Majanduse globaliseerumine ja selle mõju Eesti majandusele Sissejuhatus Tänapäeva ühiskonnas saame järjest vähem rääkida riikidest kui eraldiseisvatest üksustest. Kuna üksiku käekäik sõltub eelkõige tema suhetest tervikuga, saab ka progress toimuda ainult mitme teguri koosmõjul ja abil. Seepärast mängib maailmas üha enam rolli globaliseerumine ehk maailma riikide ja regioonide vaheliste kontaktide ning kaubavahetuse suurenemine. Käesolevas essees vaatleme globaliseerumise plusse ja ohte lähtudes eelkõige Eesti majanduse seisukohast ning pakkudes välja võimalikke abistavaid nõuandeid mõningatele probleemidele, mis senini globaliseerumine väikeriikidele, peamiselt Eestile, kaasa on toonud. Maailmamajanduse globaliseerumise alguseks tuleb pidada ennekõike 15. ja 16. sajandit. See on aeg mil tekkis ookeane ületav merekaubandus ja maailmamerede taguseid alasid kontrollivad impeeriumid, mis teineteisega maailmamajanduse kontrolli eest võistlesid
Globaliseerumine kas hea või halb? Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskondade ühtlustumine. Globaliseerumise protsessi iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda. Globaliseerumisel on mitmeid põhjuseid. Üks nendest põhjustest on uue tehnoloogia areng nagu näiteks kiire transpordi või telekommunikatsiooni areng. Teiseks põhjuseks võib nimetada rahvusvahelist tööjaotust ehk riikide majanduse spetsialiseerumist sellise toodangu valmistamisele, mille tootmise kulud on väikesed ja mida suudetakse valmistada kvaliteetsemalt kui teistes riikides. Kolmandaks põhjuseks märgin ära kapitali ja tööjõu vaba liikumise, mille kohaselt investeeringute tegemisel või raha laenamisel ei tehta vahet oma ja partnerriigi investoritel ja laenajatel ning kõigi liikmesriikide kodanikud on ühtlasi ka ühisturu kodanikud ning võivad asuda elama või töötam
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖ KORDAMINE ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE GLOBALISEERUMINE EHK ÜLEILMASTUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine- kogu maailma haarav majandusalane, poliitiline, kultuurialane ja keskkonnaaalane seotus Globaliseerumine on saanud võimalikuks tänu infotehnoloogia (IT) ja transpordi kiirele arengule Globaliseerumise tagajärjel muutub maailm järjest ühetaolisemaks, `'väiksemaks'' ehk nn ,,globaalseks külaks'' ,,Globaalne küla'' tähendab... 1. Ostame kaupu, mis on siia jõudnud üle maailma 2. Võime üsna lihtsalt sõita ükskõik millisesse maailma riiki puhkama, tööle, õppima jne 3. Informatsioon (sh tehnoloogia) liigub kiiresti üle maailma, see on kergesti kättesaadav 4. Kommete, tehnoloogiate, toodete üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisel
maailma, see on kergesti kättesaadav. Kommete, tehnoloogiate, toodete üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisel Maailma teises otsas toimuvad protsessid mõjutavad mingil määral ka meid (nt. majanduskriisid, keskkonnareostus) 2.Millised nähtused aitasid kaasa majanduse globaliseerumisele? ( küs.2 lk.20) Tv.lk.10 ül.2 3. Selgita, kuidas mõistad globaliseerumist kultuuri, teaduse, keskkonnakaitse , hariduse finantsvaldkonnas? (küs.3 lk.20) Globaliseerumise põhjused Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit: uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng info kiire liikumine uus rahvusvaheline tööjaotus RVFde teke finantssfääri rahvusvahelistumine kapitali vaba liikumine, RV d finantsorganisatsioonid rahvusvaheliste turgude suurenemine ja
sõltuvus kogu maailmas kaupade, teenuste, tehnoloogia ja kapitali piiriülese liikumise kiire kasvu kaudu. Kui ettevõtluse üleilmastumine on keskendunud rahvusvahelise kaubanduse regulatsioonide, tariifide, maksude ja muude ülemaailmse kaubanduse takistuste vähenemisele, on majanduse globaliseerumine riikide vahelise majandusintegratsiooni suurendamise protsess, mis viib ülemaailmse turu tekkimiseni ühtsel maailmaturul. Praegused globaliseerumise probleemid on suures osas tingitud arenenud majandusest, mis integreerub vähem arenenud riikidega otse kauba tõkete vähendamise, muude majandusreformide ja paljudel juhtudel immigratsiooni abil. Kui maailma majandus peaks niimoodi integreeruma võib ülemaailmne kaubandus oluliselt odavamaks muutuda mis minu silmis oleks pigem hea asi. Praegu on juba majanduslikku globaliseerumist näha vabakaubanduspiirkondades. Vabakaubanduspiirkond on piirkond, mis hõlmab kaubandusblokki,
üha ulatuslikum liikumine üle riigipiiride Kultuuriline üleilmastumine(masskultuuri levik) Poliitiline üleilmastumine (rahvusvahelised organisatsioonid) Keskkonnamõjude üleilmastumine(kliimapõgenikud, võõrliikide sissetung, elupaikade hävimine,vee ja põllumaa vähenemine) Globaliseerumise indeksi välja arvutamisega tegelevad nt konsultatsioonifirma A.T. Kearney ja Sveitsi instituut KOF Majandusliku globaliseerumise indeksi aluseks on väliskaubanduse,otseste välisinvesteeringute ja portfelliinvesteeringute osakaal SKTs, samuti imporditariifide, tollimaksude ja muude kaubanduspiirangute määr Sotsiaalse globaliseerumise indeksi leidmisel arvestatakse piiriülest suhtlemist: rahvusvaheliste telefonikõnede ja turistide arvu, rahaülekandeid, välisriikide kodanike arvu riigis jms. Poliitilise globaliseerumise indeksi leidmisel arvestatakse riigi liikmesust
· Hetkel on ühenduses 28 liikmesriiki, euro on käibel 19 riigis ja Schengeni ruumi kuuluvad 26 Euroopa riiki Euroopa Liit · 2004.a mais astus täieõiguslikuks liikmeks ka Eesti. · EL peakorter asub Brüsselis · EL seadis oma sihiks liikmesriikide majanduse kooskõlastatud arendamise, ühisturu moodustamise ja muudest rahvusvahelistest turgudest osavõtu koordineerimise Euroopa Liit ja Eesti Ühinemine Euroopa Liiduga on toonud Eestile kaasa mitmeid positiivseid momente: · pääs Euroopa Liidu turgudele; · konkurentsi tervendav ja stimuleeriv mõju; · stiimulid tehnoloogia uuendamiseks, investeerimise elavdamiseks; · tootmise võimalused (kitsam spetsialiseerumine) · suured toetussummad riigi infrastruktuuri, regioonide ja inimkapitali arendamiseks Euroopa Liit - 497 miljonit inimest ja 27 liikmesriiki SKP ühe elaniku kohta jõukuse jagunemine SKP ühe elaniku kohta ostujõu standardis, 2018
a) Määrab nafta tootmiskvoote liikmesriikides. 22) Millised sotsiaalsed tagajärjed kaasnevad arengumaades linnade kiire kasvuga? a) Linnade kiire kasvuga kaasneb tööpuuduse kasv. b) Linnade kiire kasvuga kaasneb slummide teke. 23) Millised näitajad iseloomustavad riigi globaliseerumist? a) Riigi osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides. b) Interneti kasutajate arv. c) Välisinvesteeringute maht. 24) Selgitage globaliseerumise ühte positiivset ja ühte negatiivset külge majanduslikult kõrgelt arenenud riikidele. Positiivne mõju Negatiivne mõju Keskkonnanõuded on leebemad. Töökohtade puudus. 25) Nimetage näitajaid, mis iseloomustavad riigi arengutaset. a) Riigi arengutaset iseloomustab SKT ühe elaniku kohta b) Riigi arengutaset iseloomustav internetikasutajate hulk
Kõik kommentaarid