Gustav II Adolf ( slaidid ) (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Gustav II Adolf ( tekst )

I Slaid ­ isiklikelu Gustav II Adolf oli Rootsi võimas rootsi kuningas, kelle eraelust on vähe teada ·Sündis 19.detsember 1954 Rootsis Stockholmis ·Tema isa oli Rootsi kuningas Karl IX ja ema kuninganna Kristina Holstein-Gottorp. ·30.oktoober 1611 sureb Karli IX ning Gustav II Adolfist saab Rootsi kuningas olles ainult 17 aastane. Kaks kuud hiljem 31.detsember 1611 anab ta kuningavande Nyköpingi riigipäeval ·25.november 1620 abiellus Gustav II Adolf Brandenburgis Maria Eleonorega, kes sünnitas talle kaks tütart ­ 1623 Christina Augusta, kes suri aasta hiljem ning 1626 18.detsember Christina I, kellest sai tulevikus Rootsi kuninganna. ·16.november 1932 sureb Gustav II Adolf Lützeni lahingus, kuid ta maetakse alles kaks aastat hiljem stockholmi ­ 22.juuni 1634. Kümne aastat hiljem astub troonile ta tütar Christina (seni valitses Ferdinand II ja III), kui hiljem loobub troonist (tema asemele astus Karl X Gustav)

Ajalugu

8

doc

Gustav II Adolf ja Eesti

Saku Gümnaasium Gustav II Adolf ja Eesti Referaat ajaloos Autor: Tõnis Piip 11. klass  Saku 2012 Sissejuhatus Käesolev referaat annab lühikese ülevaate Rootsi kuninga Gustav II Adolfi eluloolistest andmetest ning tema tegevusest oma suhteliselt lühikeseks jäänud valitsemisajal. Ülevaade on koostatud osas, mis puudutab ka Eesti ajalugu. Eraldi on käsitletud Gustav II Adolfi tegevust väejuhina ning tema osa Eesti hariduselus toimunud muutustes. Käsitletud on ka Rootsi aja algust Eestis ja Rootsi aja mõju siinsele elule. 2 Eluloolised andmed Gustav II Adolf sündis 19. detsembril (Juliuse kalendri järgi 9. detsembril) 1594. aastal Karl IX ja Holstein-Gottorpi printsess Kristina pojana. 30.oktoobril 1611 suri Karl IX ning Gustav II Adolfist sai Rootsi kuningas. Kaks kuud hiljem, 31.detsembril 1611 andis

Ajalugu

204

pptx

Põhjamaade ajalugu

 Kalmari unioon 1397-1521 1503. a. saab regendiks SVANTE NILSSON STURE ja on seda kuni oma surmani 1512. a. o Maksab maksu HANSULE , kuna too ei saa olla Rootis kuningas. o SVANTE NILSSON on esimene rootslane, kellel oli süüfilis.  Kalmari unioon 1397-1521 Riiginõukogu seab ueks eestseisjaks unioonisõbraliku ERIK TROLLE. Erik Trolle astub varsti tagasi ja 1512. a. saab uueks kuningaks Svante Nilssoni poeg STEN STURE NOOREM. Peapiiskop Gustav Trollele uue kuninga ambitsioonikus ei meeldinud ja ta sõlmis taani kuningas Christian II liidu.  Kalmari unioon 1397-1521 Sten Sture Noorem laseb Riigipäeval peapiiskop ametist vabastada ing vallutatakse Trolle loss. Trollele appitõtanud Christian II sai Brännküra all 1517. a. lüüa.  Rootsi uusaeg Pärast Stockholmi veresauna põgenevad regent Sten Sture pooldajad, ka 25- aastane aadlik GUSTAV ERIKSSON VASADE suguvõsast.

Ajalugu

38

docx

Põhjamaade ajalugu

Island 1402. ­ katk hävitas üle poole rahvast. Islandil hakkasid 15.saj I poolel aktiivselt kaubitsema Inglise kaupmehed. Huvi Islandi vastu tundis Hansa Liit. Soome Peaprobleem: Venemaa vallutussoovid 1495. ründas Venemaa Soomet. Kohalikud suutsid Viiburi juures venelaste rünnaku tõrjuda. Viiburi sai tähtsamaks keskuseks Soomes. Põhjamaade ajalugu 7 Uusaja algus. Reformatsioon Rootsi Gustav Vasa (1496­1560); Tema juhtimisel algab talurahvaülestõus; Vasaloppet (suusamaraton)/sama tee, kus talupojad jõudsid kuningale järgi (90km) maailma tuntuim suusamaratoni rada;  1521 algas talupoegade ülestõus Gustav Vasa juhtimisel; Gustav Vasa kuulutati regendiks; 6. juunil 1523 valiti Gustav Vasa kuningaks. Riigipüha kuninga päev; Rootsi­Taani sõda lõppes 1524; Rootsi pidi Taanile loovutama Rootsi lõunaosa ja Gotlandi

Ajalugu

19

doc

Rootsiaeg

Tänu kooliskäijatele poistele õppisid kodudes ka õed-vennad lugema. Laste koolitulek sõltus põllutöödest ja kasutatavatest ruumidest. Algul toimus õppetöö 3-4 kuud aastas. Õppimine võis alata, kui välitööd olid lõppenud; seal, kus kooliruumiks oli rehetuba, alles pärast rehepeksu. Alustati tavaliselt pärast mardipäeva või kolmekuningapäeva, lõpetati aprillis jüripäeva paiku. Eestikeelne kirjapilt ja kirjandus Juba Gustav Adolfi päevil ilmusid môned vaimuliku sisuga raamatud, kuid need olid väga vigases keeles kirjutatud ja raskesti arusaadavad. 1637. aastal koostas Tallinna Toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika reeglistiku, mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. Forselius, kes oli väga tähelepanelik ja rahvaga kokku puutus, ôppis juba noores eas elavalt rahvakeelt tundma

Ajalugu

63

doc

Eesti Varauusaeg

ordumeistri ainuvõimu. Fürstenbergile pakuti suure linnuse enda kontrolli alla (Pärnu, Viljandi, Tarvastu) ehk pensionipõlv. Fürstenberg valis endale Viljandi. Poola sõdurid polnud huvitatud Liivimaa kaitsmisest, nad hakkasid riisuma ja röövima linnu, mida nad pidid kaitsma. Neid hakati võrdlema Tatarlastega, pole vahet mõlemad sama metsikud. Tehti Liivimaa maksu, mida liivlased korralikult maksid, sest vaja oli palgasõdureid. Rootsi abi: 1559. Vahepeal sureb Gustav I Vasa, saatkonda polnud võimalik võtta vastu. Uus Rootsi kuningas Eric XIV hakkab pidama läbirääkimisi Tallinnas olevate isikutega. 1561. aasta jaanuaris pannakse plaan paika. Ta teeb Tallinna saadikutele ettepaneku, et kui Liivimaa  11 alistub siis nad saavad sõjalist abi, varustust, moona, mehi, toitu ja raha. Tallinlased olid nõus sellise pakkumisega

Eesti varauusaeg

66

doc

(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM

Ka kultuuritasemelt ületas Holland ülejäänud Euroopat. Juba 17. sajandi keskpaigas oskasid pea kõik hollandalsed lugeda ja kirjutada. Hollandi ühiskonda iseloomustas kõrge tolerantsus ja sõnavabadus. Hea maine omandasid Hollandi ülikoolid. Euroopa kõrgseltskonnas peeti väärtuseks saada haridus Hollandis – civilisé en Hollande. Maailmakuulsuse saavutas Hollandi maalikunst: Madalmaade kuldajastu langes kokku Rubensi ja Rembranti ajastuga. Rootsi lahkulöömine Kalmari unioonist: Gustav I Vasa ja Vasaloppet. Lõpetamaks rootslaste püüdlusi vabaneda Taani ülemvõimu alt nõudis Christian II 1520. aasta sügisel, et ta Stockholmis kuningaks kroonitaks, ning vahistas sellele järgnenud pidusöögil kogu Rootsi aadliladviku, kellest sadakond 8. ja 9. novembril 1520 hukati. Stockholmi veresauna nime all ajalukku läinud repressioonid vallandasid Rootsis ülestõusu, mille juhiks sai noor aadlik Gustav Vasa. 6

Ajalugu

64

rtf

Nimetu

....... ( http://et.wikipedia.org/wiki/Koadjuutorivaenus) Ordu ja Poola vahel kokkulepe, mis taastas sõjaeelse olukrra. Cristophi tunnustatakse koadjuutorina. Riia piiskopkond läheb Pola-Leedu kaitse alla. 14.09.1577 Poola-Leedu ja Ordu vaheline liit Venemaa vastu. 1554 a olid Liivimaalased sõlminud Venemaaga 15a rahu, mis pidi kestma veel 12a, mida ei arvestatud. Koadjuutorivaenus näitas, et liivimaalased on sõjaliselt väga nõrgad. Liivlaste suhted Rotsiga ( Gustav I Vasa/Gustav Eriksson). Vasa oli 1554 a Orduga kokkulepet ürit saavutada, et ühiselt astuda Venemaa vastu sõtta.Oluline ida-piiri küsimuse pärast. Ordu loobus sellest ettepanekust. 1550a kevadel puhkes sõda. 1557 Venemaa-Rootsi vaheline relvarahu. Vasa pettub liivimaalastes. Läänemere äärsed riigid olid kiire arengu teel( Rootsi, Taani). Tahtsid enda võimu alla saada Läänemerd. Toimub ülemvõitlus võimu üle Läänemerel. Ülejõu elamine tol ajal.

Kategoriseerimata

Meedia

Kommentaarid (0)