Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geograafia mõisted (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks nende piirkondade eripärad tekivad ?

Lõik failist

  • Geograafia-teadus maast ja tähendab Kreeka keeles maa kirjeldust.
  • Esialgu tegelesid geograafid vaid maa ja selle piirkondade uurimisega, hiljem aga hakati otsima vastust küsimustele, miks nende piirkondade eripärad tekivad ?
  • Geograafia uurib:
    loodusnähtusi
    inimeste elu
  • Sellest lähtuvalt jaguneb geograafia kaheks :
    loodusgeograafia
    ühiskonnageograafia
  • Antiikmaailmas arvati et maa on ketas , mis mis ulbib maailmameres, kui seda arvas lihtrahvas .
  • Vastupidist oletati aga kuuvarjutuse põhjal, sest siis langeb maale kuu vari.
  • Erasthenes – Esimene kreeklane , kes arvutas välja umbkaudse maa ümbermõõdu u 40 000 km. Elas enne kristust.
  • Ptolemaios- Antiikmaaima kuulsaim geograaf , kes koostas esimese tõese maailmakaardi, mis oli täiustatud kaardivõrguga. Ta oli kreeklane ja pidas ka maad kera kujuliseks .
  • C.Kolumbus – 1492. Aastal rändas otsima mereteed Indiasse, sinna ta ka endaarvates jõudis. Hiljem selgus et koht kuhu ta jõudis ei olnud India vaid oli hoopis Ameerika ning see oli eurooplastele sel ajal tundmatu koht.
  • F.de. Magalhaes - sooritas esimese ümbermaailmareisi 1519-1522
  • El Cano- lõpetas F.de.Magalhaesi ümbermaailmareisi kuna Magalhaes hukkus rüseluses pärismaallastega.
  • Sellega tõestati esimest korda praktiliselt, et maakera on ümmargune
  • Nikolaj Kopernik - Poola rahvusest. Näitas 1543 aastal, et maakera pöörleb oma telja ning tiirleb koos teiste päikesesüsteemiplaneetidega ümber päikese. Kuu on maakera kaaslane ning tiirleb ümber maa.
  • Kaart-Maa pinna vähendatud, üldistatud ja leppemärkidega täiendatud tasapinnaline kujutis.
  • Kaardid jagunevad:
    1. Üldgeograafilised – kujutatakse leppemärkide vaid kõige olulisemaid nähtusi, pinnamoode, veekogusi, tähtsamaid teid ja asulaid, sageli ka riigipiire.
    a) Topograafilised kaardid- väga täpsed ja üksikasjalikud maastiku kirjeldavad kaardid.
    2.Temaatilised e teemakaardid- sinna kantakse mitmesuguseid erinevaid näitajaid nt: aastane sademe hulk, kraadid , rahvastiku tihedus jne....
  • Aerofoto - õhust pildistatud foto, mille järgi hakatakse kaarti koostama
  • Leppemärgid – kokku lepitud märgid, mis tähistavad kaardil kindlaid objekte.
  • Legend – leppemärkide seletus, mis on tavaliselt kaardi nurgas
  • Absoluutne kõrgus – objekti kõrgus mõõdetuna merepinnast
  • Suhteline kõrgus – objekti kõrgu mingi teise objekti suhtes
  • Samakõrgusjooned e horisontaalid – jooned kaardil, mis ühendavad kõiki samal kõrgusel asetsevaid punkte.
  • Mõõtkava- näitab mitu korda on tegelike kaugusi kaardil vähendatud

Nt: 1cm – 1km
  • Mõõtkava esitamiseks kaardil on mitmeid võimalusi:
    joonmõõtkava – esitab vahemaid piltlikult
    arvmõõtkava- esitatakse suhtena, mis näitab kui palju kaardil mõõdetud ühikule vastab samu ühikuid looduses .

Nt: 1:21 500 000 1:400 000
  • Võrdlusmõõtkava- arvmõõtkava lihtsustatud esitus
    nt: 1 cm –215 km 1 cm – 4km
  • Orienteerimine – kaardi objektide ja looduslike objektide samasse suunda paigutamine
  • Asimuut – nurk põhja nurga ja meid huvitava suuna vahel kraadides.
  • Geograafilised koordinaadid – nende abil on võimalik määrata mistahes punkti asukohta kaardil
  • Geograafiline laius – määratakse lähtuvalt ekvaatorist paralleelide abil .
  • Geograafiline pikkus – määratakse lähtuvalt 0 meridiaan joonte abil
  • Kohalik aeg – päikese järgi määratud aeg. Oli kasutusel veel siis kui kella polnud , kui oli pilvine ilm siis jäi aeg vaatamata.
  • Ajavöönd – Maakera on jaotatud 24’ks ajavööndiks, kus igas vööndis kehtib ühesugune kellaaeg , mis naabervööndist erineb tunni võrra.
  • Ühe ajavööndi pikkus on ülalt alla 15 pikkuskraadi.
  • Maailmaaeg – esimese ajavööndi e 0 meridiaani piirkond . Nimetatakse ka Greenwichi ajaks.
  • Eesti suhe maailmaajaga on +2 tundi
  • Kuupäevarajad – 180 kraadi meridiaan, millest algab uue kuupäeva lugemine
  • manner – maakoore osa mis enamasti ulatub üle maailmamere taseme ning, mille ehitusse kuulub graniitkest. Maakoore kõige suurem tükk mis ületab maailmamere 6
  • maailmajagu – suur maismaa-ala, mida iseloomustab sealsetele rahvastele omane kultuur ja olulised iseärasused. 6
  • Maailmameri – veteväli, mille moodustavad kõik ühenduses olevad ookeanid ja mered . 4,(5)
  • Pinnavormid - erinevad maapinna ebatasasused nt: küngas, org, nõgu
  • Pinnamood – maapinna kuju e pinnavormid kokku. Nimetatakse ka relfeefiks.
  • Lauskmaa – kõrgustike ja madalikega liigestatud suur tasandik .
  • Alamik – allpool maailmamere taset asuv tasandik
  • Madalik – kuhjeline tasandik, absoluutkõrgusega kuni 200 m
  • Kiltmaa – Mäestiku kulumisel tekkinud tasandik 500-1000 m
  • Mäestik – mägine ala, mis on korrapäraselt liigestatud mäeahelikestja orgudest .
    jagunevad: madalmäestikud- 1000-2000 m absoluutkõrgus
    keskmäestikud – 2000-3000 m absoluutkõrgusega
    kõrgmäestikud - 3000-... m absoluutkõrgusega

Geograafia mõisted #1 Geograafia mõisted #2 Geograafia mõisted #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 72 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mariliistoome Õppematerjali autor
mõisted + seletused

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

GEO mõisted

GEO MÕISTED Geograafia- geograafia teadus loodi juba antiikajal ning kõige väljapaistvamaid avastusi saavutati Vanas-Kreekas Eratosthenes- arvutas välja Maa ümbermõõdu võrreldes varje, mis langesid keskpäeval eri laiuskraadidel Ptolemaios- lisas kaardile kaardivõrgu ehk koostas maailma esimese tõelise maailmakaardi Kaart- on Maa või mõne muu taevakeha üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega varustatud mõõtkavaline kujutis

Geograafia
thumbnail
10
docx

Üldgeodeesia eksam

Millised on nivelleerimise viisid? Nivelleerimiseks (kõrguslikuks mõõdistamiseks) nimetatakse selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Kõrguskasvude järgi arvutatakse samade punktide kõrgused. Mis on geomeetriline nivelleerimine? Geomeetrilisel nivelleerimisel määratakse punktidevaheline kõrguskasv horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. Horisontaalse viseerimiskiire tagab instrument, milleks on nivelliir. Mis on trigonomeetriline nivelleerimine? Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi, arvestades instrumendikõrgust ja viseerimiskõrgust. Mis on nivelliir? Nivelliir on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Millised on nivelliiride liigid; nende ehitu

Geodeesia
thumbnail
12
doc

KARTOGRAAFIA

KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on Maapinna või muu taevakeha vähendatud, üldistatud ning leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: 1) erilised matemaatilised seaduspärasused(transformatsioon, projektsioon, mõõtkava 2) sümbolism(leppemärkide kasutamine-vähendamiseks, ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks, mittefüüsiliste nähtuste kujutamiseks) 3) abstraktiivsus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? 1. Igal kaardil on esile toodud just antud juhul oluline info. Seetõttu on kaardi võrreldes satelliitpildi või aerofotoga palju kergem mõista ja lugeda. 2. Kaardi abil on võimalik saada ülevaate ka selliste nähtuste levikust ja paiknemisest, mida tegelikkuses ei ole võimalik otseselt näha nagu maapõue geoloogiline kaart, õhutemperatuuri jaotumise kaart või rahvastiku tihenduse kaart 3. Pilt annab

Kartograafia
thumbnail
29
doc

Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused

KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on maapinna vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: · erilised matemaatilised seaduspärasused (transformatsioon, projektsioon ja mõõtkava) · sümbolism (leppemärkide kasutamiseks) a. vähendamiseks b. ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks c. mitte füüsikaliste nähtuste kujutamiseks · abstraktsioneeritus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? Kaart on mõõtkavaline tasapinna kujutis. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. Pildil need puuduvad. 3. Milliseid ülesandeid kaart täidab? Ülesanded: ruumilise info talletamine; ruumilise info esitamine >> kommunikatiivsus; õpetusvahend; praktiline töövahend, eriti teadusdokum

Kartograafia
thumbnail
24
doc

Kartograafia

f. kaartide trükkimine (kaartide reprodutseerimine ja paljundamine, trükitehnoloogiad, trükiks ettevalmistamise teooriad), g. kartomeetria (loodusobjektide pikkuste, kõrguste, pindala, ruumala, kaldenurga jms määramisega KAARTIDEL TEHTAVATE MÕÕTMISTE KAUDU) 15. Milline on kartograafia seos teiste teadustega? a. Keskkonna alased teadused (keskkonnakaitse, maastikuarhitektuur, bioloogia, geograafia, geoloogia, klimatoloogia) b. ,,Ühiskonna teadused" (territooriumi haldamine, planeerimine, demograafia, keeleteadus (kohanimed), ajalugu) c. Kognitiivsed teadused (tunnetus, tajupsühholoogia, mälupsühholoogia) d. Infotehnoloogia e. Geodeesia f. Matemaatika 16. Kartograafia ajalooline jaotus? a. Primitiivkaardid (VI-IV saj, eKr) b. Teadusliku kartograafia sünd (1

Kartograafia
thumbnail
17
docx

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1.Geodeesia harud- Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Ortogonaalpr. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Maapinna kujutamine Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Aerofoto Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne)rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring Topo-geodeetiline uuring on geodeetiliste tööde kogum, mille käigus selgitatakse välja, kirjeldatakse ja esitletakse olemasolevat olukorda planeeringuga seotud maa-alal või kavandatava või ehitatava ehitisega seotud maa-alal enne ehitusprojekti koostamist. 3. Iseloomusta geoidi, pöördelli

Geodeesia
thumbnail
9
docx

Spikker

1. Topograafiliste kaartide iseloomustus. Topograafiline kaart ehk topokaart on maapinna füüsilisi omadusi peegeldav suuremõõtkavaline kaart. Topokaardi iseloomulikuks omaduseks on reljeefi kujutamine. Tavaliselt tehakse seda samakõrgusjoonte abil. Siiski ei tee reljeefi kujutamine kaardist veel kindlasti topokaarti. Topokaart on suuremõõtkavaline, nii et sellel saaks kujutada ka asulaid, vetevõrku, teid, taimkatet jms. Topograafiliseks kaardiks on näiteks Eesti põhikaart, mille mõõtkava on paberkaardil 1:20 000. 2. Eesti põhikaardi projektsioon. Iseloomustus ja valiku põhjendus. Selle kaardi tegemise eesmärgiks oli anda suverräänsele riigile oma kaardisüsteem. Eesti põhikaardi koostamisele eelnes suur projekteerimistöö ja põhikaardi programm valmis 1990.aastal. - Projektsioonid Põhikaardi projektsiooni valikul lähtuti järgmistest kriteeriumitest: 1) Moonutuste lubatav suurus 2) Eesti peab olema ühel projektsiooni pinnal 3) Ühtse ristkoordinaadistiku ja kaard

Kartograafia
thumbnail
80
pptx

Orienteerumine (PowerPoint)

Orienteerumine MIS ON KAART? Igapäevaelus kasutatakse kaarte kõikjal. Ehk olete teiegi kasutanud võõras linnas tänavate kaarti ja erinevaid maanteede kaarte. Need kõik on eriotstarbelised kaardid. Mis on kaart? Kaart on lihtsustatud vertikaalne vaade maapinnale, mis kujutab esemete/objektide piirjooni nii, nagu need ülalt/ pealt vaadates paistavad, ning on vähendatud niipalju, et mahub ära konkreetsele paberilehele. Enim kasutatavad on Eesti põhikaart 1:20 000 ja Eesti kaitsejõududele mõeldud kaart 1:50 000 seerianumbriga N757. Topograafiline kaart on graafiline dokument maastiku kohta, mis sisaldab täpseid ja üksikasjalikke andmeid kohalike objektide ja reljeefi kohta. MÕÕTKAVA Maastiku kujutamise üksikasjalikkus ja täpsus sõltub kaardi mõõtkavast. Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Tavaliselt esitatakse mõõtkava kaardil kahel viisil. 1. Arvmõ

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun