50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
61 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Forell94
Õppematerjali autor
George Washington Ameerika Ühendriikide esimene president George Washington sündis Virginias 1732 aasta 22. veebruaril ja suri 1799 aasta 14. detsembril. George Washingtoni lapsepõlvest on väga vähe teada, sest ta hoidis oma lapsepõlves toimunud asjad enda teada.Tema esivanemad olid tulnud Inglismaalt. Ta isa nimi oli Augustine Washington ja ema nimi oli Mary Ball Washington. Vanemad olid istanduse omanikud.George Washingtoni isa suri, kui ta oli 11 aastat vana. Koolis oli G. Washington matemaatikas väga andekas. Talle ei meeldinud loteriid, kaardimängud ja hobuste võiduajamine. Tema esimene amet oli maamõõtja. Järmisena õppis ta 1752. aastast alates sõjandust ja teenis 1750ndail aastali maakaitseväes. 1755 aastal oli ta Virginia kaitseväe juhataja.Sõdis prantslaste ja indiaanlastega. 1758 aastal läks erru. 15
GEORGE WASHINGTON Ameerika Ühendriikide esimene president George Washington sündis Virginias 1732 aasta 22. veebruaril ja suri 1799 aasta 14. detsembril. George Washingtoni lapsepõlvest on väga vähe teada, sest ta hoidis oma lapsepõlves toimunud asjad enda teada.Tema esivanemad olid tulnud Inglismaalt. Ta isa nimi oli Augustine Washington ja ema nimi oli Mary Ball Washington. Vanemad olid istanduse omanikud.George Washingtoni isa suri, kui ta oli 11 aastat vana. G. Washington oli matemaatikas väga andekas. Talle ei meeldinud loteriid, kaardimängud ja hobuste võiduajamine. 15-aastaselt sai temast maamõõtja, hiljem töötas ta riigikontrolörina. Peale seda õppis ta 1752. aastast alates sõjandust ja teenis 1750ndail aastail maakaitseväes. Washington alustas oma sõjaväelasekarjääri seitsmeteistaastase sõja ajal. Toona arenes konflikt Ameerika kolooniate ja Inglismaa vahel. See kulmineerus
· 18.Saj. Briti-Prantsuse sõjad kandusid ka PA:sse: alaline sõjaline valmisolek · PA-s korduvad verised konfliktid · Mõlemad kasutavad indiaanlasi oma liitlastena 1. Pfalzi pärilussõda (EUR) / Kuningas Williami sõda (PA-S) 1689-1697 · Piirid ei muutu 2. Hispaania pärilussõda (EUR) / Kuninganna Anna sõda (PA-s) 1701-1713 · Tulemus: Prantusmaa loovutab SB-le Kanada alasid (Hudsoni lahe ümbruses) 3. Austria pärilussõda (EUR) / Kuningas George sõda (PA-s) 1744-1748 · Tulemus: piirid ei muutu, ja prantslased ehitavad mh Mississippi ja Ohio orgu ja Lääne- Pennsylvaniasse suuri kindluseid 1750.aastate alguses 4. Seitsmeaastane sõda (eur) 1756-63 / Prantsuse ja indiaani sõda (PA-s) 1754-60/63 · Sõja algus_ Briti väed üritavadväljatõrjuda prantslased Lääne-Pennsylvaniast 1754 · Kaasas Virginiast päris George Washington (pildid esimene autentne maal temast inglise ohvitseri mundris)
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p
koosolekud. Esimene ja Teine Kontinentaalkongress. 1774- Esimene kogunes Philadephias. 13 koloonia esindajad arutasid tegutsemis plaane Briti võimu vastu. 1775 mai Teine- olud olid veel pingelisemad. Lexingtonis oli puhkenud tulevahtus Briti aree ja Ameerika vabatahtlike vahel. Ots.et Briti võimule tuleb vastu astuda sõjaliselt. G.Washington määrati Kontinentaalarmee ülemjuhatajaks.(Lexingtoni tulevahetus ja George Washington Kontinentaalarmee ülemjuhatajaks.) 23.aug 1775 kuulutas Inglise kun.George III Ameerika kolooniad mässulisteks ja algas iseseisvussõda. USA Iseseisvusdeklaratsioon (Benjamin Franklin, Thomas Jefferson ja Viie Komitee), USA lipp. Ameerika iseseisvus tugines 3 dokumendil, Ameerika iseseisvusdek 4.juuli 1776- koostas Viie Komitee- 13 briti kolooniat, mis moodustasid lipule triibud. Ameerika Iseseisvussõda 1775-1783 (1777. a murrang Saratoga lahinguga, USA
Vahepeal olid toimunud otsustavad sündmused: aprill 1775 Lexingtoni konflikt Bostoni läheda, kus puhkes tulevahetus Briti võimu ja ameeriklaste vahel,mida juhtis S.Adams. Üha enam ägenesid kohalike mässuliste rünnakud Briti garnisoni vastu. Teiseks kontinentaalkongressi ajaks oli õhustik väga pingeline. 15.mail 1775 teine kontinentaalkongress otsustas alustada sõda Briti võimu vastu. Ameerika koloniaalvägede ülemjuhatajaks määrati G. Washington. Samas polnud kõik kontinentaalkongressist osavõtjad üksmeelel, et UK vastu tasuks sõda alustada ning prooviti leida paremaid lahendusi. 23. Augustil 1775 kuulutas UK kuningas George III mässulisteks, millega hakkas USA kodusõda. ISESEISVUSSÕDA Mõiste tuntud ennekõike Briti polt vaadatuna. Ameeriklased ise räägivad sest kui revolutsioonilisest sõjast. Sõja keskne nõue oli iseseisvustaotlus. Sõda hakkas 1775. 4
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid