Glükoos (0)

Vee liikumine taimes ja fotosüntees

suurem, sinna, kus see on väiksem) ja auruvad. Seetõttu väheneb vee rõhk puidusoonte ülemises osas, tekib imemisjõud ning vesi liigub mööda sooni katkematu vooluna üles. Fotosüntees ja hingamine Fotosünteesiks nimetatakse päikeseenergia toimel orgaaniliste ainete valmistamist lihtsatest anorgaanilistest ainetest: süsihappegaasist ja veest. Valgusenergia Süsihappegaas + vesi → Glükoos + hapnik Klorofüll Eluks vajalik energia vabaneb hingamisel, st glükoosi lõhustamisel mitokondrites. energia Glükoos + hapnik → Süsihappegaas + vesi Lehe ehitus Välisehitus – Vars, leheroots, lehelaba ja leherood Siseehitus – Vahakiht, kattekude, põhikude (ülemine kiht on põhiline fotosünteesimise koht, hõredalt

Süsivesikud, Lipiidid

Süsivesikud, Lipiidid Süsivesikud on orgaanilised ained, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Kõige lihtsamad süsivesikud on lihtsuhkrud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Rakkude põhiline toitaine on glükoos ning peamiselt glükoosist pannakse kokku kõik suuremad süsivesikute molekulid. Glükoos on fotosünteesi lõpp-produkt, see on väga tähtis taimedele kasvamiseks ja paljunemiseks. Üleliigne glükoos muudetakse tärkliseks, mida talletatakse ja vajadusel energia saamiseks uuesti glükoosimolekulideks lagundatakse. Fruktoos aga on lihtsuhkur, mida esineb kõige rohkem puuviljades, mees, õites, marjades. Seda nimetatakse ka puuviljasuhkruks. Riboos ja desoksüriboos on viiesüsinikulised lihtsuhkrud, mis kuuluvad nukleiinhapete ja DNA koostisesse. Sahharoos on toiduvalmistamisel kasutatava roo või peedisuhkru peamine koostisosa. See

Organismide üldine keemiline koostis

- Bioaktiivsed ained väikestes kontsentratsioonides mõjutavad ainevahetust, reguleerivad elutalitlusi. - Enamik neist kuulub valkude ja lipiidide hulka. - Bioaktiivsed ained on ka antibiootikumid ja paljud mürkained. Sahhariidid e süsivesikud. Süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud jagatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Sahhariidide peamised ülesanded: 1. Energeetiline glükoos 2. Struktuurne, ehituslik kitiin, tselluloos 3. Varuaine glükogeen, tärklis 4. Kaitsefunktsioon taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine kaitse ärakülmumise vastu 5. Toitefunktsioon piimasuhkur imetajate piimas 6. Ligimeelitav õistaimedel nektar putukate ligimeelitamiseks 7. Bioregulatoorne süsivesikud koos valkudega kuuluvad hormoonide koostisesse Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud süsinike arv on väike, C arv 3-6

Tasemetööks kordamine bioloogias

Lisaks veega seotud 1) Rakusisene rõhk 3) Viljastumine 5) Biosfääri kliimat kujundav tegur 2) Mineraalainete allikas 4) Vesi kui elukeskkond Orgaanilised ained rakus Süsivesikud ehk sahhariidid - Koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust - Süsivesikud on esmase energia allikaks I Monosüsivesikud ehk lihtsuhkrud * Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised * Glükoos ehk viinamarja suhkur, fotosünteesi saadus * Fruktoos ehk puuvilja suhkur, puuviljades ja mees * Riboos ja desaksüriboos(DNA koostises), riboos nukleiinhapete RNA, ehitusülesanne II Oligosahhariidid * Koosnevad kahest-kolmest monosahhariidist * Maltoos ehk linnasesuhkur, koosneb kahest glükoosist * Laktoos, koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulist (piimas) * Sahharoos, koosneb ühest glükoosist ja ühest fruktoosist

Aine- ja energiavahetus

Fotosünteesi lähteained on süsihappegaas ja vesi. Fotosünteesi toimumiseks vajalikud tingimused on valguse ja klorofülli olemasolu. Fotosünteesi saadused on hapnik ja orgaaniline ühend (suhkrud). Pimedusstaadiumi järjestikku toimuvad reaktsioonid moodustavad tsükli. Glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse aminohapete ja lipiidide süntees. Fotosünteesi tähtsus:  Fotosünteesi saadus hapnik osaleb kõigi organismide hingamisel ehk energia saamisel  Glükoos on põhiline energiaallikas enamikel organismidel(nii heterotroofidel kui taimedel endil)  Võimaldab muuta valgusenergia keemiliseks energiaks  Hapnik on oluline osooni tekkimisel, mis kaitseb UV-kiirguse eest (ka põlemisel) Osoon neelab ultraviolettkiirgust (suur hulk UV-kiirgust tekitab keharakkudes kahjulikke muutusi) ja kaitseb Maa elusolendeid. Atmosfääris olev hapnik pärineb fotosünteesist.

11 klassi konspekt

Jood Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Kui inimese toidus jodiidioone Piisavalt pole, siis kilpnääre haigestub ja kujuneb välja struuma. ORGAANILISED AINED · Süsivesikud e sahhariidid · Valgud e proteiinid · Rasvad e lepiidid · Nukleiinhapped e DNA, RNA SÜSIVESIKUD Monosahhariidid e lihtsuhkrud Disahhariidid Polüsahariidid e liitsuhkur Glükoos veres Sahharoos (peedisuhkur) Tärklis (kartulisuhkur) Brutoos Maltoos (linnasesuhkur) Glükogeen on maksas Laktoos (piimasuhkur) Tselluloos (taimerakkudes) Süsivesikute ülesanded(kodus): Ehituslik ülesanne ntks. Tselluloos taime raku kestades ....kitiinkest Energeetiline ülesanne ....1gr = 17,6 kgJ energiat Ligimeelitav ülesanne õistaimede nektar

Aine- ja energiavahetus

ainete oksüdatsioonil. Sahhariidid – esmane ja kõige kiiremini kasutatav energiaallikas organismis. ATP e adenosiintrifosfaat - universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Moodustub glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus Rakkudes kasutatavad makroergilised ühendid: Valkude sünteesil – GTP RNA sünteesil ja DNA kahekordistumisel – ATP, GTP, CTP, UTP. Varuainete säilitamine Taimedes: tärklis -> glükoos Loomades: glükogeen -> glükoos -> glükoosi oksüdatsioon -> vabaneb energia, salvestatakse ATP molekulidesse. Glükoosi lagundamine on universaalne dissimilatsiooniprotsess, toimub taim- ja loomorganismides ühtemoodi. Ühe glükoosimolekuli täielikul lagundamisel on võimalik sünteesida kuni 38 ATP molekuli. Glükoosi oks. vabanenud energiast salvestatakse 40% ATP molekulidesse, 60% hajub. Glükolüüs – glükoosi lagundamine.

Rakubioloogia

Aine-ja energiavahetus

Vastavalt sellele jaotatakse kõik organismid kahte rühma: Autotroofid-organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud org. Ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg ainetest, selleks kasutavad nad valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. Autotroofide põhiosa moodustavad rohelised taimed, nad saavad esmase org. aine fotosünteesiprotsessis. Selle toimumiseks vajavad nad vkk valgusenergiat ja anorg ühendeid(H2O, CO2). Fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos. Glükoos on paljude teiste org. ühendite sünteesi lähteaine. Taimedes moodustub glükoosist otseselt veel mitmete lipiidide süntees. Glükoos on koos mineraalsooladega aluseks veel paljudele järgnevatele biokeemilistele protsessidele. Lisaks taimedele on fotosünteesijad ka osa baktereid ja protiste. Lisaks fotosünteesijatele kuulub a hulka ka kemosünteesijad, need on erinevat liiki bakterid, kes toodavad org ainet anorg ühenditest