Gooti skulptuur - Konspekt | Kultuur-Kunst - Kultuuriajalugu

11

odt

Romaani ja Gooti stiili võrdlus

ROMAANI JA GOOTI KUNSTI Kristin Hansen VÕRDLUS Romaani stiil tekkis 10.saj. teisel poolel ja kestis kuni 13.sajandini. Eri maades on see erinevalt kestnud. Prantsusmaal lõppes see 12.saj. teisel poolel, Saksamaal aga 13.saj. keskel. See oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. Peale Romaani stiili tekkis Gooti stiil, 12.saj. teisest poolest 16.saj. alguseni. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani (itaalia, prantsuse, hispaania) keeli rääkivate rahvaste järgi, kuid nimetus viitab ka sarnasustele Vana Rooma kunstiga. Igal pool ei

Kunstiajalugu

10

docx

Kunstiajaloo eksamiks õppimise I osa portfoolio

tempel(Stonehenge, Inglismaal) Skulptuuridena kujutati inim-ja loomafiguure ja päid, tehti ka relieefe.Skulptuuride ja relieefide tegemiseks kasutati luud, savi ja merevaiku. Maalingutel olid loomad, jahistseenid, figuurid olid lihtsustatud. Maalingute tegemseks kasutati värvimuldasid, verd, loomarasva ja taimemahla. Üks tuntuimatest näidedest koopamaalingutest on Altamira koopa seinamaaling –Hispaania (u. 15 000 a. eKr) Tuntuim teos kiviajast on skulptuur Willendorf’i Veenus (30 000-25 000 eKr) Mesopotaamia kunst 4000-600 eKr Mesopotaamia tekkis Tigrise ja Eufrati jõgede äärsetele aladele( Lähis-Ida praegune Iraak), sest seal oli parem saagikus. Tolle aja inimesed elatusid põlluharimisest ( kunstlikud niisutussüsteemid) ja karjakasvatusest. Igal linnal oli oma jumalus. Hakati kasutama kiilkirja.

Kunsti ajalugu

8

docx

Bütsantsi ja vanavene kunst

Bütsantsi ja vanavene kunst Bütsantsi kunst (6.-15. sajand) Bütsants tekkis, kui 395. aastal Rooma riik kaheks (Ida- ja Lääne-Roomaks) lagunes. Ida- Roomat kutsuti Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime Byzantioni järgi ning selles osas kerkis bütsantsi kunst. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreeka-katolik kirik esitas kunstile omad nõuded. Bütsantsi kunst põhineb varakristliku ja hellenistliku kunsti traditsioonidel, millele on lisandunud idamaade kultuuririkkused. Bütsantsi kunsti arenemine oli üsna katkendlik ja ebaühtlane. Bütsantsi kunst levis kaupmeeste ja sõjavägede vallutuste vahendusel Itaaliasse ja Sitsiiliasse, kus see mõjutas renessansi teket. Bütsantsi kunsti õitseaeg jääb keiser

Kunstiajalugu

33

doc

Kunastiajalugu

400 p.K.r KIRIKUD: · Tavaline oli ristkuppelkirik · Tsentraalehitised- kõik kujud kokku ( nelinurkne, ümmargune ja risti kujuline) · Smaldi- Bütsantslaste leiutis( erinevate hõõguvate värvidega klaasisegu) · Sambakapiteelid- ülalt laienevate tahkudega, mida katavad taimemustrid või loomakujutised · San Vitale kirik ( Itaalias- Ravennas) kaheksanurkne · Hagia Sophia kirik kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis SKULPTUUR: · Seda ei olnud bütsantsis peaaegu üldse · Armastati kallihinnalistest materjalidest kaunistada raamatute kaasi ja käsitööesemeid. MAAL: · Maalib pühapilte nn ikoone · Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kujutatud usulise sisuga raamatute piltidel nn miniatuuridel VANAVENE KUNST 10-17 sajand KIRIKUD: · Sibulkuppel- kõige silmahakkav välistunnus

Kunstiajalugu

27

docx

Kunstiajaloo konspekt 10. klass

Kasutati ka siduvat mörti (lubja,kruusa ja vulkaanilise liiva segu). Iseloomulikud on pilastrid ehk poolsambad ja Colosseum nelinurkne fassaad. Võeti eeskuju kreekast(skulptuur) ja ehitati tellisest ning hiljem ka marmorist. Tähelepanuväärsed on Roomaaegsed sillad, dermid, amfiteatrid, akvaduktid, triumfi kaared, sambad, colusseum ja foorumid. Tuntuim Rooma ehituskunsti saavutus on Miletose turuväravad. Rooma maal ja skulptuur ei ilustanud inimesi vaid kujutas neid realistlikult, nagu nad olid. Tähtis oli portree ja tehti seinamaale ning põrandamosaiike. Sellised nägid välja saunad e dermid. Kasutusel olid akvaduktid. Kujutati stseene elust enesest. Tehti ka tahvelmaale (värvmuld valati kuuma vaha sisse). Vana-Kreeka kunst

Kunstiajalugu

8

docx

Kunstiajalugu (kokkuvõte: esiaeg kuni keskaeg)

*Tsikuraat- ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal. *Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad. *Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav, kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Istari peavärav. *Ehituste välisküljed kaunistati glasuurplaatidega, millega kujundati mustrid lilledest, loomadest kuni ornamentideni (kindla rütmiga mustrikord). 2. Skulptuur: Reljeefid: madalreljeef (eraldiseisvad kivitahvlid e steelid - ehitistekaunistamiseks) Temaatika: kuninga ülistamine (N: Naram-Sini võidusteel), valitseja troonil, aupaklikud alamad, tseremooniad jumalatega, sõjakad ja vägivaldsed stseenid, jahistseenid lõvidele, mütoloogiaga seotud fantastilised olevused (N: inimnäoline härg) Kujutluslaad: elavad, hoogsad, siirad. Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis.

Kunstiajalugu

8

docx

Kunstiajaloo kokkuvõte esiajast keskajani

*Tsikuraat- ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal. *Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad. *Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav, kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Istari peavärav. *Ehituste välisküljed kaunistati glasuurplaatidega, millega kujundati mustrid lilledest, loomadest kuni ornamentideni (kindla rütmiga mustrikord). 2. Skulptuur: Reljeefid: madalreljeef (eraldiseisvad kivitahvlid e steelid - ehitistekaunistamiseks) Temaatika: kuninga ülistamine (N: Naram-Sini võidusteel), valitseja troonil, aupaklikud alamad, tseremooniad jumalatega, sõjakad ja vägivaldsed stseenid, jahistseenid lõvidele, mütoloogiaga seotud fantastilised olevused (N: inimnäoline härg) Kujutluslaad: elavad, hoogsad, siirad. Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis.

Kunstiajalugu

19

rtf

Keskaja kunst

· San Vitale Justinianus ning tema abikaasa õukondlaste keskel o Ikonoklastid vs ikonoduulid ; viimased saavutasid võidu, ent kujutav kunst siiski kannatas, kuna ikonoklastid arvasid, et elusolendite kujutamine ei suuda panna muhamedlasi usku vastu võtma o Maalikunst sarnane klassikalise kreeka kunstiga o Ikoonimaal ja miniatuur o Skulptuur Elevandiluunikerdused · XI XII saj. Konstantinoopol elevandiluunikerduste keskus o Kullassepakunst vähe säilinud Läänemaadega võrreldes ei pandud niivõrd rõhku plastilisusele ja tektoonikale, vaid rõhutati pigem värvikirevust · 9. sajand teine õitseaeg o viiskuppelkirik

Keskaja kunst