George Washington Koostaja: Regina Saar Mõniste Kool 8.Klass Sisukord Lapsepõlv Sõjaväelasekarjäär Ameerika iseseisvussõda Hõbedast meenemünt Kaasa Esimene president Washington tänapäeval Lapsepõlv Sündis 22.veebruaril 1732.a. Virginia osariigis Pärines jõuka plantaatori perekonnast Jäi juba 11-aastaselt orvuks. 15-aastaselt töötas maamõõtjana, hiljem riigikontrolörina Sõjaväelasekarjäär Sõjaväelasekarjääri alustas seitsmeaastase sõja ajal Konflikt arenes Ameerika kolooniate ja Inglismaa vahel Ta oli vabamüürlane ja 21-aastaselt sai meistermüürlaseks Ameerika iseseisvussõda Iseseisvussõja ajaks oli Washingtonist saanud mässuliste kolooniate sõjavägede ülemjuhataja
Vanemad olid istanduse omanikud.George Washingtoni isa suri, kui ta oli 11 aastat vana. G. Washington oli matemaatikas väga andekas. Talle ei meeldinud loteriid, kaardimängud ja hobuste võiduajamine. 15-aastaselt sai temast maamõõtja, hiljem töötas ta riigikontrolörina. Peale seda õppis ta 1752. aastast alates sõjandust ja teenis 1750ndail aastail maakaitseväes. Washington alustas oma sõjaväelasekarjääri seitsmeteistaastase sõja ajal. Toona arenes konflikt Ameerika kolooniate ja Inglismaa vahel. See kulmineerus Vabadussõjaga, mille ameeriklased hiljem Washingtoni juhtimise all võitsid. Ta oli vabamüürlane ja sai 21-aastaselt meistermüürlaseks. George Washington abiellus 1759. Aastal lesest Martha Dandridge Custis’iga, neile sündis 2 last. George, kes oli 190 cm ja kaalus 82 kilo oli 50 aastaselt nii tugev, et suutis kahurikuuli visata kaugemale kui keegi teine. Äsjaabiellunud paar kolis Mount Vernon’i elama. 15
Kagualadel kanti sõjaretkel vaid vööpõlle ja mokassiine ning relvade kõrval vahendeid jalatsite lappimiseks. Sõdalased käisid hanereas ja astsid esimese mehe jälgedessel preeriate sõjamehed pidasid käsitsivõitlust vapruse tunnuseks, ega pidanud lugu kaugelt noolte lennutamiseks. Vapper sõdalane loendas oma hoope ja kinnitas iga hoobi eest oma peaeghisesse või rõivastele kaljukotka sule. Tähtsamad isikud George Washington (22. veebruar 1732 Fredricksburg, Virginia 14. detsember 1799 Mount Vernon, Virginia) oli Ameerika Ühendriikide esimene president pärast konstitutsiooni jõustumist aastatel 17891797. George Washington pärines Virginia jõuka plantaatori perekonnast, kuid jäi juba 11- aastaselt orvuks. 15-aastaselt sai temast maamõõtja, hiljem töötas ta riigikontrolörina. Ta oli vabamüürlane ja sai 21-aastaselt meistermüürlaseks[1][2].Ameerika iseseisvussõja
Ameerika Ühendriikide Presidendid George Washington ja Abraham Lincoln 8b.klass Semmo Hõrn 2010.a George Washington George Washington on sündinud 22. Veebruar 1732 (tollal kasutusel olnud Briti kalendri järgi 11. veebruar 1731.Oli ühendriikide esimene president pärast konstitutsiooni jõustumist aastatel 17891797. George Washington pärines Virginia jõuka plantaatori perekonnast, kuid jäi juba 11-aastaselt orvuks. 15-aastaselt sai temast maamõõtja, hiljem töötas ta riigikontrolörina. Washington alustas oma sõjaväelasekarjääri Seitsmeaastase sõja ajal. Ta oli vabamüürlane ja sai 21-aastaselt meistermüürlaseks.
valitsemisajal ning kulmineerus Ameerika Ühendriikide kodusõja puhkemisega, mille tulemusena kaotati 1865. aastal 13. konstitutsiooniparandusega ametlikult orjandus. Suurbritannias keelustati Briti impeeriumi piires orjakaubandus 1807.aastal, aga, kuna orjapidamine jätkus endiselt ka pärast seaduse kehtestamist, kaotati orjandus täiesulatuses ametlikult 1833. aasta seadusega.Ameerika iseseisvussõja ajal oli George Washingtonist saanud mässuliste kolooniate sõjavägede (Kontinentaalarmee) ülemjuhataja; ta saavutas mitmeid olulisi võite ja suutis ameeriklaste võitlusvaimu üleval hoida. Rahva seas hakati just tema panust pidama otsustavaks iseseisvuse saavutamisel ning nii valiti ta probleemideta riigi esimeseks presidendiks. Temast sai moraalne eeskuju ning riikliku ühtsuse kehastus, oma autoriteediga suutis ta vastuoludes lõhestatud kolooniad liita enam-vähem ühtsena toimivaks riigiks.
Franklini eestvedamisel asutati Philadelphias 1743. aastal Ameerika Filosoofiaselts. Temast sai ka seltsi esimene president. Thomas Jefferson- oli kolmas USA president (18011809).Jefferson oli üks olulisimaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid. Ta asutas Vabariikliku Partei (praegune Demokraatlik Partei). George Washington- oli Ameerika Ühendriikide esimene president pärast konstitutsiooni jõustumist aastatel 17891797.George Washington pärines Virginia jõuka plantaatori perekonnast, kuid jäi juba 11- aastaselt orvuks. 15-aastaselt sai temast maamõõtja, hiljem töötas ta riigikontrolörina.Washington alustas oma sõjaväelasekarjääri Seitsmeaastase sõja ajal.Ta oli vabamüürlane ja sai 21-aastaselt meistermüürlaseks.Ameerika iseseisvussõja ajal oli Washingtonist saanud mässuliste kolooniate sõjavägede (Kontinentaalarmee) ülemjuhataja; ta saavutas mitmeid olulisi võite ja suutis ameeriklaste võitlusvaimu üleval hoida
1815. aastal allkirjastati rahuleping. Selle kohaselt lubas Suurbritannia, et ei tekita uusi asumaid Kanada piirist lõunapoole. See kokkulepe pani paika USA ja Kanada piiri, kust see kulgeb ka täna. 1823. aastal sõnastas president James Monroe USA uue välipoliitilise põhimõtte, mis ajaloos on tuntud Monroe doktriini nime all. Selle kohaselt oli USA välipoliitika seotud vaid läänepoolkeraga, st Põhja- ja LõunaAmeerika ning Vaikne ookean. Euroopa küsimustesse ameeriklased sekkuda ei soovinud. See tähendab, et ameeriklased isoleerisid end Euroopa asjadest. Seepärast nimetatakse Monroe doktriini sageli ka Isolatsionismiks. Isolatsionismi tekkel oli veel üks põhjus nimelt 19. sajandi alguses puhkes Lõuna- ja KeskAmeerikas vabadusvõitlus Hispaania ja Portugali ülemvõimu vastu. Põhjaameeriklased pidasid oma moraalseks kohustuseks lõunaameeriklasi selles võitluses toetada ja nad olid vastu, et eurooplased sekkuksid Ameerika mandrite siseküsimustesse.
............ ............................................................................................................................................................................. ............................................................................................................................................................................. 9. Millised suurriigid omasid kolooniaid Ameerika mandril? Inglismaa; Prantsusmaa 10. Millise aja järel ja millal kaotasid prantslased oma asumaad Põhja-Ameerikas? Seitsme aastase sõja tagajärjel 1756-1763 inglastele 11. 17. sajand oli sõdade ajajärk. Millised sõjad olid Ameerikas, millised Euroopas. ....................................... ............................................................................................................................................................................. . 12. Kui palju elas valgeid ning kui palju mustanahalisi Põhja-Ameerikas 1775. aastal? umbes 2 miljonit
Majanduslikud motiivid (tähendus kasvab) · C. Väljasaatmine aastast 1717 alates: Briti valitsuse uus määrus, mille järgi surmanuhtlus asendati väljasaatmisega Uude Maailma (kokku 50 000) · D. Neegerorjade staatus: esimesed saabuvad 1619 (18.saj. lõpus üle viiendiku elanikkonnast 570 000) · Inglismaa-SB toetab sihikindlalt oma kolooniaid (maj. huvid): tööjõu puudus) · Agraarne majandus: I Põhjas perefarmid II Lõunas istandused (orjad) Kolooniad 1. Virginia (1587,1607) · Taust: konkurents Hispaaniaga · 1587 esimene katse 100 sisserändajaga ebaõnnestus · 1607 Jamestown (tänap. Lõuna-Virginias): Inglise koloniaalajastu algus PA-s · Ebasoodne asukoht: 104-st kolonistist oli pool aastat hiljem elus 38 (juht John Smith), nälg ja indiaanlaste rünnakud · Esialgu vahendasid koloniaalagentuurid ehk kompaniid, hiljem muutus krooniasumaaks
Konkordaat paavst Pius VII-ga. Slmis temaga leppe oma võimu kinnitamiseks. Napoleon keisriks 1804. Kuulutas end keisriks ja lootis sellega kinnitada võimu nii endale kui ka oma järeltulijatele Koalitsioonisõjad: Teine koalitsioon (Paul I, Aleksander Suvorov, Lunéville'i ja Amiens'i rahud). (SB, Venemaa, Austria, Napoli). Venemaa koalitsioonis keiser Paul I initsiatiivil. Keiser soovis tungida Itaaliasse, kutsus sõjavägede ülemjuhatajaks Aleksander Suvorov'i. Ta saavutas Itaalias suuri võite Prm üle. 1800 a sattus Venemaa konflikti SB-ga, Venemaa otsustas koalitsioonist lahkuda. Suvorovit ülistati generalissimuseks, sai Venemaa kõige populaarsemaks kindraliks. Lunéville rahu oli Pr ja Austria vahel. Amiensi rahu Pr ja SB vahel, kus viimane tunnistas I Pr Vabariiki Kolmas koalitsioon (Ulmi lahing, Austerlitzi lahing, Pressburgi rahu, Trafalgari lahing). (SB, Venemaa, Austria, Rootsi). Koalitsioondes sai kõige rohkem kannatada alati Austria. 21. okt 1805
vastukaalus loodi üle kogu maa kolonistide relvaüksusi. Bostoni alla kogunes umbes 15 000 meheline vägi. Legendi järgi pärinevat ka Ameerika lipp tollest ajast: üks kolonist olevat pannud oma vöökoti teiba otsa. Philadelphias, tollases Põhja-Ameerika suurimas linnas, kutsuti kokku kontinentaalkongress, kes 4. juulil 1776. aastal võttis vastu iseseisvusdeklaratsiooni. Deklaratsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. 4.juulit tähistavad ameeriklased tänaseni enda iseseisvuspäevana. Iseseisvussõda: Iseseisvus tuli ameeriklastel kätte võidelda. Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud ning paremini välja õpetatud. Ameeriklastel oli vastu panna vaid mõned vabatahtlike salgad. Otsustavaks sai see, et ameeriklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, kuid inglased olid lihtsad palgasõdurid. Ameeriklased kasutasid lahkrivi, mida olid kasutanud indiaanlased. Pärast vahelduva eduga sõjategevust piirasid ameeriklased 1781
aastal 13. konstitutsiooniparandusega ametlikult orjandus. Homestead Act. Kodusõda: setsessioon, kodusõda Unioon ja Konföderatsiooni vahel, Robert E. Lee, Ulysses S. Grant, sõja lõpp ja ohvrid. Setsessioon- 11 lõunaosariiki- ei tunnustanud Lincolni, kuulutasid välja oma konföderatsiooni ning presidendi. Un vs Kon- blokaad lõunaosariikide toodangule- nende jõukus kuivas see läbi kokku. Grant- Uniooni vägede armee juhataja sõja lõufaasis, vastu kolonel Lee’le lõunast. 1865 Virginia rahu- hukkus 620-700 tuhat inimest. Lõunaosariigid olid sunnitud likvideerima orjuse. Atendaat Lincolnile (Booth). Orjuse kaotamine (13. ja 14. põhiseadusparandus). 14.parandus andis endistele orjadele kodakondsuse(1869) Rekonstruktsiooniajastu 1865-1877. osariigid liideti tagasi, orjapidamine kaotati, tehti põhiseaduses parandusi. USA ei olnud pikka aega kolonialistlik. Alaska ost (Klondike). 1867 ostis USA Venemaalt Alaska. Algul vaid seetõttu, et oma pindala ning võimupiire suurendada
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusid
olulisemaid kõnesid oli Ernest Renani ,,Riigirahvuse teooria", mida arenas 1882a. Tema jaoks oli rahvus vabatahtlik, subketiivne: rahvus moodustub siis, kui inimestel on soov koos elada, kes juba on teinud koos suuri asju ka kes soovivad teha veel. Renan küsis, kas on rahvusel objektiivseid kriteeriume. 1. Saab ola geneetiline päritolu või rass, ent osutas, et sellist ei teki, sest kõik on segu kõigest. 2. rahvus ei saa olla seesama, mis keel, sestmuidu ei saa olla ameeriklased rahvus. rahvuse aluseks religioon paljud rahvused jagunevad erinevatesse konfessioonidesse 3. ühtne territoorium rahvuse aluseks ei, sest ajalugu näitab, et riikide rahvuste piirid muutuvad pidevalt. Renat võtab kokku, et rahvust ei saa defineerida materiaalsete tingimustega, rahvus on hing, minevik, mälestustepagas. Rahvus on olevik, tahe koos elada, rahvus on üksmeelsus jagades ühiseid väärtusi.
brümääri riigipööre Prantsuse revolutsiooni lõpp. Prantsuse revolutsioon kestus 10 a. 15. dets 1799 Konsulaadipõhiseadus. Napoleon saab üheks kümnest konsuliks. NAPOLEON (1769-1821) Sündis Korsikal paljulapselises perekonnas. Õppis pr keele ära hiljem. Kui pariisis puhkes revolutsioon, oli ta juba jõudnud pariisi. 1784. a oli ta läinud pariisi kõrgemasse sõjakooli. Ta saadeti revolutsiooni ajal Itaaliasse. 1796-1797 saavutas suuri võite Austria üle. 1797 Campoformio rahu Austriaga, mis lõpetas kogu prm vastu moodustunud koalitsiooni sõjad. Soovis vallutada Aasiat. 1798-1799 Asus 400 laevaga vahemerd ületama. Inglismaa saatis admiral Nelsoni vahemerele, takistamaks Napoleoni retke Egiptusesse. Napoleon juhtis oma laevad Nelsonist mööda, jõudis Egiptusesse, kus lõi puruks egiptlaste väed. Suudeti vallutada Gaza ja Jaffa. Osmani impeerium kuulutas Prm- le sõja
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda
VT on ette nähtud, et inimene on sotsiaalne olend ning mehe üksina olek ei ole ,,heaks kiidetud". 1 Ms 2 on Jumal andis aia inimese heaks, loomad teda teenima ja naise talle kaaslaseks. Mina loen siit küll välja seda, et meespoolt peeti inimeseks, aga naispoolt lihsalt mingiks olendiks. Kooselu mehe ja naise vahl peetakse permanentseks, näit mees peab hoidma oma naise poole (oli kuskil piiblis kirjas). Tavalises Iisraeli abielus on naine mehe alam, vallalisena isa autoriteedi all. Naine on võrdne sulaste jm koduabilistega. Mehel oli naise üle sama võim, nagu tal oli oma maja ja põllu üle. Abielud olid üldiselt monogaamed. Tähtis abielu eesmärk oli ikkagi järglaste saamine. Seksuaalsus võeti kui normaalset asja, paljudest asjadest räägiti suht avameelselt, muidugi kasutati metafoore või muud värke, aga see häbelikkuse jms verk on hilisema aja leiutis. 4.2. Abielu kehtivuse tingimused
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
