Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Geoloogia eksam 2018 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid?
  • Mis on karst ?
  • Mis on põhjavesi?
  • Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse?
  • Mis on piesoisohüps?
  • Mis on hüdroisohüps?
  • Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid?
  • Kus Eesti maismaal avanevad aluskorra kivimid?
  • Mis on vettkandev kiht ja vettpidav kiht ehk veepide?
  • Millest sõltub puurkaevu toodang?
  • Kus Eestis paljanduvad Ülem-Devoni karbonaatsed kivimid?
  • Kuidas liigitatakse tardkivimid?
  • Mis on stratotüüp?
  • Millised on kronostratigraafilised ajaarvamise ühikud?
  • Kuidas tekib põhjavesi?
  • Millised kivimid on esindatud Eesti aluskorras?
  • Milliste ajastuste settekivimid on Eesti aluspõhjas esindatud?
  • Millised kivimid on Ordoviitsiumis ja Siluris Eesti aluspõhjas?
  • Millistes ajastutes on esindatud liivakivid Eesti aluspõhjas?
  • Kus on Eestis kõige õhem pinnakate?
  • Milliseid liustikusetteid võib leida Eesti pinnakattes?
  • Mis on georadar ja milleks seda kasutatakse?
  • Mida uurib geoloogia?
  • Millised on kõige levinumad elemendid maakoores?
  • Mille poolest erineb mineraal kivimist?
  • Millised kiviringi kivimid on seotud magmatismiga?
  • Milline on tänapäeva geoloogia käsitlemise printsiip?
  • Kuidas kirjeldada Eesti geostruktuurset asendit?
  • Millised on Maale kõige sarnasemad planeedid?
  • Mis vahe on asteroidil ja komeedil?
  • Miks on meteoriidid tähtsad geoloogilises mõttes?
  • Mida märgivad Kuul heledad ja tumedad laigud?
  • Kui vana on vanim ookeaniline koor?
  • Keskmine raadius?
  • Mille poolest erineb antiklinaal sünklinaalist?
  • Milliseid kriteeriume kasutas hiidmandri Pangea tõestamiseks A Wegener?
  • Milliseid protsesse uurib eksogeennse geoloogia?
  • Kuidas moodustuvad settekivimid?
  • Milline on savi liiva lõimis lineaarsel skaalal?
  • Mida tähendavad settekivimite puhul termin struktuur ja tekstuur ?
  • Kuidas on võimalik kasutada fossiile ehk kivistisi kivimkihtide vanuse määramisel?
  • Millised protsessid iseloomustavad rabenemist?
  • Mis juhtub porsumisel lähtekivimiga?
  • Milline murenemisprotsess on iseloomulik troopilisele vööndile?
  • Milline arktilisele piirkonnale?
  • Kuidas jagatakse veevoolamise tüüpe ?
  • Kuidas jaotatakse vee vertikaalne kiirus?
  • Mida tähistab erosioonibaas?
  • Mis on jõe tasakaaluprofiil?
  • Miks jõed meandreeruvad?
  • Millisel kujul võib põhjavesi esineda ja millised on pv päritolusituatsioonid?
  • Mis iseloomustab maapinnalähedast põhjaveekihti?
  • Millised kivimtüübiga on karstinähtus seotud?
  • Millised on järvede peamised setted?
  • Millised on järvenõgude võimalikud tekked?
  • Mis iseloomustab sood kui geoloogilist piirkonda?
  • Kuidas toimub turbast grafiidi tekkimine?
  • Mis tingimused on selleks vajalikud?
  • Kus on maailmamere kõige soolasemad piirkonnad?
  • Kuidas jaotub hapniku sisaldus vertikaalselt?
  • Kuidas tekib murdlaine?
  • Kuidas käituvad lained rannikule saabudes?
  • Millised on tüüpilisemad avamere setted?
  • Kui setet Millised on moreeni tüübid?
  • Millised on liustiku sulamisvete setted ja pinnavormid?
  • Mida peetakse jääaegadejäävaheaegade vaheldumise põhjuseks?
  • Mis on soliflukatsioon?
  • Millised klimaatilised tingimused on iseloomulikud ariidsetele piirkondadele?
Vasakule Paremale
Geoloogia eksam 2018 #1 Geoloogia eksam 2018 #2 Geoloogia eksam 2018 #3 Geoloogia eksam 2018 #4 Geoloogia eksam 2018 #5 Geoloogia eksam 2018 #6 Geoloogia eksam 2018 #7 Geoloogia eksam 2018 #8 Geoloogia eksam 2018 #9 Geoloogia eksam 2018 #10 Geoloogia eksam 2018 #11 Geoloogia eksam 2018 #12 Geoloogia eksam 2018 #13 Geoloogia eksam 2018 #14 Geoloogia eksam 2018 #15 Geoloogia eksam 2018 #16 Geoloogia eksam 2018 #17 Geoloogia eksam 2018 #18 Geoloogia eksam 2018 #19 Geoloogia eksam 2018 #20 Geoloogia eksam 2018 #21 Geoloogia eksam 2018 #22 Geoloogia eksam 2018 #23 Geoloogia eksam 2018 #24 Geoloogia eksam 2018 #25 Geoloogia eksam 2018 #26 Geoloogia eksam 2018 #27 Geoloogia eksam 2018 #28 Geoloogia eksam 2018 #29 Geoloogia eksam 2018 #30 Geoloogia eksam 2018 #31 Geoloogia eksam 2018 #32
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg1970-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor naeruvaarne Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
31
doc

Maateaduse alused I kordamisküsimused

MAATEADUSE ALUSED I, KEVADSEMESTER 2012, ENDOGEENNE GEOLOOGIA - KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism on geoloogiline maailma tõlgendamise viis, mille jägi maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Uniformismiprintsiibi loojaks peetakse briti geoloogi J. Huttonit, kes sõnastas selle järgnevalt: No vestige of a beginning, no prospect of an end (pole mingit märki algusest, mitte mingit väljavaadet lõpule). Vanemas kirjanduses on uniformismi nimetatud ka aktualismiks. Printsiip on sama, selle kohaselt on maailma täna mõjutavad loodusseadused universaalsed ehk ajas muutumatud. Toimusid põhimõtteliselt samade seaduspärasuste alusel nii minevikus, kui toimuvad tänapäeval ja ka tulevikus. Inglise geoloog Ch. Lyell formuleeris aktualismiprintsiibi, selle järgi toimusid geoloogilised protsessid Maal minevikus

Maateadus
thumbnail
25
doc

Konspekt 2009 geoloogia

teineteisest eraldatud tektoonilise Paldiski-Pihkva süvamurrangute süsteemiga. Vööndid jagunevad geoloogiliste ja petroloogiliste omaduste alusel kuueks tsooniks või alavööndiks: Tallinna, Alutaguse, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti, Tapa ja Jõhvi alavööndiks. Alavööndid erinevad kivimitüüpide, metamorfismiastme ja muude keemilis-geofüüsikaliste omaduste poolest. Eesti kristalse aluskorra jaotus arenguliselt ja kivimiliselt erinevatesse üksustesse (Eklund, Soesoo, 2007) 1 2 Eesti aluspõhi Ediacara ehk Vend Geoloogiline olustik Ediacara ajastu algas 630 ja lõppes 542 miljoni aasta eest, kestes kokku 88 miljonit aastat. Umbes miljard aastat tagasi ­ Proterosoikumis ­ moodustus Maal praktiliselt kõiki ürgseid mandriplokke ühendav Rodinia ülimanner ehk superkontinent. Ediacara ajastul hakkas see lagunema. Kõigepealt eraldusid teineteisest kaks suuremat osa,

Geoloogia
thumbnail
23
doc

Maateadus alused

Planeedid tiirlevad ümber päikese ekliptika tasandil. Asteroidid ­ ebakorrapärase kujuga marsi ja jupiteri vahel tiirlevad kehad. Asteroidide orbiidid pole puhastunud ega fikseeritud, mistõttu võib esineda kokkupõrkeid ka planeetidega. Suuremate planeetidega liitunud planetesimaalide prügi. Komeedid ­ pikaks venitatud orbiitidega päikesesüsteemide kehad, mis päikese lähedale sattudes paistavad sabatähtedena. (hõre aurustunud ioniseeritud süsinikoksiid) 1 Meteoor - planetaarne aines, mis põleb atmosfääri langedes ära. Meteoriit ­ Planetaarne aines, mis langeb planeedi pinnale. Meteoroid ­ avakosmoses liikuv planetaarne aines. Kivimeteoriidid (93%), kondriidid ja akondriidid. Kondrid on ümarad, sulatilkade kiirel jahtumisel tekkinud kosmilises udukogus. Kondriitides(veidi vanemates) esineb ka Ca-Al-rikkaid suletisi (CAI). Kondriidid on primitiivsema koostisega, kui akondriidid(planetaarne koor).

Maateadus
thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

foto.ee lk 13a, 22, 37, 81, 97 Hiiumaa Mudeliklubi lk 19, 64, 68 Toimetaja Aime Kons Küljendaja Lauri Haljamaa Tallinn, 2014 ISBN 978-9985-0-3467-5 Andres Tõnisson, 2014 Kirjastus Koolibri, 2014 Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil. Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42

Euroopa
thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa ­ põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa ­ maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine ­ 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
52
doc

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on:  geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest  meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest  klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist  hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest  okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu  mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu  biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust  paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus  maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e.

Maateadus
thumbnail
13
pdf

Maateaduse alused

MAATEADUS 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega
 Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia
 Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on:
 geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) 
 meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest)
 klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade režiimist) 
 hüdroloogia (teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest)
 okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) 
 mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) 
 biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) 
 paleogeograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) 


Maateadused
thumbnail
41
docx

Maa kui süsteem

........................................................................................................... 38 17.8.Tasandikud........................................................................................................................ 38 17.9.Kaardid............................................................................................................................. 40 1. MAA KUI SÜSTEEM Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Süsteem jaotatakse: avatud süsteemid kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga suletud süsteemid kus aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub. Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid. Maa liigestub süsteemideks mida võib pidada ka geosfäärideks. Geosfäärid on erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), millest koosneb

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun