Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

George Gordon Byron kui romantiline poeet (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


George Gordon Byron kui romantiline poeet
G.G. Byron on üks tuntumaid 19.saj alguses tekkinud kirjandussuuna – romantismi – esindajaid. Romantismi tekkeallikateks olid toonased rahva vabadusliikumised ning rahva võitlus feodalismi ja rahvastiku rõhumise vastu. Sealt sai ka lord Byron arvatavasti osa oma inspiratsiooni. Järgnevalt püüan näidata, et G.G. Byron oli romantiline luuletaja.
Romantilises luules on tähtsal kohal individualism . Individualismis väärtustatakse isiksust, tundeid, elamusi ja igatsusi. (lk 11) Byron ihkab ahnest hiilgusehullustusest eemale , hoopis rahustava looduse rüppe.
Siit tulenebki romantismi järgmine tunnus – looduse- ja loomulikkuseihaldus. (lk 5 1.salm) Loodust
George Gordon Byron kui romantiline poeet #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 74 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor snapdragon Õppematerjali autor
Kokkuvõte Byroni luulest romantikuna, romantismi tunnused Byroni luules.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
64
doc

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis

Saksamaa renessanss Johann Joachim Winckelmann Geschichte der Kunst des Altertums (1764): die edle Einfalt und stille Größe. Gotthold Ephraim Lessing (1729-81) Laocoon Fr. Schiller Ood rõõmule J. W. Goethe 1749-1832 Iphigenia Taurises (1787), luulesari Rooma eleegiad Saksa-Austria helilooja Christoph Willibald von Gluck (1714-1787) ooperid Orfeo, Alceste, Iphigénie en Aulide, Iphigénie en Tauride, Luigi Cherubini Médéé (1797). George Gordon Byron (1788-1824) – baironism. Arenes arheoloogia (Herculaneum, Pompei). Sümboolikas Prantsusmaal Kreeka-Rooma kujundid (arhitektuur – triumfikaar, Pantheon). Percey Bysshe Shelley 1792-1822 Vabastatud Prometheus (värss-draama, kujunes inimlikkuse ideaalpildiks), John Keats 1795-1821 Ood kreeka urnile. Iga aeg leiab antiigist endale sobiva idee. Reaktsioon romantismi vastu: Parnassos (parnaslased) Pariisis. Klassitsism sai positiivse tähenduse (selgus, Tasakaalustatus – Horatius)

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis
thumbnail
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

(näiteks põhineb sellel intervjuu, vestlus). didaktiline teos ­ ilukirjanduslik teos, mis on teadlikult moraliseeriv või õpetav. Näiteks Nicolas Boileau (1636­1711) "Luulekunstis" (1674) esitatakse oma aja luuleteooria põhilisi seisukohti. dionüüsia ­ jumal Dionysose auks korraldatud pidustused igal aastal märtsis-aprillis Antiik-Kreekas. Dionysose pidustustega on seotud draama kujunemine iseseisvaks kirjanduszanriks 5. ja 4. sajandil e.Kr. Poeet Thespis (6. sajand e.Kr) lisas kooriettekandele näitleja, kes astus kooriga dialoogi, nii tekkis dramaturgiline element. Dionysos ­ ka Bakchos. Kreeka viljakusjumal, Zeusi ja Teeba printsess Semele poeg. Dionysost kummardati looduse loova jõu jumalana, hiljem sai temast joovastuse ja ekstaasi jumal. Dionysose auks peeti igal aastal kevadel pidustusi. Dionysose kultusest on arenenud kreeka tragöödia ja komöödia. dispositsioon ­ vt süzee. distihhon ­ kahevärsiline stroof

Eesti keel
thumbnail
37
doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku I

Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist ­ kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj ­ 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest ­ tänapäev Vanavene kirjanduse puhul tuleb tähele panna kaht olulist aspekti ­ sõnu kasutame selle aja kohta teises tähenduses, kui me kasutame neid praegu. Kirjanduse (literatura) eesm

Kirjandus
thumbnail
20
doc

Antiikkirjanduse konspekt

vormiks, tegelikult on poeem määratud märksa suuremale kuulajaskonnale. ,,Tööde ja päevade" sisu on kaunis kirju. Teos algab mõtisklusega õiglusest. Sellega seoses esineb allegooria kahte liiki võistlusest: kasulikust, mis õhutab inimesi agaramale tööle, ja kahjulikust, mis tekitab tülisid ja sõdu. Hesiodos hülgab seega Homerose kuulsust ja saaki taotleva sõjalise uljuse ideaali. Ent tööski näeb poeet ainult ränka vajadust, mille on pannud inimestele peale vihane Zeus. Püüdes seletada inimsoo hädade tekkimist, toob Hesiodos muinasjutu sellest, kuidas Zeus saatis inimestele karistuseks kauni salakavala naise Pandora anumaga, millest lendasid välja kõik hädad. Sama mõte läbib ka muistendit viiest ajastust (sugupõlvest). Õnnelikule elule, mida inimesed nautisid

Antiikkirjandus
thumbnail
37
docx

Kirjanduse lõpueksam 2011

Ka Vabadussõjas on Gailit kirjasaatja. Pärast sõda töötab paar aastat Riias Eesti saatkonnas ning seejärel siirdub Lääne-Euroopasse. Naastes asub tööle vabakutselise kirjanikuna Tartus. 1932-1934 töötab Vanemuise direktorina, misjärel kolib koos perega Tallinna, pühendudes taas kirjanikutööle. II ms ajal 1944. aastal põgeneb Rootsi, kus aastal 1960 ka sureb. Looming 1909-1924 ­ iseloomulikeks joonteks on romantiline laad, erandlikud karatkerid ja hingeseisundid. Sellesse ajajärku jääb seotus Siuruga. Gailit püüdis luua erakordset ning seda nii materjali, sõnastuse kui tegelaste osas. Tegevuspaikadeks olid näiteks eksootiline saar, meri või tundmatu maakoht. Tegelasteks fantastilised olevused. Iseäralik oli Gailiti puhul üleloomulike jõudude ja juhtumite kasutamine. Näiteks inimene muutub kuradiks või mustaks kassiks, saatan muudab kloostri bordelliks jms

Kirjandus
thumbnail
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

Vabadussõjast võtab osa sõjaväeametnikukirjasaatjana. 1920-1922 on G Riia Eesti saatkonnas ajakirjandusatasee, viibib seejärel 1922-24 välismaal (Saks, Pr ja It) ning seejärel töötab vabakutselise kirjanikuna Tartus. 1932-1934 töötab Vanemuise direktorina, pärast seda kolib koos perega Tallinna, pühendudes taas kirjanikutööle. 1944 põgeneb Rootsi. Sureb 1960, maetud Örebro kaimistule. LOOMING: 1909-1924: Romantiline laad, erandlikud karakterid ja hingeseisundid. Üldtuntuks saab seoses Siuruga. Selle perioodi teosed: Klounid ja faunid (följetonikogu, 1919) Saatana karussell (novellid, 1917) August Gailiti surm (novellid, 1919) Rändavad rüütlid (novellid, 1919) Muinasmaa (rmn, 1918) Purpurne surm (rmn, 1924) Idioot (2 novelli, 1928) Iseloomulikku: püüe erakordse poole nii materjalivalikul, sõnastuses kui tegelaskujudes. Värvide julge kasutamine, loodusnähtuste sümboolika, grotesk

Kirjandus
thumbnail
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida ­ Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin

Kirjandus
thumbnail
53
doc

Kirjanduse eksami piletid

1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema ­ nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali ­

Kirjandus




Kommentaarid (1)

sooknar profiilipilt
Andre Jees: No , rahuldav.
19:02 18-03-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun