Tallinna
Ülikool
Kommunikatsiooniteooria
Grupimõtlemine
Irving Jarvis ´e järgi
Tallinn
2011
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tankareva
Õppematerjali autor
kalduda teemas ühte kindlasse punkti ning ning minna kaasa kitsa teemakäsitusega. See omakorda võib mõjutada ka info otsimist, kus seljuhul keskendutakse vaid konkreetsele väljapakutud lahendusele ning kogu töö käib selleks, et seda tõestada või ümberlükata. Väga huvitava faktina on välja toodud ka tõsiasi, et ka Janis pole kunagi väitnud, et grupimõtlemine on massi fenomen. Kas siinkohal võiks väita, et grupimõtlemine toimub nende ostuste puhul, kus inimene arvestab ümbruskonda, keskkonda ja ühiskonna kindlaks kujunenud arvamusi rohkem, kui oma isiklikku sisehäält ja kriitilist meelt, ning ta ei tunne isiklikku vastutust? Kasutatud kirjanuds: http://en.wikipedia.org/wiki/Groupthink Myers, David G., 2005, 8th ed. Social Psychology. McGraw-Hill,Inc.
omaniku käsutäitja.) Juhtimine eesmärgi kaudu (P. Drucker) – juht püstitab eesmärgid organisatsioonile. Alluvad püstitavad endale eesmärgid, koostavad ja kooskõlastavad need juhiga. Tööga rahulolu (F. Herzberg) – tõi välja töörahulolu ja rahulolematust seotud tegurid. Kõik see mida töö iseenesest pakub. Keskkonna tegurid. Nt. suhted oma ülemuse ja kolleegidega. Nüansiks on palk, kuidas lahendada palgaküsimusi. Grupimõtlemine (I. Janis) – tõi välja selle, et pole grupimõtlemise pole hea, inimesed muganduvad. See on sotsiaalne logelemine st. et grupiliikmed ei panusta tööle. 70-80ndatel. Inimesed ei julge oma arvamusi välja öelda. Organisatsioonikultuur (E. Schein) – väärtuste, normide ja hoiakute kogum. Mille puhul puhul öeldakse välja, kas töötaja käitub õigesti. Emotsionaalne intelligentsus (P.Salovey, J.Mayer) Empaatia-oskus, võime elada sisse teise
10 Millised on võimalikud käitumised, kui töötaja tunneb ebaõiglust hüvitamisel? (S.Adamsi õigluse teooria.) S.Adamsi õigluse teooriaSuur osa töötajatest tunneb muret enamast kui ainult nende vajaduste rahuldamisest, käsutatav hüvitussüsteem peab olema aus, õiglane. See puudutab kõiki hüvitamise viise: psühholoogilist, sotsiaalset ja majanduslikku ning muudab töö motiveerimise juhtidele keeruliseks.J.Stacy Adamsi võrdsuse, õigluse, erapooletuse teooria järgi püüavad alluvad otsustada hüvitussüsteemide õigluse üle nende poolt sisestatud energia tulemusena saadavat väljundit teiste omaga.Sisenditeks on kõik tööalased panused: haridus, staazh, eelnevad töökogemused, lojaalsus, enese sidumine, kulutatud aeg ja energia, töö teostamine. Väljunditeks on hüved, mida tuntakse olevat saadud läbi oma töö ja ülemuselt: töötasu ja preemiad, lisasoodustused, sotsiaalsed japsühholoogilised hüvitused.Kui alluv
2. kui probleem on mitmetahuline ja tulevase otsuse elluviimisest hakkavad osa võtma väga erinevate huvidega inimesed, kelle huvid selle otsuse rakendamisel paratamatult konflikti satuvad. 3. kui tippjuht ei soovi teatud asjaolude tõttu otsuse tegemisest tulevat vastutust enda peale võtta. Otsustamine on kerge juhul, kui eesmärgid on selged, keskkonnamuutused hästi aimatavad, vajalik teave käepärast ja otsustaja on asjatundja. 28. Grupismõtlemine Grupimõtlemine on tendents minetada kriitiline suhtumine otsusesse ja selle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis. Grupimõtlemise algtingimusteks on: o Konformism o Grupi kõrge kohesiivsus o Grupi eraldatus o Andmete kogumise ja hindamise puudulikkus o Direktiivne juhtimine o Stress. Grupimõtlemist isellomustavad järgmised asjaolud: o Puutumatuse, kõigutamatuse illusioon tekitab liigset optimismi, innustab võtma ülearuseid riske kuna vastutus jaguneb o Usk
Ajavahemik võib olla *kindel periood, näiteks kindel tasu iga kahe nädala järel, * muutuv, juhusliku ajavahemiku järel tasumine. Maksumäär võib olla *kindel suhtarv, näiteks lisatasu iga viienda auto müümise järel, * muutuv maksumäär varieeruva hulga õigete vastuste (tegude) järel, näiteks loteriitasu töötajale, kes pole puudunud. 14. Klassikaline liidristiilide jaotus Kurt Lewini järgi. Iseloomusta lühidalt. Autokraatlikku stiili juht *koondab endale kogu võimu ja lahendab juhtimisküsimused ainuisikuliselt *alluvate töö toimub täpsete eeskirjade järgi, nad peavad tegema seda, mida neil on kästud teha. *Sellised juhid võtavad endale kogu võimu, alluvatele määravad aga täisvastutuse. *Alluvate tegevuse üle on range kontroll, juht sekkub igasse pisiasja. *Alluvad kardavad eksida, sest nende mõjutamiseks kasutatakse ähvardusi ja karistusi.
Töölised soovivad, et nende oskusi ja võimeid hinnataks ja et loodaks soodsad tingimused nende arendamiseks. See kontseptsioon on pigem eetiline filosoofia kui teaduslik järeldus. Inimestesse puutuvaid otsuseid ei saa teha lahus eetilisetest väärtustest. 7. Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad. Staatus on inimese sotsiaalne asend grupis. See on isikule osaks saava tunnustuse, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Inimesi on eristatud staatuse järgi tsivilisatsiooni algusest alates. Niipea kui inimesed ühinevad rühmadesse, eristuvad nad mitmesuguste omaduste, võimete ja meeldivuse järgi. Igal liikmel kujuneb teatud asend staatuse süsteemis ehk -hierarhias, mis määrab ära tema staatuse teiste liikmete suhtes. Eristatakse nelja grupiasendi põhitüüpi: 1. Liidrid - populaarsed, tunnustatud, autoriteetsed. 2. Kaaslased - keskmise populaarsusega, agarad kaasalööjad ühistes üritustes, liidrite abilised. 3
töövahend. Töölised soovivad, et nende oskusi ja võimeid hinnatakse ja loodaks soodsad tingimused nende arendamiseks. See kontseptsioon on pigem eetiline filosoofia kui teaduslik järeldus. Inimestesse puutuvaid otsuseid ei saa teha lahus eetilistest väärtustes. 7. Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad. Staatus inimese sotsiaalne asend grupis. Isikule osaks saava tunnustuse, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Inimesi on eristatud staatuse järgi tsivilisatsiooni algusest alates. Rühmades eristutakse mitmete omaduste, võimete ja meeldivuse järgi. Igal liikmel kujuneb teatud asend staatuse süsteemis e staatuse hierarhias, mis määrab ära tema staatuse teiste liikmete suhtes. 4 grupiasendit: 1) Liidrid populaarsed, tunnustatud, autoriteetsed. 2) Kaaslased keskmise populaarsusega, agarad kaasalööjad ühistes üritustes, liidrite abistajad 3) Isoleeritud liikmed, kelle suhtes ollakse ükskõiksed
negatiivselt teisest organisatsioonist, arvavad seda kõik grupiliikmed- stereotüüp. 41. Selgitage mõistet „sotsiaalne logelemine grupis“. Sõnastage eluline/konkreetne näide. tendents grupis töötades pingutada vähem kui individuaalselt töötades. Nt: Kui inimene teab, et tal on vaja tööülesanne täita üksinda, peab ta selle eest vastutama. Grupis aga töötavad kõik koos ja vastututs jaguneb nende vahel. 42. Millised on, vastavalt E. Shein´i järgi, kuus peamist põhimõtet grupis otsustamisel? Otsustamine vastutuse puudumisel Otsus võetakse vastu sisulise arutluseta. Otsuse kvaliteet sõltub rohkem juhusest kui koostegevuse tulemustest. Otsustamine võimu omava inimese reeglite järgi Direktor, esimees või mõni teine võimu omav inimene otsustab grupi eest. Otsustamine toimub vähese arutlemisega ja lühikese aja jooksul. Vähemuse otsustamine Toimub situatsioonis, kus mõned
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid