50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Shire
Õppematerjali autor
aastatel. Valmis sai see 1240. aastal. Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti valduste (Eestimaa hertsogiriigi) peakiriku. Aastatel 1430-1460 (15 saj. keskel) ehitati kirikuhoone ümber kolmelööviliseks basiilikaks. Kirik ja suur osa Toompea hoonestusest hävis 1684.aasta Toompea tulekahjus. Toomkiriku gooti stiilis tornikiiver hävis ning aastatel 17781779 ehitati uus barokkstiilis tornikiiver. Tallinna raekoda Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. 14.sajandi I veerandil pikendati olemasolevat hoonet ning laiendati keldriruume. Tekkis nn diele- dornse (eesruum ja tagakamber) süsteemis ruumijaotus. Aastatel 1402-1404 ehitati olemasolev raekoda, järgides varem väljakujunenud suurust ning vundamentidega
sajandil. Tolleaegne maal 2. KESKAEGSE TALLINNA STRUKTUUR Keskaegne Tallinn on ehitatud kohalikust paest. Kohalik ehitusmaterjal on Tallinna arhitektuuri üks omapärasemaid jooni, paekivi erinevaid kihte on kasutatud siin erinevateks otstarveteks. Tänu paekivi heale töödeldavusele on Tallinnas palju kunstilisi raiddetaile ning tänu paekivi vastupidavusele on enamik ehitisi suurepäraselt säilinud, kui neid pole hävitanud sõjad, tuli ega lammutustöö. Tallinn on ehitatud gooti stiilis, kuid tegemist pole siin traditsioonilise õhulise ja pitsilise gootikaga, mis on Prantsusmaalt lähtununa levinud enamikus Lääne-Euroopas, vaid nn kohaliku Tallinna gootikaga, mis erineb Euroopa gootikast oluliselt, paistes silma massiivsuse ja raskepärasusega. Ühest küljest on seda põhjustanud romaani stiil, mis polnud 13. sajandil Euroopas veel hääbunud ning mõjutas suuresti Tallinna ehitusmeistreid. Teisest küljest on konstruktsioonide massiivuse tinginud aga kohaliku
jõululaat. Raekoja platsist on kujunenud ka iga-aastaselt korraldatavate Vanalinna päevade traditsiooniline keskpunkt. Ei puudu juba möödanikust tuntud traditsioonid, nagu paraadid, rüütliturniir, "papagoilaskmine" ega Maikrahvi valimine. Vanalinna tänavad ja hoovid on täidetud muusika, tantsu, teatrietenduste, näituste ja laatadega. Tallinna Raekoda Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa vanim säilinud keskaegne raekoda. Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse. Oma keskaegse kuju sai raekoda aastatel 1402-1404. Tänaseni täidab raekoda oma ajaloolist rolli linna esindushoonena: teise korruse peasaalides korraldatakse linnavalitsuse pidulikke vastuvõtte ja kontserte. Kodanikesaali uhked võlvid ning raesaali hinnalised kunstiteosed peegeldavad omaaegse hansalinna jõukust ja ideaale. Kõige haruldasemad on keskaegsed raepingid, millest ühe, 14. sajandi raepingi kaunis nikerdatud
suurtükitorniga Paks Margareeta on peetud analoogselt Viru värava eesväravaga linnaväravateks. Raekoda Tallinna raekoda oli keskaegse Tallinna alllinna omavalitsusorgani Tallinna rae ametihoone, linnavalitsus töötas seal kuni 1970. aastani. Tallinna raekoda, mille ehituslugu ulatub 13. sajandisse, on PõhjaEuroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Tallinna raekoja torni tipus 1530. aastast asuv tuulelipp Vana Toomas on kujunenud üheks Tallinna sümboliks. Torni kõrgus maapinnast on 64 meetrit. Raekoja plats Raekoja plats on Tallinna vana keskpunkt, kus liituvad paljud tänavad. Plats, mis on ääristatud ilusate keskaegsete ehitistega, on läbi aegade olnud seltskonnaelu keskus kõige suurema rahvahulgaga koht
Teisel korrusel asuvad kõik ruumid ühisel tasapinnal see viitab nende üheaegsele ehitamisele (raekoja esindusruumid). 1322. aastal esmakordselt kinnisvararaamatus mainitud raekoda oli suure koosolekuruumiga ja tolle aja kohta lausa hiiglasliku kaubalaoga ehitis. Sellest hoonest on säilinud osa seinu ning kokku seitse akent keldris ja esimesel korrusel. Kuigi raekoda asub oma praegusel kohal juba XIV sajandist, ei ole meieni säilinud hoone siiski selle aja ehitis praegune gooti stiilis hoone püstitati aastatel 1402-1404. Olgu kohe märgitud, et vana hoonet püüti uue ehitamisel maksimaalselt ära kasutada. Hoone püsis suuremate ümberehitusteta kuni XVII sajandi keskpaigani: siis asuti vanale hoonele barokselt sümmeetrilist fassaadi andma. Tallinna raekoda on kogu Põhja-Euroopa ehituskunsti ajaloo üks monumentaalsemaid gooti stiilis raekodasid. Ehitati aastatel 1371-1374 ja 1401- 1404. Barokkstiilis tornikiiver pärineb aastaist 1627-1628, see hävis Suure
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Henri Täht TALLINNA LINNAMÜÜR REFERAAT Õppeaines: ARHIDEKTUURI JA EHITUSE AJALUGU Ehitusteaduskond Õpperühm: Kei 33/43 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................ 3 1.Tallinna linnamüür....................................................................................................... 4 1.2 Tornid................................................................................................................... 5 1.2.1 Näited mõningatest tornidest.......................................................................... 5 Kiek in de K�
Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Keskaegsed Hansalinnad 4.00 Kogunemine Viljandis vabaduse platsil 4.05 Üksteisega tutvumine 4.30 Tutvumine Viljandi Ordulinnusega Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest. Viljandi pealinnus oli Liivimaal Riia järel suuruselt teine pealinnus. 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi. Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest, milleks oli 13. ja 14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone, ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatatakse pealinnust koos seda ümbritseva I eeslinnusega Kaevumäeks, II eeslinnust Teiseks kirsimäeks ning III eeslinnust Esimeseks kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljandaks eeslinnuseks. Linnusel oli kaks väravat, mõlemad kolmandas eeslinnuses. Ük
Gooti kunst Eestis (konspekt) Eestisse tõid gooti kunsti (kõrgkultuuri) 13. sajandil Saksa vallutajad, gooti kunsti aeg lõppes 1525. aastal reformatsiooniga. Üks Eesti tähtsamaid gooti stiilis kirikuid on Tartu Jaani kirik. Selle ehitamist alustati 13. sajandi lõpus ning kirik valmis 14. sajandi alguses. Jaani kiriku eeskujuks on Lübecki Maarja kirik ning ka selle arhitekt on pärit Lübeckist. Seal on säilinud üle 1000 katoliiklikke pühakuid kujutava terrakotakuju (algselt oli neid 2000), mis on valmistatud 14.-15. sajandil. Neid ei pekstud pildirüüste käigus katki, vaid kaeti paksu krohvikihiga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid