Facebook Like

Globaalsed keskkonnaprobleemid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Referaat
Globaalsed keskkonnaprobleemid
2012
Sisukord
Sissejuhatus
Üleilmne elurikkuse hävimine
Üleilmse elurikkuse hävimise otsesed põhjused
Üleilmsed kliimamuutused
Globaalne soojenemine ja inimfaktor
Maailmamere seisundi halvenemine
Muldade viljakuse vähenemine
Elurikkuse kaitse Eestis
Kokkuvõte
Sissejuhatus
Inimkond tegutseb globaalselt, mõjutades Maa keskkonda üleilmselt. Ehkki inimestena moodustame vaid pool protsenti planeedi biomassist, oleme võimelised ära tarbima 32% Maa primaarproduktsioonist.
Säärane elurikkus , mis meie planeeti asustab, on kõledas ja inimtajule mõistmatus kosmoses tõenäoliselt täiesti ainulaadne. Seni seletamatu juhuse tahtel on mõnest ainuraksest vormunud arvukatest viiruste, bakterite, seente, taimede ja loomade liikidest koosnev plejaad, mis koostoimes planeedi eluta keskkonnaga, hüdro-, lito - ja atmosfääriga moodustab arvukaid kooslusi ja ökosüsteeme. Sellele vundamendile toetub ka inimeksistents , ökosüsteemide teenused võimaldavad meil toota hüvesid ning ehitada üles kultuure.Kogu selle mitmepalgelise eluvormide külluse traageldab kokku aine- ja energiaringluse peen võrgustik, mida paraku on inimkond tööstusrevolutsioonist alates üha intensiivsemalt häirinud, muutnud ning ümberkujundanud.Aina kasvav inimpopulatsioon ja tarbimine on 21. sajandi alguseks jõudnud sinnamaale, kus kombime planeedi ökosüsteemide kandevõimet selle kogu ulatuses.
Globaalne teenuste ja kaupade tootmise ning tarbimise võrgustik, mis ei põhine loodusressursside ja ökosüsteemide teenuste efektiivsele kasutamisele, vaid eelkõige kasumimarginaali tõstmisele, on survestanud viimase aastasaja jooksul pea kõiki planeedil eksisteerivaid ökosüsteeme, kahjustades paljusid neist pöördumatult. ÜRO keskkonnaprogrammi 2010.aasta üleilmse elurikkuse ülevaates (Global Biodiversity Outlook 3) nenditakse, et kui ohustatumate liikide, elupaikade, koosluste ja ökosüsteemide kaitses ja säilitamises on saavutatud mõningaid edasiminekuid, siis üleilmselt ei ole suudetud jätkusuutmatutest tootmis- ja tarbimispraktikatest loobuda ning see põhjustab jätkuvalt elurikkuse hävimist globaalses mastaabis.
Üleilmne elurikkuse hävimine
Biodiversiteet (elurikkus) tähendab liigilist, geneetilist ja elupaikade mitmekesisust, mis tagab ökosüsteemide toimimise ja võime kohaneda muutustega sh inimtegevuse survega .
Toimivad ökosüsteemid varustavad inimest vajalike „ teenustega ": toit, ravimid , materjalid, kütus ,jäätmete lagundamine, kliima kujundamine, haigustekitajate leviku piiramine, vee ja õhu puhastamine läbi aineringete , toitainete voo tagamine, mullateke, fotosüntees, tolmendamine , rekreatiivsete, esteetiliste ja vaimsete väärtuste loomine ning säilitamine.
Rahvusvahelisel tasemel mõistetakse elurikkuse tähtsust ökosüsteemide teenuste säilitamisel ja kaitsemeetmete rakendamise vajalikkust . Rahvusvahelised organisatsioonid nagu ÜRO, Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), Euroopa Liit jne rõhutavad kursimuutuse vajalikkust. Teadvustatakse vajadust hüvede tootmise aluste ümberkujundamise järele - asendades loodusvarade odavuse printsiibil põhineva üle-ekspluateeriva ning keskkonna tasakaalumehhanisme eirava majanduse jätkusuutlike tootmis- ning tarbimispraktikate innovatsioonil tugineva majandusega.
Seni on globaalne majanduse areng pöördvõrdelises seoses planeedi elurikkuse säilimisega: 1975 - 2003 maailma SKP kolmekordistus, samas kui planeedi elurikkust ja ökosüsteemide toimimist kirjeldav Elava Planeedi indeks ( Living Planet index) kahanes 30%. Maailma liidrid on jõudnud mõistmisele, et majandusareng tuleb lahti siduda inimkonna ökoloogilise jalajälje kasvust, kuna on vaid aja küsimus, millal käärid inimkonna ökoloogilise jalajälje (2007. aastal 2,7 globaalhektarit) ning planeedi kandevõime (2007. aastal 1,8 globaalhektarit) vahel kasvavad liialt suureks. Selle protsessi tagajärjed majandusele ning inimeste elukvaliteedile oleksid pöördumatult negatiivsed.
ÜRO Keskkonnaprogrammi 2010. aasta uuringus hinnatakse elurikkuse hävimisest tulenevate kahjude suurusjärguks 2 kuni 4,5 triljonit dollarit aastas.
Näiteks 2004. aasta tsunaami oleks Kagu-Aasias miljonites dollarites vähem kahju põhjustanud, kui rannikul ei oleks hävitatud kreveti- ja kalafarmide ning massturismi keskuste rajamisel looduslikke mangroovimetsi. Rahvusvahelise Keskkonnaõiguse Sihtasutuse raport nimetab India Ookeani äärsete kalandus - ja akvakultuuriettevõttete kahjuks 520 miljonit dollarit, mis tuleneb otseselt hiidlaine mõju puhverdava mangroovimetsa hävitamisest sealsetel aladel.
Mangroovimetsad on hävinud kiiremini, kui korallrahude ja vihmametsade ökosüsteemid. Selle põhjuseks on akvakultuuri ja destruktiivse massiturismi tohutu kasv India ookeani äärsetes piirkondades. 2004. aasta tsunaami tabas kõige rängemalt riike, kus mangroovimetsade hävitamine on olnud kõige intensiivsem: Indoneesiat, Indiat, Sri Lankat ja Tai kuningriiki. Neis riikides on hävinenud 28% mangroovimetsadest.
Peale tsunaamit käivitatud uuringud näitasid, et mangroovimetsad vähendasid hiidlaine löögijõudu 90% võrra. Katastroofis kannatanud riigid mõistavad nüüd selle ökosüsteemi vajalikkust ja on asunud seda taastama , sest mangroovimetsad kujutavad endast lisaks
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Globaalsed keskkonnaprobleemid #1 Globaalsed keskkonnaprobleemid #2 Globaalsed keskkonnaprobleemid #3 Globaalsed keskkonnaprobleemid #4 Globaalsed keskkonnaprobleemid #5 Globaalsed keskkonnaprobleemid #6 Globaalsed keskkonnaprobleemid #7 Globaalsed keskkonnaprobleemid #8 Globaalsed keskkonnaprobleemid #9 Globaalsed keskkonnaprobleemid #10 Globaalsed keskkonnaprobleemid #11 Globaalsed keskkonnaprobleemid #12 Globaalsed keskkonnaprobleemid #13 Globaalsed keskkonnaprobleemid #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anni2001 Õppematerjali autor

Lisainfo

globaalsed keskkonnaprobleemid Üleilmne elurikkuse hävimine Üleilmse elurikkuse hävimise otsesed põhjusedÜleilmsed kliimamuutused Globaalne soojenemine ja inimfaktorMaailmamere seisundi halvenemineMuldade viljakuse vähenemine Elurikkuse kaitse Eestis
elurikkus , kliima , korall , ökosüsteemid , metsad , põllumajandus , muld , korallrahud , kliimamuutus , mangroovimetsad , maailmamere , globaalne , viljakus

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

9
doc
Keskkonnaprobleemid
16
doc
GLOBAALSED PROBLEEMID
2
doc
Globaalsed probleemid
10
pdf
Globaalsed keskkonnaprobleemid
14
ppt
Keskkonnaprobleemid
12
doc
Keskkonna globaalprobleemid
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
30
doc
Üldgeograafia 10 kl



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun