Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geograafia - muutused ühiskonnas konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Geograafia - muutused ühiskonnas konspekt #1 Geograafia - muutused ühiskonnas konspekt #2 Geograafia - muutused ühiskonnas konspekt #3 Geograafia - muutused ühiskonnas konspekt #4 Geograafia - muutused ühiskonnas konspekt #5 Geograafia - muutused ühiskonnas konspekt #6 Geograafia - muutused ühiskonnas konspekt #7 Geograafia - muutused ühiskonnas konspekt #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 74 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MGMT Õppematerjali autor
11. kl georaafia konspekt, esimene peatükk- muutused ühiskonnas

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Infoajastu geograafia

GEOGRAAFIA ­ 1 INFOAJASTU GEOGRAAFIA: GLOBALISEERUMINE. GLOBAALSE TÖÖJAOTUSE PÕHIJOONED. Globaliseeruma ­ üleilmastuma Mastaabi sääst ­ tootmiskulude kokkuhoid suurtootmisel. 1 Globaliseerumise eeldused: 1. koloniaalsüsteemi poliitiline iseseisvumine 2. riikide vaheline majanduslik koostöö 3. kaubanduse liberaliseerimine (vähendati tolle, ühtlustati nõudmised) 4. sidetehn. ja infotehn. kiire areng (külmsõda sõjatehnika eelisareng) 5. transpordi odavnemine (eriti lennunduse kiire areng) Kapitali ja tehnoloogia liikuvus võimaldavad paigutada tootmise sinna, kus see on kõige odavam. (see omakorda seab ohtu majanduse stabiilsuse...) 2 Infoajastu globaalne tööjaotus Infoajastul süveneb globaalne tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele (tihti vaid toote osale või üksikutele töö

Geograafia
thumbnail
12
odt

Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia

Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia. Loodusvarasid muudetakse endale : 1. tarvilikeks aineteks või mitteainelisteks hüvedeks ( toit, rõivad, eluase ) - tarbeesemed 2. Materjalid,energia, tööriistad, oskused ­ vajalikud tootmise jätkamiseks Üksikisik(talu) ­ enda tarbeks, ülejääk müügiks. Ettevõte ( kellel rohkem kapitali) ­ seotab tootmisvahendid, palkab töölised,valmistab rohkem kaupu, müüb neid. Üksikisikute ja ettevõtete majanduslikku käitumist uurib MIKROÖKONOOMIKA. - Inimesed, ettevõtted ­ tihedas suhtlusvõrgustikus. Et seal kujuneksid majandamiseks võimalikult soodsad tingimused, vaja organisatsiooni ­ RIIKI ( valitsust ) Majandusharu, mis analüüsib mahjandussuhteid riigi tasasndil ­ MAKROÖKONOOMIKA Majanduse toimimist ruumis,ruumi iseärasuste ja kaugute mõju uurib majandusgeograafia. 1. Uurivad koha / religiooni loodust, rahvastiku omadusi 2. Asutuse ja infrastruktuuri paiknemist 3. Ettevõtete omavahelisi suhteid 4. Tootmise korraldust

Geograafia
thumbnail
6
doc

Globaliseerumine infoajastul

Globaliseerumine infoajastul 1.) Mida tähendab globaliseerumine e üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad rigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse. (maj kriis nät Ida-Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. 2.) Nimeta globaliseerumise eeldused e millised nähtused ja protsessid aitasid kaasa globaliseerumisele? Globaliseerumiseks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi: kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist majanduskoostööd ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseeri

Geograafia
thumbnail
6
rtf

Ühiskonna areng ja globaliseerumine

ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 34. Agraarühiskond: Algas umber 6000-7000 aastat tagasi. Igapäevasteks töödeks kasutati enda ja loomajõudu. Lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud vähem tähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Iga piirkond elas omaette, eri regioonide majandused olid üksteistest peaaegu sõltumatud. Riigikassase koondati maksudena vaid vähene osa. Industriaalühiskond: 18. sajand. Tehnoloogilise arengu kiirenemine, eriti üleminek masintootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga. Põllumajanduses levis välja vaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge, taimesorte. Inimeste elujärg paranes. Rahvastiku kiire kasv. Veonduse areng. Geograafi

Geograafia
thumbnail
5
doc

Põllumajandusühiskonnast rahvusvahelise kaubanduseni

kõrghariduse ja ülikoolide olulisus. Üha suurem tööstuse tootlikkus parandas inimeste heaolu ja tekkis rohkem vaba aega, mis omakorda tekitas turismi ja meelelahutustööstuse. 1973. aastal toimunud energia ja majanduskriis, naftakriis, energeetika ja keskkonnakaitse kulutuste suurenemine, arenenud maade nullilähedane majanduskasv kiirendasid läänes üleminekut infoühiskonnale. Vt. õpiku tabel lk. 16! Infoajastu geograafia: globaliseerumine. Globaalse tööjaotuse põhijooned Globaliseerumine. Maailmamajanduse järjest tihedamat ja ulatuslikumat seostumist üheks tervikuks nimetatakse globaliseerumiseks ehk üleilmastumiseks. Selleks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi: kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist majanduskoostööd, rahvusvahelise kaubanudse liberaliseerumist. Tuleneb nii uutest side ja infotehnoloogiatest kui ka transpordi arengust

Geograafia
thumbnail
10
doc

10. klassi õpiku konspekt

4. pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine ( meditsiini areng, rasestusvastaste vahendite kättesaadavus ja kasutamine, abordi tegemise võimalus) 5. kooselu traditsioonid (millal on tavaks alustada kooselu ; kas elatakse ühe /kahe naisega ; kui palju on elu jooksul partnereid jne .. ) 6. väärtused ( millised on elus kõige hinnatuimad väärtused ) 7. traditsioonid ühiskonnas ( normiks peetav laste arv, suhtumine laste saamisesse ) 8. naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadus oma elu korraldada 9. majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks (toit, raha, elatustase, poliitika ) Sündimus erineva rahvastikuarenguga riikides Rahvastiku arengu traditsioonilises etapis ei kasutata enamasti pereplaneerimise võtteid. Abiellumine ja laste sünd omavahel tihedalt seotud. Lapsed on pere rikkuse märk. Normid ja

Geograafia
thumbnail
14
docx

Rahvusvahelised ettevõtted

Rahvusvahelised ettevõtted 1. Defineeri mõiste:  Mikroökonoomika- majandusharu, mis uurib üksikute ja etevõtete majanduslikku käitumist  Makroökonoomika- majandusharu, mis analüüsib majandussuhteid riigi tasandil  Kapital- väärtus, mis loob uusi väärtusi  Kvootidega kehtestatakse teatud kaupade sisse- ja väljaveole kindel koguseline piirang  Embargod- teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld  Globaliseerumine- maailmastumine 2. Mis on globaliseerumise eeldusteks?  Koloniaalsüsteemi lagunemine  Majanduskoostöö  Uued side- ja infotehnoloogiad  Transpordi areng  Spetsialiseerumine  Riigi kohanemisvõime  Veo- ja sidekulude odavnemine 3. Mis on globaliseerumise iseloomulikud jooned?  Kiire liikumine (tooraine, inimesed, info)  Tööstusriigid

Geograafia
thumbnail
6
docx

Geograafia Maailmamajanduse KT

Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. (õp. lk.72-131) 1. Põllumajandus-, tööstus- ja infoühiskond. Iseloomulikud jooned eri ühiskondades. Tunned ära agraar-, industriaal- ja infoühiskonda kuuluva riigi. Tööstusühiskond e. Industriaalühiskond:  Masinatega töö  Tarbimine  Linnastumine e. Urbaniseerumine  Tööliste organiseerumine aja jooksul – võideldi välja inimväärsed elu- ja töötingimused, sotsiaalsed garantiid Infoühiskond:  Globaliseerumine – ettevõtted võivad ja saavad tegutseda kõikjal maailmas  Kapital ei tunne riigipiire – investeeritakse sinna, kus kõige soodsam  Võõrtöölised Põllumajandusühiskond e. Agraarühiskond:  Naturaalmajandus – suurem osa toodangust tarvitatakse end

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun