Geograafia - muld (0)

Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiiv selt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt mullatekketegureid- 1)Lähtekivim murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisal duse, soojenemis kiiruse ja toitaine terikkuse 2)Kliima sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik.3)Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile4)Taimed lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa–huumus5)Mullaorganismid Kobesta vad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid6)Aeg jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld , seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist 7)Inimtegevus Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida Kujune vad mullad EST-Ranniku aladel ja Madal-Eestis (Madalatel mere randadel,soolasevee mõjupiirkonnas,levivad nõrgalt sooldunud ranna mullad,mis on reeglina noored,alles kujunemisjärgus olevadmullad) Mullahorisondid : Ometsakõdu, Ahuumushorisont, Bsisseuhte horisont ,Eväljauhtehorisont,Ggleihorisont,Clähtekivim,Daluskivim,Tturbahorisont Gleistumine - Mullatekkeprotsess,mis toimub liigniiskuse ja hapnikuvae guse tingimustes.Sellisele mullale on iseloomulikud sinakad või rohekad rauaühendite (glei)laigud, roosteplekid või pidev gleihorisont Erosioon –e uuristus on tuule ( deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjusta tud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. leetumine- Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont . Mulla viljakus väheneb (tüüpiline okasmetsade alal). Mullahorisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid rabenemine- Füüsikali seks murenemiseks ehk rabenemiseks nimetatakse kivimite purunemist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja aastaajalised kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne koostis ei muutu. porsumine - Keemiliseks murenemiseks ehk porsumiseks nimetatakse kivimite murenemist vee ja õhus esineva hapniku ja süsinik dioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. Porsumine toimub üheaegselt rabenemisega, kuid ta osatähtsus kasvab lähtekivimi peenestumi sega. lähtekivim- pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on tekkinud muld. korrosioon- kivimi pindade uuristamine ja krobeliseks muutumine keemilise murene mise käigus Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murene mine ja selle tagajärjel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murene miskooriku paksus sõltub paljudest teguritest: kliima, murenemise kestu sest, kivimitüüpidest. Muld kui ressurss- mulda tuleb väärtustada kui väärtuslikku ressurssi. Muld on ühine ja mittetaastuv ressurss. Koos vee, õhu ja bioloogilise mitmekesisusega on muld pikaajalise ja säästva toidu ainete, loomasööda, kiudainete ning üha enam ka biomassi tootmise eeldu seks. Bioloogilise degratsiooni alla kuulub- erosioon ja deflatsioon (pinna vee või siis tuule tagajärjel kantakse ära mulla pealmine/viljakas kiht) Ehitus degratsioon- seotud tööstuses tekkivate kahjulike ainete sattumi sega mulda. Suur osa muldadest on ehitus- ning tööstuskomplekside rajamisega füüsiliselt hävitatud, ka kaevanduste rajamisel hävitatakse muldi. Põllu- ja metsamajanduses muudavad rasked maaharimismasinad mulla füüsikalisi omadusi; mullad tihenevad ning õhustatus ja veesisaldus väheneb. Raske metallid mullas-satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, mineraalväetistest, reoveesetetest ja mineraalväetistest (Pb- plii, Cd- kaadmium ) Happevihma mõju- Happeli suse suurenemine võib põhjustada keemiliste elementide (Ca, Mg, K) väljapesemist muldadest – langeb muldade viljakus ning võib tõusta mõne de toksiliste ainete (Al, Fe) kontsentratsioon. Mullaorganismide elutegevus aeglustub ning see põhjustab org. aine lagunemise aeglustumist. Oluliselt kahjustuvad metsad – bioproduktsioon langeb või mets võib isegi hävida. Mullad hävivad (loodus.protsessid)- Kuiv kliima, orgaanilise aine kadu, erosioon, muldade hapestumine, deflatsioon Inimtegevus mullale- Valed mulla harimise võtted ( rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väeta mine, üle niisutamine), õhusaaste (happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine ), mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, teed jne) mullaosa biosfääris- Enamik taime- ja loomaliike elab maapinnal, taimejuured mullas. Mullas elavad mõned ussid , aga ka pisiimetajad. Mullastiku struktuuri kujundavad bakterid . Mullahorisont,koostis, happelisus , veerežiim, paksus,iseloomulikud protsessid( mullaprofiil ), viljakus,lõimis,huumusevaru