Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geotehnika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on pinnaste klassifikatsioon EVSi järgi?
  • Millest sõltub ankru kandevõime?
  • Milline sein on sõdursein?
  • Kuidas mõjutab vesi vundamendisüvendit?
  • Milliseid ehituskogemusi õpetlike näiteid oleme omandanud Pärnusse ehitamisel?

Lõik failist


  Geotehnika eksami küsimused 
1.  Geotehnika olemus. IG( inseneri   geoloogia ) ; SM(pinnase  mehaanika ); FE(vundamendi ehitus). Must 
kast - valge kast. Võimalused. Lahendatavad kuus ülesannet. 
Geotehnika  analüüsib  geoloogilisi  andmeid  ja  loob  tingimused  ning  annab  soovitused  projekteerimiseks. 
Geotehnika  objektiks on ehitised või nende osad, mis: 
1.  toetuvad pinnasele  –  vundament  
2.   toetavad pinnast –  tugisein , sulundsein  
3.  asuvad pinnases – tunnel, allmaaehitis, torud 
4.  on tehtud pinnasest  – teetamm, täited 
Geotehnika kasutab „ehitamiseks” pinnast, kuid pinnase eripära võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on see, et 
ta  on  looduse  poolt  ette  antud  ning  teda  ei  saa  valida,  on  tunduvalt  nõrgem  ja  deformeeritavam,  vee  suur 
osatähtsus käitumisele ja omadustele.  
Geotehnika koosneb erinevatest osadest: 
•  Ehitusgeoloogia  –  uuringud,  pinnasetingimused  ja  omadused,  geoloogiliste  protsesside  hinnang  ja 
prognoos.  
•  Pinnasemehaanika – arvutusmudelid stabiilsuse, tugevuse ja deformatsioonide määramiseks 
•  Rakendusdistsipliin –  vundamendid , allmaa ehitised, tammid, tunnelid , sadamad jne 
•  Normid – annavad nõuded geotehniliste uuringute, arvutusmudelite, koormuste ja mõjurite kohta 
o  EQU – ehitise või pinnase tasakaalukaotus; materjali tugevus ei mängi rolli 
o  STR – ehitise purunemine , mille juures on määrav ehitusmaterjali tugevus 
o  GEO – ehitise purunemine, mille juures on määrav pinnase tugevus 
o  UPL – ehitise tasakaalu kaotus vee võstva mõju tõttu 
o  HYD – purunemine hüdrodünaamilise surve mõjul 
•  Kehtestavad varutegurid ja teised piirangud, näiteks piirvajumite suurused.  
Must  kast  –  valge  kast  on  süsteem,  kus  me   oskame   infot  analüüsida.  Must  kast  tähendab,  et  me  saame  info, 
üritame seda töödelda kuid ei mõista päris täpselt mis seal juhtus. Sealt edasi  liigume  me nö tiigri naha suunas, 
mustad  ja  valged   triibud .  Valge  näitab  seda  osa,  millest  me  aru  saame  ja  mida  me  mõistame.  Ideaalis  võiks 
jõuda üleni valge kastini, et me mõistame ja suudame analüüsida kogu informatsiooni, mis me saame. 
Geotehnikas on põhilised kuus ülesannet, mida lahendatakse. Õhuke lõpmatul  alal  kokkusurutav  kiht, 
lõpmatu  lõpmatul  alal  kokkusurutav  kiht,  pinnase  väljasurumine,  nihke  alade  areng,  nõlva  püsivus, 
tugisein. 

 
  
 
 
 
2.  Geotehnika arengu  etappid
I etapp- 19. saj algus „Murrang” 
o  Naaberteadused geoloogia, geomorfoloogia ja mehhaanika saavutasid vajaliku taseme 
o  Geoloogiline kaart ja profiil – stratigraafia ja tektoonika, setete genees ja diagenees  
o  Aurumasina  leiutamine  – uus puurtehnika, uued tööstushooned 
o  Raudtee  areng-  raudteede  ehitus  nõudis  insenergeoloogilist  infot.  Omadused  sõltuvad  geoloogilisest 
ajaloost. Kivimite levik. Omaduste muutlikkus. 
o  Suurte kanalite rajamine (Suez, Panama
o  Algas insenergeoloogia kui teaduse õpetamine (1842 Praha) 
o  Geoloogia kõrgkoolid – alates 1880... 
 
