Gustav Mahler (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

24

doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. Psalmoodial on kiriklikus

Muusika

17

docx

MUUSIKAAJALUGU

Ühiseid jooni on väga vähe või puuduvad üldse. 20. sajandi I poolel saab eristada 4 muusikavoolu: · Hilisromantism; · Impressionism; · Neoklassitsism; · Ekspressionism. Hilisromantism Hilisromantism on romantismi järellainetus, mis levis kõige enam Saksamaal ja Austrias. Eeskujuks R. Wagner. Iseloomulikud on: · suured esituskoosseisud, · vaskpillide suur osakaal, · tonaalsuse (helistiku/põhitooni) kadumine. Gustav Mahler (1860-1911) Nimetatakse Tsehhi-Austria helilooja, sündinud Tsehhis, õppinud Viini konservatooriumis. Ka dirigent, töötas ooperiteatrites jms. Tema looming jaguneb kaheks: · Sümfooniad: varieeruvad 2-6 osani. Kokku 9 sümfooniat. Viimane on kantaat- sümfoonia ,,Laul maast". Loomingu tipuks peetakse 8. sümfooniat, kestab ligi 1,5 h. Esiettekandel kokku 1029 esitajat, seetõttu tuhandesümfoonia. Vastavalt tekstile jaguneb kaheks osaks: 1

Muusika

29

doc

Muusikaajalugu

MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND ­ 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline,

Muusikaajalugu

20

doc

Renessanssi Žanrid, heliloojad

Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul ­ keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei

Muusikaajalugu

56

pdf

Modernism ja muusikateater

MTX 335. Modernism ja muusikateater Eksamiteemad 1. Modernismi mõiste ja tunnusjooned 19. sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagner võt

Muusika

22

doc

Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus

Kasutab klassitsismi vahendeid, ka vorme. Zanrid. Romantism ja biedermeier (biidermeier; 1815-1848, väikekodanlik idüllilis- turvaline eluhoiak). (Selle kohta on olemas omaette konspekt.) Traditsiooniliselt räägitakse 19. sajandist kui romantismi sajandist: 1800-1830 vararomantism (Schubert, Weber, Rossini jt., omaette küsimus on Beethoven), 1830-1850 (või umbes 1870) kõrgromantism (Schumann, Liszt, Wagner jt.) ning siis hilisromantism (Bruckner, Mahler, R. Strauss). Aga 19. muusikast on võimalik rääkida ka ilma kogu sajandit romantiliseks nimetamata. 19. sajandit läbivad teatud tendentsid, mis iseloomustavad selle aja muusika arengut, on siis tegemist Schuberti, Wagneri või Brahmsiga. "Romantilisi" perioode aga võib esineda ka Viini klassikutel, näiteks "tormi ja tungi" aeg Haydnil ja Mozartil. Mõiste "romantism" tõusis tänapäevases tähenduses "tundeline, luuleline, salapärane" esile 18. ja 19. sajandi vahetusel

Muusika ajalugu

32

doc

Giuseppe Verdi

Õppeasutuse ja osakonna nimetus Ees­ ja perekonnanimi Giuseppe Verdi (10. X 1813 ­ 27. I 1901) referaat 28.04.2001 2  Esimesed leiud ja kaotused 1813. aasta sügisel tuli Parma­lähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Tulevase helilooja sünnikoht ­ Le Roncole ­ kujutas endast üheainsa tänava ja kahesaja elanikuga väikest küla, mille asukad põllunduse, siidiusside aretamise ja veinivalmistamisega ülalpidamist teenisid. Lombardia vana linna Busseto vahetu naabrus tõi siia kaugemalt pärinevaid käsitöölisi ja haritlasigi, kellest paljud Carlo Verdi tra

Muusika

33

odt

11. klassi kirjanduse eksam

1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (0)