Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam
piiblilugusid, näidata võimsust ning rikkust. Mõlemaid iseloomustas pikad väljavenitatud figuurid, riietatud kaelast kandadeni ja keha kontuure pole aimata (va krutsifiksid). Süzeedes eelistati ähvardavaid teemasid (viimne kohtupäev) ja imede kujutamist. Õitses ka miniatuurmaal e. raamatumaal. Bayeuxi vaip. GOOTI KUNST (12. II pool 15. saj) Erinevates maades erineva kestusega. Nimi gooti oli algselt mõeldud halvustavas tähenduses. Renessansi ajal oldi väga vaimustatud enda ajast ja kõike eelnevasse suhtuti põlgusega, kuna see oli toores ja barbaarne. Samas osad kunstiajaloolased väidavad, et gooti stiil on Euroopa kunsti lagi. Ajastu iseloomustus: algas keskajaga, kuid lõpus üleminek varauusajale. Religioon oli ikkagi ühendav, kuid ilmusid ka kiriku kritiseerijad. Oli linnakultuuri õitseajajärk, kuid killustatus jäi. Saja aastane sõda (1337-1453).
Sindi Gümnaasium Madli Lillo Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile Uurimistöö Juhendaja: Maia Agar Sindi 2009 1 Sisukord 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda.................
ROMAANI JA GOOTI KUNSTI Kristin Hansen VÕRDLUS Romaani stiil tekkis 10.saj. teisel poolel ja kestis kuni 13.sajandini. Eri maades on see erinevalt kestnud. Prantsusmaal lõppes see 12.saj. teisel poolel, Saksamaal aga 13.saj. keskel. See oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. Peale Romaani stiili tekkis Gooti stiil, 12.saj. teisest poolest 16.saj. alguseni. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani (itaalia, prantsuse, hispaania) keeli rääkivate rahvaste järgi, kuid nimetus viitab ka sarnasustele Vana Rooma kunstiga. Igal pool ei
Rakke Gümnaasium Romaani ja Gooti kunst Referaat Autor: Katre Pohlak 10.klass Juhendaja: Olav Mäe Rakke 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................ ................................ 2 SISSEJUHATUS............................
ko mpositsiooniree glid ja skee mid väga ranged, kaasajal reegleid pole. perspektiiv kol m e m õ õtmelise ruumi kujutamine tasapinnal. õhuperspektiiv, st. õhk muudab kauge mal asuvate ese m ete piirjooned hajuvaks, sulavaks, rõhutades niiviisi ruumilist sügavust. Tähtis m õiste on stiil. Tal on tegelikult mitu tähendust: 1) Sarnased elemendid mitmes kunstiliigis teatud ajastu vältel moodustavad nn. ajaloolise stiili. Ajaloolised stiilid on näiteks romaani ja gooti stiil, renessanss, barokk, rokokoo, klassitsism. 2) Kaasaegses kunstis on tegelikult stiili ase m el õige m öelda kunstivool või kunstisuund. 3) Ka ühe kunstniku väga isikupärase laadi kohta võib öelda stiil. 4) Mõistet stiil kasutatakse ka suhteliselt eraldatud rahvuslike kunstide kohta, näiteks Vana Egiptuse stiil, antiikajal Kree ka stiil jne. KREEKA KUNST VanaKreeka ja VanaRoo ma kultuur kokku on antiikkultuur. Kreeka ajalugu: 1) KreetaMükeene ajajärk 20001100 e. Kr.
Ornamentika kasutus, seinamaalid erksavärvilised piiblistseenidega, vähe säilinud. Miniatuurmaalid · Matkiti Bütsansti · Pariisi koolkond juhtiv selles Saint-Severe´i apokalüpsis · Palveränduritele Bayeux vaip · Hastingi lahingut kujutav · Inglismaa vallutamine normannide poolt · 70x 0.5 m Kullasepakunst · Relikviaaride valmistamine · Nt Keiser Friedrich Barbarossa büsti kujuline relikviaar Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid 1144 Saint-Denis´ klooster · Abt Sugar tahtis muuta kloostrit valgusküllasemaks · Sellepärast teravkaare ja roidvõlvi kasutuselevõtt · Traveede raskus vajus ülalt alla · Travee kohal ristuvaid võlve nimetatigi roieteks · Roiete vahel võlvisiilud, need õhukesed seega vähenes surve · Surve hoopis võlvi 4 nurgas, millelt edasi piilaritele (vertikaalne surve)
MINIATUURMAAL rohkelt kasutati ornamentikat, kadusid katsed kujutada ruumi, fantaasiaküllased ja väljendusrikkad pildid. Figuurid on tardunud, liikumatud. TEKSTIILIKUNST piltvaibad. '' Bayeux'' vaip, mis jutustab Inglismaa vallutamisest normannide poolt 70m pikk, 0,5m lai 58 stseeni William Vallutaja vallutustest, legendi järgi tikkis vaiba Williami naine. ~ 1500 inimest, laevad, hobused, lossid. KULLASSEPAKUNST reliikviate valmistamine. 23. Gooti arhitektuur Saledad piilarid, kergena mõjuvad võlvid teravkaartele, hiiglaslikud aknad. Teravkaare ja roidvõlvi kasutuselevõtt. Gooti kirik meenutas ''hiigellooma skeletti''.tugipiidad, tugikaared, vööndkaared, võlviroided. Üks esimesi katedraale oli *PARIISI JUMALAEMA katedraal, mille ehitamist alustati 1163. Seda loetakse veel varagootikasse (kuni 1200). Kõrggootika 1200-1400. *CHARTRES'i katedraal. Kesklöövi võlvide kõrgus kasvas. Kirikud olid ladina risti kujulised
Kõik kommentaarid