II etapp – 19. saj lõpp kuni 1950 „Areng ja valikd” 
Vasakule Paremale
Geotehnika #1 Geotehnika #2 Geotehnika #3 Geotehnika #4 Geotehnika #5 Geotehnika #6 Geotehnika #7 Geotehnika #8 Geotehnika #9 Geotehnika #10 Geotehnika #11 Geotehnika #12 Geotehnika #13 Geotehnika #14 Geotehnika #15 Geotehnika #16 Geotehnika #17 Geotehnika #18 Geotehnika #19 Geotehnika #20 Geotehnika #21 Geotehnika #22 Geotehnika #23 Geotehnika #24 Geotehnika #25 Geotehnika #26 Geotehnika #27 Geotehnika #28 Geotehnika #29 Geotehnika #30 Geotehnika #31 Geotehnika #32 Geotehnika #33 Geotehnika #34 Geotehnika #35 Geotehnika #36 Geotehnika #37 Geotehnika #38 Geotehnika #39 Geotehnika #40 Geotehnika #41 Geotehnika #42 Geotehnika #43 Geotehnika #44 Geotehnika #45 Geotehnika #46 Geotehnika #47 Geotehnika #48 Geotehnika #49 Geotehnika #50 Geotehnika #51 Geotehnika #52 Geotehnika #53 Geotehnika #54
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 54 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-10-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Nublu Uus Õppematerjali autor
Geotehnika kordamisküsimused
1. Geotehnika olemus. IG; SM; FE. Must kast - valge kast. Võimalused. Lahendatavad kuus
ülesannet.
2. Geotehnika arengu etappid.
3. Pisa torni kaldumise põhjused. Soovitatavad vastumeetmed. Kasutatud kalde vähendamise
tehnoloogia.
4. Kirjeldage geotehnilisi protsesse ja nähtusi Nähtused ja protsessid. Iseloomustage
kivimite murenemise põhjused ja tagajärgi.
5. Kalju tugevuse hinnang
6. Lõimise olemus. Pinnase tihendus ja konsistents. Terakeste ümardatus.
Plastsusdiagramm.
7. Pinnase osakeste liigitus aastal 1996 ja 1971. Pinnase lõimise analüüs.
Lõmiskõver(d10;d30;d60; u:c).
8. Konsistentsi piirid. Kirjeldage pinnase jaotust voolavuspiiri ja voolavus arvu järgi.
9. Loetlege eripinnaseid ja kirjeldage nende omadusi.
10. Milline on pinnaste klassifikatsioon EVSi järgi?
11. Selgitage järgnevaid mõisted: tihedus, eritihedus , kuivtihedus, veesisaldus, poorsus,
poorsustegur, küllastusaste.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Geotehnika spikker

Kaljupinnase korral vähenemine. ja vajumisvaatlused näitavad, et protsess kulgeb võib sügavus olla väiksem, kuid piisavalt sügav Deformatsioonide summeerimise teel leitakse väga pika aja vältel selgitamaks murenenud osa paksust vundamendi vajum. 12. Mis on konsolidatsiooni vajum? Pinnase 18. Loetlege geotehnika välikatsed (8) 1. Tegelikud erinevate omadustega pinnasekihid konsolideerumisest tingitud vajum. Kaasneb · Surupenetreerimine jaotatakse elementaarkihtideks, mille paksus h tihenemise ja veesisalduse vähenemisega. Kulgeb (koonuspenetreerimine) CPT peaks vajaliku summeerimistäpsuse pika aja vältel. Vajumise kiirus sõltub (CPTU)

Geotehnika
thumbnail
39
doc

Alused ja vundamendid konspekt

ALUSED JA VUNDAMENDID (GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE) EPN 7 SISUKORD Kasutatud kirjandus. 1. Sissejuhatus 1.1. Projekteerimiseks vajalikud eeldused lk. 1 1.2. Kasutatud terminid 1 2. Geotehnilised alusandmed (pinnase omadused). 2.1. Pinnase koostis ja struktuur. Pinnasevesi. 2 2.2. Pinnase füüsikalised omadused. 3 2.3. Pinnase mehaanilised omadused.. 2.3.1. Dreenitud ja dreenimata tingimused. Tugevusparameetrid dreeni- tud ja dreenimata tingimustel. . 4 2.3.2. Pinnase tugevusstaadiumid. 5 2.3.3. Pinnase veejuhtivus. Filtratsioonimoodul. 5 2.3.4. Deformatsioonimoodul.

Vundamendid
thumbnail
47
docx

Geotehnika kordamisküsimused

piirdele avaldatava surve arvutamiseks. Paljudest tugevusteooriatest on pinnase tugevuse olemusekirjeldamisekssobivaim Mohri teooria, mille järgi materjali vastupanu raugeb teatud normaalpinge ja nihkepinge kriitilise kombinatsiooni korral. Purunemine toimub, kui nihkepinge saavutab teatud taseme f, mis on funktsioon normaalpingest. 13 Tavapäraste geotehnika probleemide puhul ei ole normaalpingete muutus eriti suur ning seepärast saab üldjuhul kõverjoonelise funktsiooni asendada lineaarsega, nagu seda tegi juba Coulomb. kus c on nidusus ja sisehõõrde nurk.Seda sõltuvust nimetatakse Mohr- Coulomb tugevustingimuseks. Kuna veeküllastatud pinnases hõõre tekib ainult teradevahelise efektiivsurve tõttu, siis peab tingimuse väljendama kujul c ja on

Geodeesia
thumbnail
36
docx

Pinnase mehaanika ja vundamendid

1. PINNASE DEFINITSIOON JA KOOSTIS. Pinnase koostis. Pinnas kujutab endast poorset purdmaterjali, mis koosneb pinnase skeletti moodustavatest kõvadest mineraalidest, veest ja õhust. Pinnaseosakeste omadused sõltuvad nende kujust, mõõtmetest ja mineraloogil-isest koostisest. Pinnase koostises eristatakse kahte liiki osakesi. 1. Osakesed, mis on tekkinud pinnase mehaanilisel purunemisel. Nende keemiline koostis ühtib lähtekivimi koostisega. 2. Osakesed, mis on tekkinud keemilise ümberkujunemise teel. Need osakesed on liblekujulised, nende paksus on pikkusest10 kuni 100 korda väiksem. Osakesed on väga väikesed. Pinnaseks nimetatakse ehituse all olevaid ja ehitusest tingitud jõudude ja protsesside mõjusfääri jäävaid kivimeid. Pinnast vaadeldakse harilikult kolmefaasilise süsteemina: tahke kivimiskelett, tühikutes olev vesi ja õhk. Looduslikes oludes võib konkreetse ehituse all nimetatud faaside vahekord oluliselt muutuda. Vastavalt faaside vahekorrale eral

Vundamendid
thumbnail
5
doc

Eksami abimees

Kapillaarjõud on põhjuseks, miks niiske liiv ja hulgast, ka vedeliku viskoossusest. Filtratsioonimooduli suurus sõltub palju ka väga oluline. halvasti tiheneb võrreldes kuivaga. Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised pinnaseosakeste mõõtmetest, pinnase poorsus ja vee temp. V ei ole võrdne Sissejuhatus - Geotehnika - ehitustehnika haru, mis tegeleb pinnasega sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega (sademed, pinnasevee tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Kuna tegelik voolamine toimub läbi seotud ehitiste või nende üksikosade projekteerimise ja ehitamisega, see taseme tõus). Pinnaseosakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega, pooride, siis tegelik voolukiirus on: vp=v(1+e)/e. Pinnase veejuhtivuse

Pinnasemehaanika, geotehnika
thumbnail
151
pdf

PM Loengud

Seda mitte niivõrd matemaatiliste probleemide, kuivõrd matemaatilistes mudelites kasutatud parameetrite usaldusväärse määramise seadmete puudumise tõttu. Sageli on otstarbekam rangete teoreetiliste lahenduste asemel ligikaudseid praktikas kontrollitud empiirilisi või poolempiirilisi seoseid. Varemainitud tegurid on ka põhjuseks pinnasemehaanika kui teadusliku distsipliini suhteliselt hilises tekkes. Geotehnika on suhteliselt noor teadusharu. Ehitustegevus on alati seotud pinnasega. Pikka aega mängis seejuures olulist rolli proovimise ja eksimise meetodil omandatud praktiline kogemus. Esimeseks tõsiseks teoreetiliseks tööks pinnasemehaanika valdkonnas oli Coulomb' pinnasesurve teooria aastal 1776. Teatud ülesannete puhul kasutatakse Coulomb' teooriat senini. Laiemalt on Coulomb' tuntud oma töödega elektri ja magnetismi valdkonnas

Pinnasemehaanika, geotehnika
thumbnail
16
rtf

Alused ja vundamendid

Vundamendi vajumine Vajumisvuuk nähakse ette 1. Kui voolne koormus muutub järsult. 2. Kui vundamendi alune pinnas on ebaühtlane. · Vundamendi rajamissügavus sõltub. · Pinnase külmumise sõgavusest ja pinnase külmakerkeohtlikusest. · Pinnase geoloogilistest ja hüdroloogilistest omadustest. · Hoone koormusest. · Vundamendi liigist (painduv või jäik). · Ehitise kapitaalsusest. · Keldrikorruse olemasolust. · Maastiku reljeefist (olemasoleva ja planeeritav) · Olemasolevate ja perspektiivsete naaberhoonete vundamentide sügavus. Pinnase külmumissügavust mõjutavad: · Väliskliima: talvine temperatuur ja talve kestus; · Pinnase omadused, eelkõige tema soojajuhtivus, · Hoone omadused: soojareziim, põranda konstruktsioon · Ja soojaisolatsioon; · Maapinna omadused: lumikatte paksus, taimestik maapinnal. Vundamendi rajamisel tuleb l

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
thumbnail
4
docx

Alused ja vundamendid

ALUSED JA VUNDAMENDID Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvatest jõududest põhjustatud koormuse üle pinnasele e. ehitise alusele. Vundamendile mõjuvad: Hoone konstrutsioonidelt tulevad vertikaal koormused, horisontaalne pinnasurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnase perioodiline külmumine ja sulamine, pinnasevee keemiline agresiivsus Vundamendi tähtsus Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna, arvestama peab vundamendi aluse pinnase kokkusurutavusega. Vundamendi ebaühtlane vajumine põhjustab*ehitise pragunemist*üksikosade purunemist*ehitise kui terviku stabiilsuse kaotust. Vundamendi vajumine Kogu ehitise ühtlane vajumine ei kahjusta tavaliselt ehitise konstruktsioone, kuid võib halvendada normaalset kasutamist torustike kallete ja sissepääsude kõrguse muutuse tõttu ( mitmekorruselistel hoonetel lubatud 10-12 cm ) Kohtades, kus on ette näha ebaühtlast vajumist nähakse ette deformat

Ehitusviimistlus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun