Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Gooti kunst - kiriklik kunst(12-15.saj.) (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Keskaja kunst
Gooti kunst - kiriklik kunst(12-15.saj.) 
Arhitektuur

Keskaja teiseks levinud kunstistiiliks sai gooti stiil, mis sündis Prantsusmaal, kust see levis ka teistesse Lääne-Euroopa maadesse.
12.saj. alguseks oli maal tegutsevate feodaalide ja talupoegade ning vaimulike kõrvale tekkinud uus  linnakodanike seisus. Need oli käsitöölised ja kaupmehed.
Linnad olid suurenenud, rahvas muutunud rohkem liikuvamaks ja ka jõukamaks.
Kirik soovis enda ja monarhia mõjuvõimu suurendada ning  otsustas rajada rohkem kirikuid, mis oleksid palveränduritele  ligitõmbavamad.(Keskajal peeti kiriku mõjuvõimu alaks piirkonda, kuhu kostus kirikukellade helin). On lausa imekspandav, kui tohutult palju sel ajal Prantsusmaale kirikuid
Gooti kunst - kiriklik kunst 12-15 saj- #1 Gooti kunst - kiriklik kunst 12-15 saj- #2 Gooti kunst - kiriklik kunst 12-15 saj- #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor stefanil Õppematerjali autor
Konspekt Gooti kunsti kohta. Sisaldab paljusid mõisteid.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Gooti kunst

käsitöölised jagunesid tsunftidesse. Feodaalide survele ja nõudmistele vastasid talupojad ülestõusudega, mis õõnestasid feodaalset ühiskonda. Alates 11. sajndi lõpust hakkab Euroopas kõigil elualadel juhtivat osa mängima Prantsusmaa. Gooti stiili tekkes on olulised linnade areng, keskse kuningavõimu kujunemine, rüütlikultuur, linnade sõltumatus. Filosoofia ja teoloogia areng, kiriku reformipüüded, maailma nähtuste seadmine rangesse alluvussüsteemi ­ gooti katedraal keskaegse mõtteviisi ja maailmapildi kehastus. Gooti stiili arengus 3 etappi: 1. VARAGOOTIKA ­ 12. saj. II pool 2. KÕRGGOOTIKA ­ 13. ja 14. saj. 3. HILISAGOOTIKA ­ 15. saj. ja 16. saj. algus GOOTI SÜSTEEM Gootika eelkõige tähendab sakraalset kunsti. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani arhitektuuri süsteemist. Kuid põhiprobleemiks jäi kirikute katmine vastupidava laega. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muutuse, võttes tarvitusele: - teravkaare

Kunstiajalugu
thumbnail
10
pptx

Gooti arhitektuur Prantsusmaal

renessanss. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: o varagootikat (u 1140­1200) o kõrggootikat (u 1200­1350) o hilisgootikat (u 1350­1525). GOOTI ARHITEKTUUR Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. GOOTI SÜSTEEM Gootika eelkõige sakraalne kunst. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani -arhitektuuri süsteemist. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muutuse, võttes tarvitusele: - teravkaare - roidvõlvi (ristroidvõlvid) - tugipiidad ja tugikaared. Konstruktiivselt oluline detail on päiskivi - võlvi roiete ristumiskohal paiknev võlvipinnast eenduv, üldjuhul dekoreeritud kivi, mis pingestab roided. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses

Kunst
thumbnail
4
doc

Romaanikast prantsuse barokse klassitsismini

ja nende ümber rabatt. Nendes kasvas roose, liiliaid, salveisid, gladioole, rosmariini jne. Niisiis oli tulemuseks ravimtaimede viljelemisele lisaks ka veel kaunis lilleaed. Kloostri surnuaed oli ühtlasi aed, kuhu istutati erinevaid puuliike, aga ka viljapuid. Tarbeaias oli piirde sees 18 ristkülikukujulist istutusplatsi. Munkadel oli juurviljakasvatus oluline, kuna nende toit koosnes põhiliselt taimedest. Basiilika tüüpi kirik. Klooster oli hariduse ja kultuuri keskus. Järsult kasvas kiviehitiste püstitamine. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntud võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja see andis aluse nimetada seda ehituskunsti romaani stiiliks. Selle kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures. Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud. Enim ehitati basiilikaid.

Kunstiajalugu
thumbnail
11
odt

Romaani ja Gooti stiili võrdlus

ROMAANI JA GOOTI KUNSTI Kristin Hansen VÕRDLUS Romaani stiil tekkis 10.saj. teisel poolel ja kestis kuni 13.sajandini. Eri maades on see erinevalt kestnud. Prantsusmaal lõppes see 12.saj. teisel poolel, Saksamaal aga 13.saj. keskel. See oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. Peale Romaani stiili tekkis Gooti stiil, 12.saj. teisest poolest 16.saj. alguseni. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani (itaalia, prantsuse, hispaania) keeli rääkivate rahvaste järgi, kuid nimetus viitab ka sarnasustele Vana Rooma kunstiga. Igal pool ei kutsuta seda romaani keeleks, näiteks Inglismaal nimetatakse seda normanni stiiliks ­ viikingite

Kunstiajalugu
thumbnail
32
odt

Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile

Sindi Gümnaasium Madli Lillo Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile Uurimistöö Juhendaja: Maia Agar Sindi 2009 1 Sisukord 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda.................

Kunstiajalugu
thumbnail
2
docx

GOOTI STIILI ARHITEKTUURI SÜSTEEM JA EHITUSTÜÜBID

30. GOOTI STIILI ARHITEKTUURI SÜSTEEM JA EHITUSTÜÜBID Gooti stiili tekkimise aeg ja koht on täpselt teada. 1144 valmis Saint-Denis’ kloostri ümberehitus. See oli olnud Prantsuse kuningavõimu sümbol ja kuningate matusepaik. Kloostri abt Suger’ (vaimulik ja kunstnik) eesmärgiks oli hoone mille üksikosade vahekorrad oleksid harmoonilised. Abt Suger’ ajast on säilinud kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Nendes on näha gooti stiili peamisis tunnuseid - kergena mõjuvaid teravkaartele tuginevaid võlve, saledaid piilareid ja hiiglaslikke aknaid. Kõige olulisemaks oli teravkaarte ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaarte raskus on rohkem suunatud ülalt alla. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega aga tema skeletiks said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda õhukesed. Võlvide kaal vähenes ja

Kunstiajalugu
thumbnail
6
doc

Gooti kunst

GOOTI KUNST. TEOORIA. Uus ehitussüsteem, võimaldab hakata ehitama kergelt ja õhuliselt, ei vajata enam pakse müüre. Põhilised uuendused: 1) terav kaar 2) roidvõlv 3) tugipiidad ja tugikaared Romaani ehitistel olid kandvaks elemendiks seinad, seda nim.massehitis. Gooti katedraal on skelettehitis, püsiks ka ilma seinteta see konstruktsioon püsti. teravkaar--üks peamisi gooti arhitektuuri tunnusjooni, võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre, kandesurve on suunatud rohkem allapoole mitte külgedele. roidvõlv--ühine termin kõigi võlvi tüüpide kohta, millel on võlviroideist skelett, mis kanab võlvisiile. Peamiseks iseärasuseks ongi igas võlvikus kaks risti asetatud raudkivist vööd--need ongi võlviroided. ristroidvõlv--nelja kuni kuue osaline võlv, mille kandvaks raamistuseks on ristuvad võlviroided. Nende vahel pingul võlvisiilud

Kunstiajalugu
thumbnail
1
docx

KT: Gooti ja romaani

Mille järgi sai romaani stiil oma nime? Mis on selle stiili põhitunnuseks? Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Romaani stiili põhitunnusteks on ümarkaar ja silindervõlv. Nimeta romaani stiilis kiriku põhitunnused (so. ,,lollikindlad" tunnused, mille olemasolu korral võib kiriku/kindluse liigitada romaani stiili alla). 1)koori olemasolu(nelinurkne ruum) 2) põhiplaan on ladina rist 3) ümarkaar Mis vahe on kodakirikul ja basiilikal?

Kunstiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun