täidetakse? Tippjuhid – nende ülesanneteks on ettevõtte üldine tegevus ja kooskõlastamine Keskastmejuhid - tegelevad strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega Esmasjuhid - juhendavad üksiktoimingute elluviimist ja kontrollivad oma alluvaid 8 Nimeta 21. sajandi olulisemaid muudatusi organisatsioonis. (6) Tekkis virtuaalne organisatsioon Tekkis ka ajutine personal Töötajaid hakati valitsema teadmistega Kasvas töötajate erinevus Vananev töötajaskond Suurenes personali liikuvus TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Nimeta organisatsioonikäitumise eesmärke. Eesmärkideks on: Saada aru, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad Näha ette alluvate nii soovitavat- kui ka ebasoovitavat käitumist
Staatused jagunevad saavutatud staatusteks ja omistatud staatusteks. Iga staatus sisaldab ühte või enamat rolli. 7. Grupi ühtsus- group unity Grupi ühtsus on juhtimist mõjutav aspekt. Grupi ühtsust peetakse grupimõtlemise kõige olulisemaks tekitajaks. Kõrgel tasemel valitsev grupi ühtsus piirab teisitimõtlemist sedavõrd, et sisemised vastasused kaovad. Grupi ühtsusele võib viidata sarnane taust, sageli ollakse eraelus head sõbrad või sugulased. Ühtsed grupid on osutunud uuringutes efektiivsemateks, kui ei esine samaaegselt teisi grupimõtlemist põhjustavaid tegureid. 8.Konformsus- conformal Konformsus on allumine grupi survele, käitumise muutmine, loobumine oma tõekspidamistest olukorra sunnil või oma seisukoha muutmine grupi survel. Konformsuse abil tagab grupp arvamuste ja tegutsemise üksmeele. Konformsus on grupi enamusest lähtuv survemehhanism, konformsusele vastanduvad sõltumatus ja mässumeelsus. 9
Liikmetele meeldib üksteisega suhelda. 4. Grupi norm ( the group norm) - Grupinormid on grupi poolt aktsepteeritud reeglid, mis määravad ära sobilikud käitumis- ja toimimisviisid. 9. Kohesiivsus- Kohesiivsus näitab, mil määral on grupi liikmed grupist huvitatud ja soovivad olla selle osaks. Reeglina need liikmed, kes soovivad grupis olla, püüavad grupis häid suhteid säilitada. Juhul kui grupi normid on kooskõlas organisatsiooni normidega, on kõrge kohesiivsusega grupid organisatsiooni seisukohalt väga positiivsed, kuna nad üritavad normidest kinni pidada. 10. Tiim- Together Everyone Achieves More (üheskoos saavutab igaüks enamat). Vähemalt kahest inimesest koosnev grupp, kes teatud eesmärgi taotlemisel koordineerivad oma tegevusi ja tööpingutusi. 11. Projektitiim(project Team )- ajutiselt spetsialiseeritud tiim 12. Kvaliteediring (quality circle) - Teevad tööd omast vabast ajast et tulemust paremaks muuta, et tegevuse efektiivsus tõuseks. 13
keskkonna muutlikkuse määr kirjeldab keskkonnamõjurite muutumist ja püsimist teatud perioodil. Muutlikuks teevad keskkonna poliitilised, õiguslikud, tehnoloogilised jt muudatused. 4) Mis iseloomustab vähese määramatusega keskkonda ning too välja selle pluss ja miinus. Vähese määramatusega ehk muutumatus keskkonnas on vähe uusi võistlejaid ja uusi tehnoloogilisi läbimurdeid. Mida ebamäärasem keskkond, seda riskantsem on tegutseda. Et olla tulemuslik, peab organisatsioon suutma toime tulla keskkonna määramatusega. Keskkonna määramatus tähendab seda, et juhtidel ei ole piisavalt infot keskkonna mõjurite kohta, et ennustada keskkonna vajadusi ja muutusi. Põhilisi keskkonnamuutustega toimetulekustrateegiaid on kaks: · kohandada organisatsiooni vastavalt keskkonna muutustele; · mõjutada keskkonda nii, et see vastaks paremini organisatsiooni vajadustele. TEEMA: Juhtimise teooriad
organisatsioonikultuuri? (5) Organisatsioonikultuuri muutumine on äärmiselt raske, kuid võimalik ja mõnel juhul hädavajalik. Organisatsioonikultuur muutub kriisiolukorras (finantskrahh, suure osa klientide kaotus, konkurentide läbimurre) või juhtkonna vahetuse puhul. Uutel tippjuhtidel on oma väärtushinnangud, nad võivad olukorda tajuda teisiti. Organisatsioonikultuuri on kergem muuta uues ja väikeses organisatsioonis ning nõrga kultuuri puhul, sest see on järeleandlikum. Kultuuri muutmisel peaksid juhid silmas pidama järgmisi soovitusi: 1. Tippjuhtkond peab saavutama positiivse rolli, andma oma käitumisega tooni. 2. Luua uusi sümboleid, rituaale, traditsioone. 3. Toetada alluvaid, kes võtavad omaks uued taotletud väärtused. 4. Kavandada sotsialiseerumisprotsessid vastavalt uuendustele. 5. Muuta hüvitussüsteemi, et kiireneks uute väärtuste omaksvõtt. 6
ja hinnatakse nende mõtteid igaüks hoolitsega ise enda eest. Tõhusus, efektiivsus Meil otsitakse võimalusi Teeme nii, nagu kogu aeg. Mis tõhususe tõstmiseks siis, et need on vananenud töövõtted. Grupi karakterisikud Grupi suurus Väiksed grupid võimalik grupi liikmete vahel vahetu suhtlemine Suured grupid Grupi suuruse mõju (Thomas, Fink, 1969): Alla 5-liikmeline grupp: Vähene liikmete arv, väge neid, kes tunnevad vastutst Tihe omavaheline suhtlemine- potensiaalne kontaktide arv väike Kiirem lahendusega nõustumine Üle 7-liikmeline grupp Vähem võimalusi tegevuses osaleda. Esinemisvajaduse rahuldamatus Suur hulk pealtvaatajaid päris mõnd osalejat
selleta oleks ühiskonnas tegemist enama kui omapäi igas suunas liikuva ja tegutseva inimhulgaga. Juhiks võib pidada iga inimest, kellel on vähemalt üks alluv. Juhtida saab ka näiteks autot, lennukit või jalgratast, aga juhtida saab ainult nende liikumist, mitte neid endid. 2. Organisatsiooni mõiste Sõna ,,organisatsioon" tuleneb kreeka keelest, kus ta tähistas korrastust ja kooskõlastatud tervikuks korrapärastumist. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Org on inimrühm, kellel on kindlad strateegia, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi saavutamiseks. Organisatsioonide hulka kuuluvad nii era- kui ka riigiettevõtted, ametlikud kui ka mitteametlikud asutused. Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on anda tulemusi. Organisastioon peab suunama ja korraldama kõik oma varad kavandatud tulemuste saavutamiseks. Tegutsemiskeskonnana peab organisatsioon looma head tingimused
Organisatsioonikäitumine uurib inimkäitumist organisatsiooni kontekstis, keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. Sel põhjusel hõlmab OK ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas kontekstis ning huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele. OK on rakenduslik käitumisteadus, mille eesmärk on kaardistada laialdased teoreetilised ja praktilised teadmised, et avardada meie käitumist inimkäitumise keerukusest organisatsioonis ning anda teadmisi juhtimise mõtteviisist ja tegutsemisest. 2. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid?vaatlus, küsitlus ja intervjuu Organisatsioonikäitumise analüüsobjektiks on situatsioonid, erinevad sotsiaalsed grupid, isiksuse tegevus, eksperimendid laboratoorses tingimustes või reaalsetes olukordades. Andmete kogumiseks kasutatakse intervjuusid, küsitlusi, vaatlusi, mõõtmisi. Organisatsioonikäitumise uurimise teaduslikeks meetoditeks on: 1. vaatlused- kõige
Kõik kommentaarid