Globaliseerumine, demograafia (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millist aega loetakse globaliseerumise aluseks ?
  • Mis on demograafia ?
 
Säutsu twitteris
Globaliseerumine

  • Globaliseerumise mõiste ja suundumus.
    On kultuuriline, sotsiaalne kui majanduslik fenomen. On protsess, milles organisatsioonid pakuvad oma kaupa ja teenuseid eelkõige globaalsetel, mitte kohalikel turgudel .
    Majanduslike ja sotsiaalsete sidemete tihenemine riikide vahel läbi ettevõtlusinstitutsioonide ja kapitalistliku filosoofia, mis kahandab maailma majanduslikus mõttes.

  • Millist aega loetakse globaliseerumise aluseks?
    Globaliseerumise aluseks loetakse perioodi u 500 aastat tagasi, kui hakasid kujunema Euroopa riikide koloniaalimpeeriumid.

  • Globaliseerumise kom lainet
    a) 1870-1914
    b) 1950-1980 algus
    b) 1980-2000
  • Globaliseerumise vedavad jõud
    Ühelt poolt on üleüldine transpordi kulude kahanemine ja teiselt poolt üha laialdamaselt leviv majanduslik liberaliseerimine ehk soov kaubelda ja vahetada investeeringuid teiste riikidega.
    • Siirdekuludkaubavahetuskulud. Kaupade vedamine ühest maailma servast teise muutub, võrreldes kauba enese hinnaga, üha odavamaks.
    • Kaubanduslik liberaliseerimine – Soodustab kaubanduse arengut riikide vahel. Hinnad alanevad.
    • Finantsintegratsioon – Erinevate maade finantsturgude laienemine teistesse riiki-desse, mis soodustab kaubavahetust. Tootmist on võimalik hajutada üle maailma.
    • Globaalne tootmine – Rahvusvaheline ettevõtte omab välisfiliaale, kus on odavam toota kauba osi, kui seda oleks ühes kohas. Toodetakses üle maailma.
    • Erinevate riikide globaliseerumise määr – seda mõõdetakse riikide integratsiooni majanduslikul, individuaalsel, tehnoloogilisel ja poliitilisel tasemel

  • Globaliseerumise mõjud
    Globaliseerunud riigid arenevad kiiremini kui suletud riigid. Toimuvad muutused kaubanduses, otseinvesteeringutes, finantsvoogudes ja tehnoloogias, need soodustavad globaalse turu kasvamist.
    Loobuti impordi asendamise strateegiastest, see tähendab kaotama tolle ja avama oma piire rahvusvahelistele kaubavoogudele. See omakorda tõi kaasa uute sõltumatute riikide arengu. Loob uusi võimalusi paremaks eluks ainult siis kui käib sellega kaasas parem juhtimine kõigil tasanditel. Globaalsed turud on kasvanud, ent samavõrd pole arenenud majanduslikud ja sotsiaalsed institutsioonid, mis tagaksid nende turguse tõrgeta arengu. Tulude ebavõrdusu vaeste ja rikase vahel. Suurt kasu saavad arenenud riigid: uued avanevad turud nende toodetele , globaalne tootmine ja liberaalne investeerimiskeskkond on loonud uusi võimalusi rahvusvahelistele ettevõtetele.

  • Globaliseerumise ohud

    Töökohtade kandumine , konkurentsi tihenemine, kultuuride kadumine, kommete kadumine.
    • Kas õnnestunud või ei? - Ühelt poolt on see õnnestunud, samas aga mitte. On tekitanud pingeid kultuuride segunemine , töökohtade kadumine, kapitaliturgudel toimuv on vastupidine ootustele, eksportijateks on saanud arengumaad mitte rikkad riigid, globaliseerumise kasud ilmnevad alles tulevikus. Samas on toimunud tootmise integreerimine üle riigipiiriderahvusvaheliste ettevõtete poolt. Majandus on muutunud mitmekesiseks ja on suurem valik teenuseid ja tooteid, rahuldamaks inimese soove/vajadusi.
    • Protektsionistlikud huvid -on tugevaimad dominantsetes rahvuslikes harudes –

    eriti teras ja põllumajandus. Suurettevõtted on leidnud toetust koduste töö- kohtade säilimise pärast muret tundvatatelt ametiühingutelt. Globaalne toot- mine on muutnud riikide eelisseisundeid. Kõik kauplevad kõikidel turgudel.
    • Kollektivistlikud ideed – vabakaubanduse vastased ideed. Globaliseerumis- ja kapitalismivastased rühmitused; sh rohelised, populistid, sotsid, kommunistid ja anarhistid

    - pole ühinenud sotsiaalseks jõuks;
    - suuresti eitavad parteipoliitikat;
    - ei paku majanduslikku alternatiivi;
    - on oma eesmärkides lõhenenud.
    • Majanduslik ebastabiilsus finantsiline ebastabiilsus riikides – kriisid . Maailama majandus sõltub USA tohutust jooksevkonto defitsiidist.
    • Rahvusvaheline rivaliteet – rahvusvahelisi suhteid ohustab suurriikide rivaliteet. 4 fundamentaalset aspekti: 1) on olemas üks vaieldamatu hegemoon – US,

    2) prevaleerib arusaamine, et õitsengut ja heaolu genereerib rahumeelne kaubavahetus mitte territoriaalsed vallutused ;
    3) suurjõud on teatanud pühendumust turumajanduslikule arengule ning
    rahvusvahelisele ja poliitilisele integratsioonile;
    4) globaalsed institutsioonid ja tihe koostöö soodustavad koostöötahet.
    • Ressursinappus - Rikkust luuakse tootes ja vahetades.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Globaliseerumine-demograafia #1 Globaliseerumine-demograafia #2 Globaliseerumine-demograafia #3 Globaliseerumine-demograafia #4 Globaliseerumine-demograafia #5 Globaliseerumine-demograafia #6 Globaliseerumine-demograafia #7 Globaliseerumine-demograafia #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 72 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor intothenight Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Globaliseerumise mõiste ja suundumus.
    Millist aega loetakse globaliseerumise aluseks?
    Globaliseerumise kom lainet
    Globaliseerumise vedavad jõud
    jne.

    globaliseerumine , demograafia , teadmispõhine majandus

    Mõisted

    Sisukord

    • II faas
    • III faas
    • IV faas
    • Mõisted

    Teemad

    • Globaliseerumine
    • Globaliseerumise mõiste ja suundumus
    • Millist aega loetakse globaliseerumise aluseks?
    • Globaliseerumise kom lainet
    • Globaliseerumise vedavad jõud
    • Siirdekulud
    • Kaubanduslik liberaliseerimine
    • Finantsintegratsioon
    • Globaalne tootmine
    • Erinevate riikide globaliseerumise määr
    • Globaliseerumise mõjud
    • Globaliseerumise ohud
    • Kas õnnestunud või ei?
    • Protektsionistlikud huvid
    • Kollektivistlikud ideed
    • Majanduslik ebastabiilsus
    • Rahvusvaheline rivaliteet
    • Ressursinappus
    • Demograafia ja majandus
    • Mis on demograafia?
    • Demograafilised arengutendentsid- maailma rahvaarv
    • Vaikse ookeani majandusruum
    • Euroopa demograafilised probleemid
    • Mõisted
    • Tööjõud
    • Heitunud
    • Tööjõus osalemise määr
    • Hõivemäär
    • Üldine ülalpeetavate määr
    • Vanadussõltuvuse määr
    • Töötud
    • Sündivuse määr
    • Demograafilis-majanduslik paradoks
    • Demograafiliste siirete kolm etappi
    • Euroopa mediaanne eluiga
    • Demograafiliste trendide makromajanduslik mõju
    • Demograafia ja majanduspoliitika
    • Tööhõive
    • Sündivus
    • Migratsioon
    • Tööpuudus
    • Pensioniiga
    • Töötunnid
    • Tootlikkus
    • III Uus, teadmistepõhine majandus
    • Uue majanduse fenomen (infokast 3.1)
    • Riskiühiskond
    • Tehnoloogilise innovatsiooni olemus
    • Globaalne kaubandus
    • Deregulatsioon
    • Ettevõtete restruktureerimine
    • Teadmistepõhine majandus
    • Tehnoloogilised revolutsioonid ja nende 4 faasi
    • Inglise agraarevolutsioon
    • esimene industriaalrevolutsioon
    • teine industriaalrevolutsioon – a
    • massitootmise ajastu
    • infotehnoloogi revolutsioon
    • järgmine tehnoloogiline revolutsioon
    • I faas
    • II faas
    • III faas
    • IV faas
    • Tehnoloogilise revolutsiooni majanduslik mõju, muutused IKT-s
    • Majandusmullid (infokast 3.3)
    • Hõive struktuurimuutused
    • Globaalne infotehnoloogia raport
    • Interneti tekkimine
    • maailma online elanikkond
    • sidevahendid
    • e- kaubandus
    • Uus majandus ja kaugtöö
    • IT revolutsiooni arenguperspektiivid
    • Mõisted
    • otseinvesteeringud
    • portfelliinvesteeringud
    • outsourcing
    • offshoring
    • globaliseerumisindeks
    • majanduslik integratsioon
    • individuaalsed kontaktid
    • tehnoloogiline seotus
    • poliitiline osalus
    • stagflatsioon
    • impordi asendamine strateegiast
    • absoluutne eelisseisund
    • suhteline eelisseisund
    • pay-as-you-go
    • pikeaealised töötud
    • tööturu sisemine paindlikus
    • tööturu väline paindlikus
    • tagasikumerduv töö pakkumise kõver
    • töö tootlikkus
    • uus majandus
    • üldine tootlikkus
    • cobb-douglase funktsioon
    • tootmissisendid
    • mastaabiefekt
    • mullioht
    • deindustraliseerimine
    • tööliste kolmnurk
    • telekommunikatsioon
    • kaugtöö

    Kommentaarid (1)

    Isssver profiilipilt
    Isssver: SUPER! Sain kõik vajaliku siit kätte :)
    20:45 02-10-2012


    Sarnased materjalid

    39
    pptx
    Globaliseerumine
    105
    doc
    Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused
    116
    pdf
    Sissejuhatus majandusteooriasse
    72
    docx
    Majanduse alused
    1
    docx
    Rahvusvaheline turundus
    343
    pdf
    Maailmataju uusversioon
    34
    docx
    Mikro- ja makroökonoomika
    45
    doc
    Majandus õpetuse aasta konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !