Gooti kunst (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Lõik failist

GOOTI KUNST .
TEOORIA.
Uus ehitussüsteem, võimaldab hakata ehitama kergelt ja õhuliselt, ei vajata enam pakse müüre. Põhilised uuendused:
1) terav kaar
2) roidvõlv
3) tugipiidad ja tugikaared
Romaani ehitistel olid kandvaks elemendiks seinad, seda nim.massehitis. Gooti katedraal on skelettehitis, püsiks ka ilma seinteta see konstruktsioon püsti.
teravkaar —üks peamisi gooti arhitektuuri tunnusjooni, võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre, kandesurve on suunatud rohkem allapoole mitte külgedele.
roidvõlv—ühine termin kõigi võlvi tüüpide kohta, millel on võlviroideist skelett , mis kanab võlvisiile. Peamiseks iseärasuseks ongi igas

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

SaRyRe Õppematerjali autor

Gooti kunsti mõisted. 6-leheküljeline gooti kunsti lühikokkuvõte, esitatud mõistete lahtiseletamise kujul.

gooti kunst mõisted võlvid kaared gootika arhitektuur skulptuur maalikunst kiilkaar turp

Sarnased õppematerjalid

doc

Keskaja arhitektuuri mõisteid

Portaal - kunstiliselt kujundatud sissekäik Krutsifiks - skulptuur, mis oli väljaraiutud rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga Silindervõlv - vanim, juba Assüürias ja Egiptuses esinev poolsilindrikujuline võlvivorm Vööndkaar - võlvitud ruumikatte puhul toendeid (sambaid,piilareid või seinu) ühendav kaar, mis toetab võlvistikku ja liigendab teda võlvikuteks. Gootika - kunstistiil Euroopas 12.-16. sajandil. Nimetust, mis tuleneb gooti hõimunimest kasutati 16. sajandil Itaalias halvustavalt renessansile eelnenud keskaegse kunsti kohta; iseseisva stiili nimena võeti see kasutusele 19. sajandil. Gootika omapära väljendub eriti sakraalarhitektuuris, millest sõltusid ka teised kunstiliigid. Gooti ehituskunsti peamiseks tunnuseks on teravkaare maksimaalne rakendamine ja hoone üksikute ruumiosade endisest seaduspärasem seostamine ühtseks terviklikuks süsteemiks

Kunstiajalugu

doc

Gooti kunst

käsitöölised jagunesid tsunftidesse. Feodaalide survele ja nõudmistele vastasid talupojad ülestõusudega, mis õõnestasid feodaalset ühiskonda. Alates 11. sajndi lõpust hakkab Euroopas kõigil elualadel juhtivat osa mängima Prantsusmaa. Gooti stiili tekkes on olulised linnade areng, keskse kuningavõimu kujunemine, rüütlikultuur, linnade sõltumatus. Filosoofia ja teoloogia areng, kiriku reformipüüded, maailma nähtuste seadmine rangesse alluvussüsteemi gooti katedraal keskaegse mõtteviisi ja maailmapildi kehastus. Gooti stiili arengus 3 etappi: 1. VARAGOOTIKA 12. saj. II pool 2. KÕRGGOOTIKA 13. ja 14. saj. 3. HILISAGOOTIKA 15. saj. ja 16. saj. algus GOOTI SÜSTEEM Gootika eelkõige tähendab sakraalset kunsti. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani arhitektuuri süsteemist. Kuid põhiprobleemiks jäi kirikute katmine vastupidava laega. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muutuse, võttes tarvitusele: - teravkaare

Kunstiajalugu

doc

Gooti stiili kirjeldus ja näited

Gooti stiil Teine suurem keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. Inglismaal 12.saj, Itaalias 13.saj, Saksamaal 13. Saj II pool, Eestis ja Lätis 14. Saj. Jaguneb 3'ks perioodiks: varagootika(1140-1200), kõrggootika(u.1200-1350) ja hilisgootika(1350-1525). Nimetus tekkinud ammu hääbunud gooti võimu järgi. Arhitektuuri tunnused Põhiplaan basiilika, transept mitmelööviline, krüpte ei ehitatud, koori otsas kooriruumi ümbriskäik, apsiidid puudusid, maarjakabelteistest suurem kabelipärg, koori lõpmik võis olla tahuline e. polügonaalne, põrand samal tasapinnal kogu kiriku ulatuses, teravkaar- kaks diagonaalset travee kohal ristuvat teravkaar, võlvisiilud-roidevahelised osad, tugipiilar-

Kunstiajalugu

docx

Gooti kunst - kiriklik kunst(12-15.saj.)

Keskaja kunst. Gooti kunst - kiriklik kunst(12-15.saj.) Arhitektuur Keskaja teiseks levinud kunstistiiliks sai gooti stiil, mis sündis Prantsusmaal, kust see levis ka teistesse Lääne-Euroopa maadesse. 12.saj. alguseks oli maal tegutsevate feodaalide ja talupoegade ning vaimulike kõrvale tekkinud uus linnakodanike seisus. Need oli käsitöölised ja kaupmehed. Linnad olid suurenenud, rahvas muutunud rohkem liikuvamaks ja ka jõukamaks. Kirik soovis enda ja monarhia mõjuvõimu suurendada ning otsustas rajada rohkem kirikuid, mis oleksid palveränduritele ligitõmbavamad

Kunstiajalugu

odt

Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile

Sindi Gümnaasium Madli Lillo Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile Uurimistöö Juhendaja: Maia Agar Sindi 2009 1 Sisukord 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda.................

Kunstiajalugu

odt

Gümnaasiumi kunstiajalooks vajalikud mõisted.

büst — skulptuuriteos, mis kujutab inimese pead koos ülakehaga, kuid ilma käteta. Bütsants -Ida-Rooma keisririik dekoor - kaunistus. detail — üksikasi, pisiasi. dipteer - kahe sambareaga ümbritsetud vanakreeka tempel. dolmen — suurtest tahumata kiviplokkidest laotud kivi- või pronksiaegne hauakamber. dooria stiil — vanim ja rangeim vanakreeka ehitusstiilidest, arenes välja doorlaste hõimu juures 600. a. paiku e.m.a. ehisviil — gooti stiilis ehitiste akende ja portaalide (uste) kohal olev terav viil, nn vimperg. empoor - rõdu kirikus, ka külglöövide kohal olev käik. epitaaf - mälestustahvel, ka vastava kirjaga hauasammas. eskiis, skits - esialgne visand. fajanss - peenest savist valmistatud glasuuritud keraamikatooted (serviisid, vaasid jms.). Nimi on tuletatud itaalia linna Faenza järgi. fassaad — ehitise esikülg; vaatamiseks määratud külg.

Kunsti ajalugu

doc

Gooti kunst

Varagootika- ainult P.-Prantsusmaal 12.saj II poolel Kõrggootika- 13.-14.saj Hilisgootika- 15-16.saj I Gooti ahitktuuri iseloomustus. Tekib just arhitektuuris (ristisõdade ja religioosse vaimustega) Taevasse kerkivad kirikud(p.Prantml)- ületavad isegi Giza püramiidide Kirikute ehit võttis sadakond aastat. Läänefassaadi tornide ehitamine ohtlik, lõpuni ehitamata. GOOTI KIRIK - kõrgpunkt vastupidises kohas - P.Pr 2 läänefassaadi torni - teravkaar akende ja uste kohal - suuremad aknad - põhiplaaniks ladina rist - mitme lööviline transept Suuremad kirikud, sest:

Kunstiajalugu

doc

Romaanikast prantsuse barokse klassitsismini

roietele. Nii sai võlvide raskust tunduvalt vähendada ja ehitada suuremad aknad. Cluny klooster mõjutas romaani arhitektuuri arengut, kloosterkirikute liikumine Euroopas. 5-lööviline, Neitsi Maarja kabel apsiidi lõpus, kõige tähtsam. White Tower- DONJONI'i tüüpi elutorn, kindlus, nelinurkse põhiplaaniga. BERGFRIED tüüpi vahitorn, kontrolliv vahitorn teatud vahemaa tagant. Kirikud rajatakse looduslikult raskesse kohta nt jõe koolmekohta. 2. Gootika- gooti katedraali põhitunnused (vertikaalsus) ja abt Suger valguse kontseptsioon; gooti katedraali lääneportaali osised: roosaken, portaal, kuningate galerii, läänetornid, fiaalid Keskaja ehituskunstis oli kõige tähtsamaks tööks kirikute püstitamine, kusjuures raskusi valmistas tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega. Romaaniaegsed silinder- ja ristvõlvid nõudsid oma raskuse tõttu

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid