Gooti Kunst (0)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

KESKAEG

o Püha Markuse kirik Veneetsias. Viiskuppelkirik, ruudukujulise põhiplaaniga. Üks võimas kuppel, mille ümber 4 väiksemat kuplit. Väga rikkalikult kaunistatud fassaad ehitusornamendiga ja mosaiigiga.  Põhja- Euroopa o Rootsis ja Taanis põhilised näited. Rootsis Lundi toomkirik, maakivist, nelitise kohal torn puudub. Taanis Ribe toomkirik. Alustatud romaani stiilis, hiljem ümber ehitatud gooti stiili. o Norras olid puitkirikud. Oskused saadi laevaehitusest. Mütoloogilised detailid- lohepead.  Profaanarhidektuur o Põnevaima osa moodustavad linnused. Kuna olid kindluskirikud olid need väga paksude seintega. Linnuse oluliseim osa- müür ja tornid. Ehitati kõrgemale, järve või jõe kaldale, et loodust kaitsena kasutada( raskem juurdepääs). KUJUTAV KUNST

Kunsti ajalugu

8

doc

Romaani arhitektuur

kujutatud 58 stseeni- jutustavad Inglismaa vallutamisest; keskne sündmus Hastingsi lahing 1066; 1500 inimfiguuri + hobused, lossid, laevad, linnud, loomad, fantaasiaolendid; töö ja jahistseenid; linane vaip villase tikandiga Kullasepakunst: · Oluline oli relikviaaride valmistamine; pühakirja köited jätkasid võistlemist materjalide väärtuse ja käsitööpeensusega  GOOTI STIIL TAUST: · Nimi gootide kunsti järgi · Saab alguse Prantsusmaal pariisi lähedal · Perioodid kuni 1200 varagooti -1400 kõrggooti -1600 hilisgooti · Tunnuseks on teravkaar · Saint Denis' kloostrikirik- palverändurite ligimeelitamiseks ja kuninga võimu levitamiseks KIRIK: · Seinad ja võlvid õhukesed, aknad suured. Ehituse rajamisel tehti esmalt tugielemendid- moodustasid skeleti

Kunstiajalugu

3

docx

Gooti arhitektuur

Saj. Lõpp ­ 13. Saj. Algus 16. Saj. Algus · Tekkis Prantsusmaal. 1144. Aastal Saint- Denis' kloostri ümberehitusega. · Romaani stiili jätk · Levib Lääne- Euroopas · Stiili nimetus tinglik, halvustav · Iseloomustus: peensus, õhulisus, kergus, kõrgus · Kõige tähtsam kirikuarhitektuur, kuid oluliseks muutub ka linnaehitus, kindluse arhitektuur. · Sarnasus Romaani kunstiga : skulptuuril iseseisvat tähtsust ei ole · Erinevus Romaani kunstiga : Gooti kirik ehitati võimalikult kõrge ( kesklöövi kõrgus -50m). Võetakse kasutusele konstruktiivsed uuendused : roidvõlvid, teravkaar, tugipiit ja tugikaar, sambad pikemad ja saledamad (kimpsambad), kõik detailid peened ja pitsilised, tippude kaunistamiseks ­ ristlillik, Gooti aken ­ suur, tavaliselt terava tipuga ja kivist liigendusega, fassaad (läänes) roosaken Gooti arhitektuur Prantsusmaal: · Pariisi jumalaema kirik ehk Notre Dame (kesklööv 32 m)

Kunstiajalugu

11

odt

Romaani ja Gooti stiili võrdlus

ROMAANI JA GOOTI KUNSTI Kristin Hansen VÕRDLUS Romaani stiil tekkis 10.saj. teisel poolel ja kestis kuni 13.sajandini. Eri maades on see erinevalt kestnud. Prantsusmaal lõppes see 12.saj. teisel poolel, Saksamaal aga 13.saj. keskel. See oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. Peale Romaani stiili tekkis Gooti stiil, 12.saj. teisest poolest 16.saj. alguseni. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani (itaalia, prantsuse, hispaania) keeli rääkivate rahvaste järgi, kuid nimetus viitab ka sarnasustele Vana Rooma kunstiga. Igal pool ei kutsuta seda romaani keeleks, näiteks Inglismaal nimetatakse seda normanni stiiliks ­ viikingite

Kunstiajalugu

17

doc

Gooti

Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne- Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed

Kunstiajalugu

10

doc

ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL

Võlvide külgsurve vähendamiseks vastu kiriku välisseina tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. 2) välisilme: tugikaared, tugipiidad-fiaalidega lõppesid, pigem kaunistused ja varjasid nende raskust nelitistorn(haritornike), perspektiivportaal(sissekäik, mis pidi kutsuma) selle kohal roosaken-kujutatud jumalaema, põiki üle fassaadi skulptuure- nn. kuningate galerii-selle kohalt algavadki läänefassaadi tornid, vitraažkaunistused, Tuntumad Gooti ehitised Lääne-Euroopas KÕRGGOOTIKA also: Prantsusmaa Pariisi Jumalaema katedraal (Notre-Dame V.Hugo-varagootika)..kesklöövi võlvide kõrgus kasvas. Põhiplaaniks ladina rist, külglöövid kitsad ja madalad- kuhjusid kooriümbriskäiguks. Chartres’i katedraal- 2 torni , lõpuni ehitatud, tornikiivrid lõpetatud, Reimsi katedraal- Prantsuse kuninga kroonimispaik Amiens’i katedraal- mahuliselt suurim P-Pr (10 000 inim.), pole lõpuni ehitatud

Kunstiajalugu

19

doc

Gooti stiil Inglismaal, Itaalias ja Eestis

KOOL Nimi GOOTI STIIL Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 1. GOOTI ARHITEKTUUR............................................................................................................4 1.1Kirikud........................................................................................................................................5 1. 3 Gooti arhitektuur Itaalias.......................................................................................................... 8 1.4 Gooti arhitektuur Eestis...............................................................

Kunstiajalugu

16

pptx

Gooti arhitektuur

v Skandinaaviasse. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari (1511-1574). v Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati v halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi tähendama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". v Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. v Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. v Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: v Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri v kiriku koor. Gooti arhitektuuri peamised tunnused Gootika oli (nii nagu romaani stiilgi) eelkõige sakraalne kunst.

Kunstiajalugu

Kommentaarid (0)