tuli" oli vabadusliikumise tõusuperioodi langenud loominguaastate vili. Suitsu esimene luulekogu oli mitmepalgeline, sisaldades võitlusvaimustusest kantud ülipidulikke luuletusi, armastus- ja looduslüürikat ning mälestuslaule. Enamasti lüürilise laadi kõrval esineb ka eepilisi värsse. Keskse mõttena läbib luulekogu usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua, mis annab lüürilistele kujunditele rõõmsa, tulevikku sihtiva optimismi. "Elu tuli" oli kõige enam levinud eesti luulekogu nõukogude-eelsel ajajärgul

Kirjandus

3

docx

Gustav Suits luule

Tervitus Oma saar Ma sõuan merel ja sõuan, Teid tervitan, tundmatud sõbrad üht saart mina otsin sääl. viha lõõtsuvas ajastikus ­ Seda kaua ju otsinud olen teid, südamed häbelikud, laia lageda mere pääl. te heitluses lootusetus. Mõnd saart on määratus meres, mõnd sadamat vilusat. Näib kui liblikatiibade virveid Oma saart aga mina ei leia, kõuepilvede mustavast tõest ­ oma unistust ilusat. teie värisev igatsus helkleb Ma sõuan merel -- ja hõljun kui tukkide suitsvate nõest. ja lained hõljuvad ka, kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved ­ Te tasased, jälgida julgust oma saart aga otsin ma. kel veel ulmade visandeid ­ ma hingede üksindusängist tervitan teid. Sügise laul

Kirjandus

13

doc

Gustav Suits ja Kalju Lepik

KALLAVERE KESKKOOL REFERAAT G. SUITS JA K. LEPIK Koostaja: Jaan Kaupmees Juhendaja: õp. Hille Oona MAARDU 2008 2  SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Gustav Suits 4 Gustav Suitsu looming 5 Elu tuli 6 Kalju Lepik 7 Kalju Lepiku looming 8-9 Topsisõbra matus 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 3  SISSEJUHATUS Minu referaadi teema on G. Suits ja K. Lepik, nende elulugu ja looming. Valisin just

Kategoriseerimata

32

docx

LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES

Vändras viidi munadepühade ajal muna ristteele, et haigusi ära hoida. Tänaseni on populaarne munade värvimine, koksimine, kinkimine või vahetamine. · Jüripäev (23.04.) on põllumehe tähtpäev. Algasid välised tööd, mis kestsid mihklipäevani. Rahvapärimustes on suur vahe, mis toimus enne ja pärast jüripäeva. Enne jüripäeva suplemine pidi tagama hea tervise, seevastu mahaistumine oli ohtlik. Kindlasti tehti jürituld, kari aeti läbi jüritule suitsu. See puhastas ja kaitses karja. Enne jüripäeva ei tohtinud tuld teha. Väga tähtsad olid ilmavaatlused. Kui jüripäev oli päikesepaisteline, lootis vanarahvas ilusat suve ja head rukkisaaki. Kui aga sadas, oli karta ikaldust. Kui enne jüripäeva müristas, tuli külm kevad, hilisem müristamne tõi sooja kevade. Jälgiti ka vikerkaart, hallasid, lund, jääd, tähti, pilvisust, meretõusu, tuule suunda. · Markusepäev, marguse-, ussikuningapäev (25.04.) Oma koht on saagi ja ilma

Füüsika

57

doc

Hiir rätsepaks

kallutasid ümber poti. Kaugele ei vii sind vale!" Kanged mehed Juku kõnnib tänaval, turuplatsi lähedal, koju minna ta ei taha täna tal on taskus raha Tahaks osta midagi. Mida? Seda veel ei tea. Viimaks ostab sigari, arvab -- see on väga hea. Juku kõnnib, sigar ees, arvab: ,,Olen kange mees!" Tuleb vastu sõber Eedu ja ka naabri väike Peedu. Jukul tarvis koju minna, annab suitsu Peedule. Teised poisid jäävad sinna, suits lä'eb Peedult Eedule. Peedu tunneb: süda paha. Tõttab ruttu nurga taha -- ' pöörleb, kõrvetab kõik sees, häbi olla teiste ees. Eedu võtab sigari,  seisab julgelt, sigar ees, tõmbab selle lõpuni -- tahab olla kange mees. Häda hiilib hiljukesi. Peagi sõbrad kolmekesi istuvad nüüd jälle koos suures õnnetusehoos. Suits ei poisikestel' sobi, see -- kui kassil küünal ees.

Kirjandus

120

docx

Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö

● On kirjutanud Eesti esimese reekviemi. MK – Mu süda ärka üles. Heino Eller: ● Tartus temanimeline muusikakool; ● Õpetaja paljudele (Elleri koolkond); ● Armastas viiulit (ise lõpetas kooli samal erialal); ● MK – Kodumaine viis. EESTI KIRJANDUS 20. SAJANDI ALGUSES Noor-Eesti 1905-1915. aasta: ● Esimene kirjanduslik rühmitus Eestis; ● Eellugu: salajased õpilasringid; ● Kuressaares Villem Grünthal-Ridala; ● Tartus Gustav Suits; album „Kiired“ I – III; ● Noor-Eesti I album 1905. aastal (Kokku ilmus 5 albumit); ● Artikkel „Noorte püüded“: ○ „Enam kultuuri. Enam euroopalist kultuuri. Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks.“ ● Ajakiri Noor-Eesti 1910.–1911. aasta; ● Ajakiri Vaba Sõna 1914.–1916.aasta. Noor-Eesti tuumik: ● Gustav Suits; ● Bernhard Linde;

Kultuur

41

doc

Maailmakirjandus

Järgnevad luulekogud ilmusid sama pealkirja all, lisas vaid uue tsükli luuletusi, 1891/92 aasta väljaandes oli juba u 400 luuletust. Hümniline vabavärss oli tol ajal täiesti erandlik. Eestis samalaadne autor Jaan Kaplinski. Prantsuse sümbolism Napoleon III valitsusajal tekkis nn parnassi liikumine, mis sai nime almanahhi ,,Kaasaegne parnass" järgi. Parnassiluule tähendas teadlikku eemaldumist romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Luule eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine, ühiskondliku või moraalse ebaõigluse vastu võitlemine. Kaasaegsete sündmuste kajastamist luules hakati pidama halva maitse tunnuseks. Eeskujuks oli antiik. Peanõuded ebaisiklikkus ja neutraalsus. Taotlesid täielikku vormipuhtust - nn puhas kunst. Charles Baudelaire (1821-1867) Tegutses parnassiluuletajatega samaaegselt, kuid ei jaganud täielikult nende seisukohti. Võttis osa 1848. a revolutsioonist, pettus järgnenud keisririigis

Kirjandus

33

odt

11. klassi kirjanduse eksam

1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast

Kirjandus

Kommentaarid (5)