üleriigiliste ja rahvusvaheliste kokkulepete tõttu, valitsustel saavad üha olulisemaks üleilmsed teemad, nt võitlus vaesuse või üleilmsete keskkonnaprobleemidega siseriiklike teemade asemel, rahvusvahelistel organisatsioonidel nagu ÜRO, WTO, EL, NATO, IMF ja Maailmapangal on väga suur võim riikide valitsuste üle, suur võim on ka rahvusvahelistel suurkorporatsioonidel… Keskkonnamõjude globaliseerumine. Tekkinud on globaalsed keskkonnaprobleemid. Näiteks: kliima muutused (maailmamere veepinna tõus, õhutemperatuuri tõus, jne), maa- ja veereostus, bioloogilise mitmekesisuse kadumine, kõrbestumine --- mis ei mõjuta enam inimesi ja loodust piiratud maa-alal, vaid meid kõiki. Rahvusvahelised suurkorporatsioonid on firmad, mis tegutsevad ja omavad varasid rohkem kui ühes riigis. Nende arvele saab kirjutada veerandi kogu maailma kaubandusest. Näiteks: 1.toiduained ja joogid (nt Nestlé, Coca-Cola), 2
Looduskaitsebioloogia kordamisküsimused 1. Lkb mõiste ja eesmärgid Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne(teadusharude v. erialade vaheline, mitmesse teadusharusse v. erialasse puutuv) teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialade spetsialistide püüdlused ja kogemused. Looduskaitsebioloogia on teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks, peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks: liikide väljasuremise peatamiseks, liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, koosluste degradeerumise peatamiseks ning ökos�
liikidega Kokkuvõte Väljasuremisele kalduvate liikide karakteristikud ei ole üksteisest sõltumatud, pigem moodustavad nad üksteisest sõltuvate omaduste rühmi. Näiteks on kitsastest toiduspetsialistidest liikidel tavaliselt ka väike asustustihedus. Uurides väljasuremisele kalduvate liikide tunnuseid, on võimalik prognoosida ka teiste liikide ohustatust ja nende kaitse vajadust. Kasutatud allikad Anttila P., Frey T., Ojanen M., Puhakka M., Vuorisalo T. 1996. Globaalsed keskkonna probleemid. Tartu: Eesti Loodusfoto Karik H., Kuiv K.K. 2007. Keskkond ja keemia. Ohud ja hüved. Tallinn: Koolibri ~ 10 ~ Kuresoo R., Primack R.B., Sammul M. 2008. Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse. Tartu: Eesti loodusfoto ~ 11 ~
Looduskaitse- inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine ning selle mõju tagajärgede likvideerimine, biol.mitkekesisuse ja looduse iseregulatsioonivõime säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine. Point on tagada Maa toimimise jätkumine. Looduskaitsebioloogia- teadusharu, mis uurib eluslooduse mitmekesisuse kaitsmise võimalusi, interdistsiplinaarne st ühendab bioloogiat, antropoloogiat, klimatoloogia, geograafiat jne Looduskaitsebioloogia olemus ja eesmärgid: dokumenteerida biol,mitkekesisust, uurida inimetegevuse mõju biol.mitmekesisusele, rakendada võtteid neg.inimmõju peatamiseks/leevendamiseks (sh liikide surma peatamine, geneetika säile, ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitse, taastamine) Keskkonnaeetika - uurimib inimese ja looduse vahelised suhted, r rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, metaeetiline välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste jaoks Elurikkuse isevä
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu v
Liigirikkus a) Alfa-mitmekesisus koosluses leiduvate liikide arv ehk teisisõnu liigirikkus. b) Beeta-mitmekesisus seob omavahel alfa- ja gamma-mitmekesisuse, esindades liigilise koosseisu muutumist liikumisel ühest kooslusest teise väiksema ala, nt ühe laiu piires. c) Gamma-mitmekesisus väljendub mingi suurema piirkonna või kontinendi summaarset liigirikkust. Liikide arv pinnaühiku kohta. Elurikkuse tulipunkt globaalsed liigirikkuse koondusmisalad on pälvinud teravdatud rahvusvahelise tähelepanu ning neid nim liigirikkuse tulipunktideks. Tulipunkti eristamisel on mitmeid kriteeriume: arvesse võetakse üldine liigirikkus, endeemsete liikide hulk, looduslike ökosüsteemide tundlikkus inimtegevuse suhtes ning nende hävimise määr ja kiirus. Liigirikkuse tulipunktid on alad, kus sageli toimub liigitekke protsess, mistõttu tulipunktid on maailma tulevase liigirikkuse seisukohalt äärmiselt tähtsad.
Kuigi ühtede liikide väljasuremine ja uute teke on loomulik protsess, valitseb teadlaste seas üksmeelne seisukoht, et liikide väljasuremine toimub kaugelt suurema tempoga kui arvati. Arvatakse, et praegu seisame kuuenda väljasuremislaine alguses, mille põhjustajaks on inimene. Praegusel hetkel on väljasuremisohus ligi 16 tuhat liiki. Arvatakse, et liikide väljasuremiskiirus on jõudnud samale tasemele dinosauruste lõpuajaga. 8. BM vähenemise põhjused tänapäeval. Globaalsed kliimamuutused (suurim oht tänapäeval), looduslikud katastroofid (vulkanism), geneetilised muutused, keskkonna stress, inimmõjud (elupaikade hävitamine, keskkonna saastumine, kaubitsemine eksootiliste taimede ja loomadega, invasiivsed liigid, põllumajandus ja metsandus jne). 9. BM kaitsmise eetiline ja kultuuriline dimensioon. Ökosüsteemi teenused. Eetiline dimensioon suhtumine loodusesse (iga eluvorm on unikaalne ja väärib austust, sõltumata tema tähtsusest inimese jaoks
liikide nimestikud koos ohutegurite kirjeldusega. Punased nimestikud on liigikaitse teaduslik alusdokument, sellele peale saab järjestada näiteks erinevaid rakendusi sest rahalised ressursid on alati piiratud. Punaste ohuhinnangute kaudu võib hinnata, mis suunalised muutused on, seda märgitakse red list index-iga. Sellega saab avalikkusele tutvustada väljasuremisohus olevaid liike. Ideaalis: kaasaegne info iga liigi kohta, reaalsus on see, et globaalsed ja piirkondlikud ohustatudliikide hinnangud on vaid teatud liikide kohta. Nimestiku reaalne mõju väike, peab leidma muid elurikkuse katse meetodeid. Ohuhinnangud punases raamatus peegeldab väljasuremise tõenäosust, mida kriitilisemas seisus seda suurem väljasuremise tõenäosus. IUCN on 4 peamist kriteeriumit, mille järgi on võimalik hinnata liikide ohustatust: Asurkonna suuruse vähenemine, rakendatud arvukatel suurte populatsioonide puhul.
Kõik kommentaarid