Grafiit ja teemant (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Süsinik - referaat

ja 13. Looduses leidub ka radioaktiivset isotoopi süsinik-14, mille massiarv on 14 ja poolestusaeg 5700 aastat. Süsinik-14 tekib kosmilise kiirguse toimel. Süsinik on mittemetall. Süsinikul on kalduvus moodustada 4 sidet, või vastaval arvul mitmekordseid sidemeid. Et süsinik moodustab palju vähepolaarseid kovalentseid sidemeid, on oksüdatsiooniastme määramine sageli raske. Tal on palju allotroopseid vorme. Tavatingimustes on neist stabiilseim grafiit. Teisteks vormideks on teemant ja mitmesugused karbüünide ja fullereenide vormid. Süsiniku stabiilseim oksiid on süsihappegaas (CO2). Oluline on ka süsinikoksiid (CO). Süsinik on oluline element orgaanilistes ühendites ning kesksel kohal orgaanilises keemias. Seetõttu nimetatakse seda keemiavaldkonda sageli ka süsinikukeemiaks. teemant on süsiniku allotroopne vorm. Teemant on kuubilise süngoonia mineraal. Lõhenevuse tõttu on teemant habras, eriti löökkoormustel. Tema tihedus on 3,5 g/cm³

Keemia

10

doc

Teemant ja Smaragd

..................................................................................................................9 5.Kasutatud kirjandus..................................................................................................10 2  1. Sissejuhatus Mina võtsin selleks teemaks, millest ma teen enda referaadi ja seda teistele esitan ­ Smaragd ja Teemant. Selle referaadi koostamiseks kasutasin ma üldselt siiski ineterneti abi kuna Kihnu raamatukogus oli ainult 2 raamatut, millest sain midagi siia lisada. Õnneks pole rohkem vaja ka. See kivi tundub minu jaoks kuidagi võluv ja kui ma kunagi rikkaks saan siis tahan endale ka kindlasti smaragd sõrmust, sest praegu 14 000 kroonine sõrmus osta oleks hullumeelsus. Smaragd on selline hea toimeline ja ma üldjuhul siiski usun sellistesse asjadesse, mis sellest et on ka inimesi kes ei usu

Loodusõpetus

6

doc

Mineraalid ja kivimid.

Peamised koostismineraalid on gibsiit, bömiit ning diaspoor. Varem peeti boksiiti savimineraaliks, mille keemiline valem on: Al2O3·2H2O. Värvuselt on boksiit hallikas, pruun, kollakas või punakaspruun. Boksiit tekib niiskes ja soojas kliimas alumiiniumi sisaldavate kivimite porsumisel. Suurimad boksiidivarud on Guineal, Austraalial ja Brasiilial. Boksiidile on andnud nime Les Baux de Provence Lõuna-Prantsusmaal, kust varem boksiiti kaevandati.  Teemant Teemant on süsiniku allotroopne vorm.Teemant on kuubilise süngoonia mineraal. Teemandi lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised. Lõhenevuse tõttu on teemant habras, eriti löökkoormustel.Tema tihedus on 3,5 g/cm³. Teemant on kõige kõvem looduslik mineraal.Teemant on läbipaistev, kui defektid või lisandid tema läbipaistvust ei vähenda. Tal on suur murdumisnäitaja ja tugev dispersioon, ent kuubilise süngoonia tõttu puudub kaksikmurdumine

Keemia

5

doc

Referaat teemandid

briljant.Teemandi kristallivõre moodustavad süsiniku aatomid, mis on omavahel ühendatud kovalentsete sidemetega. Iga süsiniku aatom on kristallivõres seotud nelja naaberaatomiga. Sellist tüüpi kristallivõret, mille keskmetes paiknevad kovalentsete sidemetega seotud aatomid, nimetatakse aatomvõreks. Teemandi kristallivõres on aatomid ühendatud tugevate kovalentsete sidemetega ja kristall on väga korrapärase ehitusega. Seetõttu ületab teemant kõvaduselt kõiki teisi lihtained ja tal on väga kõrge sulamistemperatuur. Kuna kovalentsed sidemed on (erinevalt metallilisest sidemest) üsna jäigad, on teemat siiski suhteliselt habras.Teemandiga analoogilise ehitusega kristalle moodustavad näiteks ka lihtaine räni ja mitmed liitained (nt ränikarbiid ehk karborund SiC). Kvartsi kristall on aga keerulisema ehitusega: kristallivõre keskmetes asuvad räni aatomid pole kovelentsete sidemetega ühendatud mitte vahetult, vaid

Keemia

6

doc

Abrasiivmaterjalid

Suuri defektideta läbipaistvaid kristalle peetakse vääriskivideks. Lihvimisel ajalooliselt kõige levinum abrasiiv. Kasutatakse raamsaagidel, trosslõikamisel marmori ja lubjakivide puhul. Liivakivist lõigatakse välja käiakive, luiske. Liivakivi kasutatakse karborundriistade puudumisel marmori käsitsilihvimisel. Teemant on süsiniku allotroopne vorm. See on kuubilise süngoonia mineraal, mille lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised. Lõhenevuse tõttu on teemant habras, eriti löökkoormustel, ning seda omadust kasutatakse ära teemantide lihvimisel. Tavaliselt on teemandid kollased või pruunid ja neid kasutatakse abrasiivmaterjalina, mis leiab rakendust nii puru/pulbrina kui tööriistaotsikute (käiade, luiskude, lõikeketaste) koostissegus. Teemant on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandist kõvem on vaid selle tehislik nanokristalliline vorm hüperteemant. Teemant on läbipaistev, kui defektid või lisandid tema läbipaistvust ei vähenda

Orgaanilised komposiitmaterjalid

9

doc

Kristallid

· astmeline · pinnuline · karpjas Tihedust väljendatakse massiühiku suhtega ruumalasse (g/cm 3). Metalse läikega mineraalide tihedus on reeglina >4g/cm3, klaasi- ja teemantläikega mineraalidel 2-4,5g/cm3 Muud omadused · magnetilisus · lõhn · maitse reageerimine hapetega Teemant on süsiniku allotroopne vorm. Teemant on kuubilise süngoonia mineraal. Teemandi lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised. Lõhenevuse tõttu on teemant habras, eriti löökkoormustel. Tema tihedus on 3,5 g/cm³. Teemant on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemant on läbipaistev, kui defektid või lisandid tema läbipaistvust ei vähenda. Tal on suur murdumisnäitaja ja tugev dispersioon, ent kuubilise süngoonia tõttu puudub kaksikmurdumine. Puhas teemant ei juhi elektrit, kuid juhib väga hästi soojust ­ paremini kõigist tahketest ainetest, kaasa arvatud metallid. Kuumutamisel reageerib teemant hapnikuga ja muude ainetega, samuti

Geograafia

16

doc

MITTEMETALLID

1s22s22p2 1. Leidumine looduses. Süsiniku leibub looduses nii lihtainena kui ka paljude ühendite koostises. Ta kuulub kõikide orgaaniliste ühendite, seega ka taim- ja loomorganismide koostisse. Süsinik on kivisöes ja naftas esinevate ühendite peamine koostisosa. Lubjakivi, marmori ja kriidi põhiosaks on kaltsiumkarbonaat. Õhus ja looduslikes vetes esineb süsinik süsinikdioksiidina. Lihtainena leidub süsiniku teemandi, grafiidi ja karbüüni kujul. 2. Allotroopsed teisendid. Teemant on läbipaistev, värvuseta kristalliline aine. Ta on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandi kristallivõres on süsiniku aatomid üksteisest võrdsel kaugusel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. Niisugune struktuur põhjustabki teemandi erandliku kõvaduse. Teemanti kasutatakse klaasi lõikamiseks, kivimite puurimiseks, tema pulbriga lihvitakse metalle, vääriskive ja teemandit ennast. Korrapärase kujuga lihvitud teemante nimetatakse briljantideks. Teemante on looduses harva

Keemia

36

docx

Materjalide keemia

Tugevust mõõdetakse katseliselt. Masin sikutab materjali ­ määratakse tõmbetugevust. Keskelt lükkab masin alla, äärtest paigal ­ saab teada paindetugevuse. Kõvadus on omadus osutada vastupanu teisele kehale, mis püüab temasse tungida. Jaguneb staatiline ja dünaamiline kõvadus. Dünaamiline ­ seda iseloomustab tagasi põrkamise kõrgus või võnkumise sumbumine. Staatiline Brinelli, Vickersi ja Rockwelli kõvadus, kus suure massiga surutakse väikse pindalaga teemant või wolfram karbiid otsaga keha sisse. Petool ja reaktiivkütused. Need on naftast saadud kütuseliigid. Petrool on süsivesinik, mis koosneb C9-C16. Saadakse destillatsioonil 150-320 °C juures, tihedusega 0,76-0,84. Sisaldab 20-60% alkaane, 20-50% naftaleeni ning 5-25% areene, sh ka bitsüklilised. Petroolist on tehtud lambiõlid, lahustid, soojuskandjad, reaktiiv- ja raketikütused. Petroolil on suur põlemissoojus, ca 43MJ/kg ning kõrge leekpunkt, üle 28°C. Reaktiivkütuste olulised

Materjalide keemia

Meedia

Kommentaarid (1)