Globaliseerumine (8)

Sarnased õppematerjalid

29

doc

Referaat Globaliseerumine

...................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.GLOBALISEERUMISE ISELOOMUSTUS..........................................................................3 1.1.Globaliseerumise tunnused................................................................................................4-5 1.2. Mida on globaliseerumine kaasa toonud..........................................................................6-7 1.3. Mis on tsivilisatsioon?......................................................................................................7-8 1.4. Globaliseerumine arvud ja faktid......................................................................................8-9 2.ÜLEVAADE OLULISEMATEST GLOBAALPROBLEEMIDEST.....................................9 2.1.Rahvastikuprobleemid........................................

Kodanikuõpetus

56

docx

TÄNAPÄEVA MAAILM

 Inimõigused mitmepalgelises maailmas  Postmodernne ühiskond 3 Tänapäeva maailm 1. Maailma ühtsus ja mitmekesisus 1.1 Peamised arengutrendid Maailma areng on keerukas ja vastuoluline. Seda vaadates kerkib küsimus, kas kõigi 193 rahvusvaheliselt tunnustatud riigi arengus on olnud ka midagi ühist? Milline on inimühiskonna üldine arengusuund? Mitmekülgseid arengusuundumusi üldistavaks mõisteks on kujunenud globaliseerumine, sotsiaalteadlaste ringis ka postmoderniseerumine. Nendel teemadel kirjutavatest teadlastest on kuulsamad Robert Reich, Anthony Giddens, Roland Robertson ja Ulrich Beck. Globaliseerumise kõrval räägitakse veel kahest olulisest tendentsist nüüdismaailma arengus – rahvusvahelistumisest ehk internatsionaliseerumisest ning info-ja suhtlusvõrkude levikust ehk digitaliseerumisest. 1.2 Globaliseerumise mitmesugused tahud

Ühiskond

58

docx

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia

inimene abielluma. Eksogaamia tavad on sellised, mis määratlevad, millises grupist väljapoolt peab inimene abielupartneri valima. Need reeglid toimivad korraga. Kõigis ühiskondades on reeglid. Püütakse sotsiaalse survega inimestele peale suruda. Etnoloogidel oli ette teada, et tuleb välja otsida see kõige ürgsem. Etnod ja antrod ei keskendu tänapäeval ainult mingile eksootikale. Maailmas toimub selline protsess nagu globaliseerumine. Hakati 70ndatel mõtlema, et kuhu viib globaliseerumise protsess, mis viib maailmaküla tekkeni. Maailm muutub ühetaoliseks, üha rohkem on selliseid kultuurinähtusi, mis on mõistetavad üle kogu maailma. Globaalselt levinud, kõik saavad aru mis see on: McDonalds, coca cola, poppmuusika. Inimeste igapäevakultuur muutub sarnaseks, väärtushinnangud muutuvad sarnaseks. Kohalikud eripärad kaovad, läheme ükskõik kuhu ja igal pool sama

Antropoloogia

26

docx

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud

poolega ­ kraatiaga (5000), su enda sugukonna omad on välistatud, kogu üks 5000 välistatud. Mulle jääb 3/8 kogu rahvast, kuna ülejäänud on liiga lähedalt sugulased. Reaalselt jääb valida 300 inimest, kelle seast ma tohin kaasat valida, mitte mansid on välistatud. Lõpuks ilmneb, et mul on 6000 liiga lähedast sugulast. Reaalses elus võivad need normid tähendada väga erinevaid asju. Põhimõttelise reeglina on see universaalne. Globaliseerumine, maailmaküla. Arvati, et globaliseerumine viib maailmaküla tekkimiseni. Globaliseerumine läheb aina edasi ja maailm muutub ühetaoliseks selles mõttes, et üha rohkem on maailmas selliseid kultuuri elemente ja nähtusi, mis on mõistetavad kogus maailmas. Nt jalgpall, popmuusika jne. Selliste kultuurielementide hulk üha kasvad, inimesed hakkavad üksteist paremini mõistma, nende väärtushinnangud muutuvad sarnasemateks, kogu maailm muutub sarnaseks. Kaovad kohalikud eripärad

Kultuur

45

docx

Kultuurantropoloogia konspekt

Loeng 1. Mis on kultuurantropoloogia ja mida ta uurib? Antropoloogia põhijooned. 1. Antropoloogia on võrdlev. Antropoloogid võrdlevad, mis on normaalne ühes ühiskonnas või kultuuris ei pruugi olla seda mõnes teises. 1. Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused. Ülemaailne (nt Nayaride pere vs eesti pere; eesti üksikemadus vs Kariibi ühiskondade üksikemadus) Regionaalne (nt sotsialismijärgsed ühiskonnad omavahel) Ühiskonnasisene (subkultuuride, klasside vms vahel) 2. Võrdlus uurijat ja teisi ühiskonnaliikmeid juhtivate eelarvamustega. Võrdlemine on ajalooliselt olnud antropoloogias väga oluline, vaadeldavat reaalsust võrreldakse koguaeg oma eelarvamuste, stereotüüpide, eeldustega aga ka selle vaadeldava ühiskonna liikmete eelarvamuste ja ootustega. 3. Antropoloogia võrdleb neutraalselt. Antropoloog üritab hinnangute andmisest ho

Kultuurantropoloogia

30

docx

Majanduspoliitika eksamiküsimused

väliskaubandusbarjääre ning soosivad igati rahvusvahelist kapitali. Ehkki liberaliseerumine on toimunud eri regioonides ja riikides erineva kiirusega, on vastav suund siiski ülemaailmne. Eriti oluline on rahvusvaheliste investeeringute mahu oluline kasv. Sise- ja rahvusvahelise väärtpaberituru arenemine. Globaalne meedia (eriti laiatarbekaupade globaliseerumise osas).  Institutsioonide areng. Globaliseerumine on tänapäeval jõulisem kui kunagi varem ka seetõttu, et vabakaubandus põhineb praegu tunduvalt püsivamatel institutsionaalsetel alustel kui varem. 20. sajandi algul oli vabakaubandus peamiselt riikidevaheliste kahepoolsete läbirää- kimiste tulemus. Praegu tagavad selle aga WTO muud sellelaadsed institutsioonid. 29. Regionaalse majandusliku integratsiooni viis taset

Majanduspoliitika

28

doc

Kultuuriteooria loengu konspekt

· Substraatkultuur: jäljed kadunud kultuurist, ühe keele kandjad on assimileerunud teise keelde, kuid räägivad keelt teatavates piirkondades teise hääldusega. murretes on midagi siiski säilinud ­ substraatnähtus, unustatud keel kõneleb kaasa. kultuurilised praktikad võivad substraatidena säilida. · globaalkultuur ­ levib põhiliselt meelelahutuslik produkt, kuid ka muud infovood, kultuurilised praktikad, jõulude globaliseerumine. Erinevaid kultuure ühendavad väärtused- näiteks inimõigused. Neile väärtustele tugineks suur kultuurkond, mis maailma erinevates otsest levinud kultuuripraktikaid ühendab ja leviku kanaleid loob. Grupiidentiteedid määratlemine vastandumise läbi, lokaalkultuurid tõusevad, et kohalikku tähtust ülemaailmse ees kinnitada, väärikust säilitada. Globaalkultuur ka parimal juhul jääb praktikate ja tekstide leviku kanaliks, kuid ei muutu

Sissejuhatus kultuuriteooriasse

21

docx

Kultuurigeograafia konspekt

1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudega-1) ajalugu-suur osa kultuurigeost p�

Kultuurigeograafia

Kommentaarid (8)