Gustav Klimti stiilis „Freya's tears”, kunstnik Anne-Marie Zilberman (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

docx

KONTROLLTÖÖ MATERJAL: Vene aeg Eestis

Hurt pooldas kirikut ja vene võimu ning luteri usku, kuid suhted sakslastega olid halvad. Ta oli tuntud kõnemees.1872 aastal sai temast Otepää kirikuõpetaja. Talle oli tähtis haridus, eriti rõhutas eestikeele õppimist. Jakob Hurt oli Aleksandri kooli Komitee president. Samuti oli ta Eesti Kirjameeste seltsi esimees. Tal ilmus raamat ,,Pildid isamaal sündinud asjust". Hurda üks hobidest oli rahvaluule kogumine. Jannsen pooldas kirikut, sakslasi ning vene võimu. Ta andis välja ,,Perno Postimeest". Samuti oli ta kirjanik ning koolmeister. Arvas, et kirik õpetab inimesi. Püüdis rahvuslikku liikumist ja baltisakslasi lepitada. Laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" asutaja. I eesti üldlaulupeo organiseerija. Pani aluse Eesti Põllumeeste seltsile. Jakobson pooldas vene võimu, kuid põlgas sakslasi ja kirikut. Ta astus välja liigse usuõpetuse ning baltisakslaste võimu vastu (kuigi alguses pooldas baltisaksa võimu). Ta oli suurvürsti tütre koduõpetaja ning Eesti Kirjamees

Ajalugu

8

rtf

Eesti- ja Liivimaa 18.-19. sajandil

Teemad ja märksõnad Restitutsioon ja selle mõju Restitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele, aadel sai ka tagasi varasemad õigused talupoegade üle. Balti erikord ja selle tunnused Balti erikord- Venemaa koosseisu kuulunud Eesti-ja Liivimaa provintsi eriseadustele tuginev omavalitsussüsteem, mis erines muu Venemaa omast ning kinnitati pärast Põhjasõda Peeter I ning Eesti- ja Liivimaa rüütelkondade vaheliste kapitulatsioonilepetega. Tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine. Aadlimatriklid ja nende tähendus Aadlimatriklid- rüütelkonna liikmete nimekiri; immatrikuleeritud aadli moodustasid aadlikud, kes olid Baltikumis sajandeid elanud. George Browne ja tema tegevus George Browne-iiri päritolu Riia kind

Ajalugu

5

rtf

Vene aeg

koolikorralduse kava, mille kohaselt tuli kool rajada mitte ainult igasse kihelkonda vaid ka suurematesse mõisadesse. Mõisnike leige suhtumise tõttu, see täit rakendust ei leidnud. 1787 tuli Brownel koolikohustuse nõuet taas meelde tuletada. Eestimaa kubermangus oli koolide rajamise käik veelgi aeglasem. EHITUSKUNST 1718 rajati Tallinnasse Kadrioru loss, mis sarnaneb samal ajal Peterburis rajatud lossiansamblitega. Itaaliapärane barokkstiilis paleed ümbritses prantsuse stiilis park. Sajandi teisel poolel võimaldas jõukuse kasv uhkeid mõisaansambleid rajada ka baltisaksa aadlikel. Nt Palmse mõis Lahemaal. 1770 alustas Eestis võidukäiku klassitsistlik arhitektuur. Selle aja hoonetel oli klassitsimi ja barokki ühiseid jooni nt 1773 ümberehitastud Toompea loss Tallnnas, 1784 Tartu raekoda. Tartust sai alguse klassitsislik ehituskunst sammaste ja kaarte rajamisega. Nt kaarsild ja Ülikooli hoone(projekteerijaks Johann Wilhem Krause). REFORMIDE TAOTLUSED

Ajalugu

6

docx

Vene aeg 1721-24.02.1918

VENE AEG (1721-24.02.1918) I BALTI ERIKORD · Restitutsioon ­ riigistatud mõisade tagasiandmine · Kehtisid senised seadused ja maksukorraldus · Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, tollipiir · Vene keskvõimu esindajad kindralkubernerid (Vene armees välismaalased ­ karjäär, kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine) · Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) ­ rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) ­ talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A.Thor Helle tõlki

Ajalugu

3

doc

Balti erikord, mõisted, asehalduskord

· KROONUMÕIS-riigimõis · PASTORAAT-kirikumõis · VAKURAAMAT-raamat,milles peeti arvestust koormiste üle · ADRAMAAREVISJON- 7,8 aasta järelt peetud kirjapanekud vöövõimelistest talupoegadest · PEARAHAMAKS-Baltikumi maksusüsteem · HINGELOENDUS-pearahamaksu arvestamiseks läbiviidud loendus · PÄRISORI-inimene, keda võis perest ja maast lahus müüa · POSITIIVSED MÄÄRUSED-kindralkuberneri ettepanekud, mis olid loodud pärisorjuse kaotamiseks · PEARAHARAHUTUSED-eesti ja läti talupoegade väljaastumised · MERKEL-Liivimaa koduõpetaja ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" · PIETISM-usuvool,mis oli luteri kiriku süvenevale konservatismile vastu · VENNASTE E. HERNHUUTLASTE LIIKUMINE-Pietistlike ideede levitajad,usuvabadus. · RATSIONALISM-uus praktiline suund, tähtsaks muutus mõistus · JOHANN GEORG EISEN-ratsionalistidest kirikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja, Torma past

Ajalugu

4

doc

Eesti XIX saj

§ 30. Pärisorjuse kaotamine Eestis Esimesed kriisinähud mõisamajanduses. Viljahinnad püsisid kõrged, Venemaa sisekubermangud pakkusid soodsaid turustamisvõimalusi. Esimesed kriisinähud tekkisid 18. saj lõpul, kui mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Puuhoonete asemel hakkasid mõisates kerkima mõisahäärberid parkide ja järvesilmadega. Toidulauale ilmusid kallimad road. Üha rohkem mõisnikke pidid võlgu tegema. Nende katteks tuli rohkem toota ning sellega tõsteti talupoegade koormisi. Reformide taotlused. Kujunesid mõisnike rühmitused, kes otsisid kriisist väljapääsu. Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene riigi mainet Euroopas. Suure töö Baltikumi agraarolude tutvustamisel tegid rahvasõbralikud haritlased. 1801. aastal võimule tulnud keister Aleksander I oli valmis Baltikumi olusid muutma. Keiser andis Eestimaa rüütelkonna peamehele mõista, et laenu saamine sõl

Ajalugu

5

docx

Eesti pärast Põhjasõda

köster,tegutseti ainult talvel.1765.a võeti vastu koolikorraldus kava,tänu sellele rajati uusi koole. *Lugemisvara-Lugejaid oli palju,seega oli vaja lugemismaterjale.Selleks olid piibel,palve- &lauluraamtud.Ilmus ka 1.maarahva kalender.Hakati kirjutama ka raamatuid.Tuntumad oli Arveliuse&Willemanni poolt. *Ehituskunst-Põhjasõja pärast peatus ehituskunsti areng.See tõusis Kadrioru lossi ehitamisega.18.saj2.poolel ehitati veel Palmse mõis ning alustati klassistsislikus stiilis arhitektuuri.Tarus rajati uuesti terve kesklinn&ülikooli hooned. 4)Pärisorjuse kaotamine Eestis *1.kriisinähud mõisamajanduses - 19saj.lõpul tekkisid esimesed kriisinähud,kuna tarbimis tase õletas mõisade majanduslikku kandevõimet.Mõisinikud võtsid võlgu ja nende maksmiseks rajati uusi põlde ja tõsteti talupoja koormisi,lõpuks saadi aru,et nii ei tulda kriisiist välja *Reformide taotlused-Mõisnkud olid reformide vastu ning talurahva õigusetu olukord

Ajalugu

8

doc

Põhjasõda ja Vene aeg Eestis

· Paljudes mõisates jäeti tööle minemata · Talurahva korralekutsumiseks lähetati mõisatesse sõjaväeosad · Puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel · Ulatuslikum neist oli nn Puuaiasõda, mis toimus Räpina mõisas, kus hukkus viis eesti talupoega VeneRootsi sõda (1788 ­ 1790) · Rootsi soovis vallutada Põhjasõjas kaotatud Eesti ja Liivimaad · Esimene katse 1741 ­ 1743 lõppes Rootsi uute alade kaotusega Soomes · 1788.a alustas Rootsi kuningas Gustav III uut sõda Venemaa vastu, kasutades ära Venemaa sõda Türgiga · Sõjategevus takerdus, sest Rootsi laevastikul ei õnnestunud saavutada ülekaalu Läänemerel ja ka maaväed ei suutnud Soomes Vene vägesid purustada. · 1790. aastal korraldasid rootslased ootamatu dessandi Paldiskisse ning sundisid kohaliku garnisoni kapituleeruma · Rootsi püüdis oma kätte saada ka Tallinnat kuid sõda lõppes 13. mail 1790 toimunud

Ajalugu

Kommentaarid (0)