Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Geograafia - maavärinad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Geograafia - maavärinad #1 Geograafia - maavärinad #2 Geograafia - maavärinad #3 Geograafia - maavärinad #4
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sander Gansen Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Geograafia - Laamad

Aluseline vedel laava voolab kiiresti, eemale vulkaanist ja moodustab kilpvulkaani, happelised vulkaanid tarduvad väljumiskoha läheduses ja moodustavad stratovulkaani. * Vulkaaniliste protsessidega kaasnevad geisrid, fumaroolid, püroklastilised voolud, vulkaanilised tuhasajud, mudavoolud, laavavoolud,lõõmpilved,lahaarid,maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus * Laavavoolu toimumise täpne aeg ei ole ennustatav.Aga üldiselt saab ennustada selle järgi ,et geoloogilised tingimused on vastavad ja pinged maapinnas kasvavad. Kaua nad aga kasvavad on raske öelda. * Linnad ,mis on vulkaanide läheduses on üldiselt väga rikkad maavarade poolest, ehk ka üldiselt rikkad. Linnale pole see probleem kinni maksta vulkaanidest tekkinud kahjustuste kulutused , sest nendega kaasnevad maavarad on palju rohkemat väärt. * Richteri skaalaga mõõdetakse maavärina võimsust magnituutides kümnendiku ühiku täpsusega

Geograafia
thumbnail
29
doc

Geograafia materialid

Antarktist nimetatakse tihti maakera külmakapiks, seal on mõõdetud maailma madalaim temperatuur ­ 89,2°C. Kesk- Antarktikas on näiteks nii külm, et lumi isegi ei auru.Nii külmas kliimas maha sadanud lumi, nii vähe kui seda on, ei sula, vaid kuhjub aeglaselt ja tiheneb jääks. Selles kliimavöötmes ongi valitsejateks jää ja lumi. Litosfäär Maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem ( u 4 miljrandit aastat) Noorem (u 200 miljonit aastat) Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Sette, Moonde, tardkivimid(graniit) Settekivimid ja tardkivimid (basalt) Kuna Maa ürgatmosfäär ning hüdrosfäär on vulkaanilise päritoluga võib üsna kindlalt väita, et

Geograafia
thumbnail
9
sxw

Geograafia mõisted.

kivimites pinged, mille vabanemisel tekivad maavärinad. epitsenter ­ maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev punkt maapinnal. mineraal - looduslik, tahke kristallstruktuuriga lihtaine või keemiline ühend. kivim ­ loodusliku tekkega mineraalide kogum maak ­ kivim või mineraal, mis omab majanduslikku väärtust tardkivim ­ magma või laava tardumisel tekkinud kivimid. settekivim ­ setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise , käigus tekkinud kivimid. moondekivim ­ maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivimid. laamtektoonika ­ laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi käsitlev õpetus. maalihe - suure pinnasetüki liikumine mööda nõlva alla. PEDOSFÄÄR Murend ­ väga erineva peensusastmetega tükiline materjal, mis on moodustunud monoliitse kvimi lagundamisel. mullatekketegur ­ mulla tekkimisel mingit osa mängiv tegur.

Geograafia
thumbnail
2
rtf

Geograafia - Litosfäär

Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosa kivimitest ja on jaotunud laamadeks, mis liiguvad üksteise suhtes. Mandrite triiv ­ Mandrid eralduvad üksteisest e. Laamade lahknemine., (või ka kokkuminemine e. Tekib superlaam). Nt. Lõuna. Ameerika oli arvatavasti kunagi Aafrikaga üks manner. Konvektsiooni tagajärjel selle surve paneb laama liikuma. Paljud vulkaanid on just Vaikse-Ookeani küljeall ja seetõttu nimetatakse seda piirkonda ka tihti Vaikse ookeani tulerõngaks. Kihtvulkaanid on näiteks: Etna, St. Helens, Fuji, Vesuuv. Kilpvulkaanid on näiteks: Mauna Loa, Kohala, Fernandia Island ja Mauna Kea. Päris palju vulkaane on näiteks: Lõuna-Ameerika läänerannikul, Põhja-Ameerika lääne-rannikul, Vaikse ookeani rannikualad. Vulkanismiga kaasnevad nähtused: laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, lahaarid, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllum

Geograafia
thumbnail
29
doc

Geograafia eksamimaterjalid

Linnaplaneerimine linn on keerukas ja küllaltki kiiresti muutuv süsteem, kus paljud tegevused peavad olema ruumis kooskõlastatud. Erinevate alamsüsteemide (veevärk, kanalisatsioon, elektri- ja sidekaablid jmt) kohainfo linnakaardil. Loodusvarade kasutamine ja kaitse on üks esimesi ja praeguseks kõige laialdasem kohateabesüsteemide rakendamise valdkond, kus tuleb arvesse võtta mitmekesiseid ökoloogilisi seoseid. Millistel järgmistest juhtudest on tegemist geoinfosüsteemidega? A. linnaliini busside sõidugraafik koos kaardile märgitud sõidumarsruutidega B. andmetabel, kuhu on märgitud erinevate veekogude vee kvaliteedi andmed C. klikitav arvutikaart, kust võib saada andmeid eri kohtade sademete ja temperatuuri kohta D. andmetabel, kus on märgitud info eri eas meeste ja naiste kohta Mõisted: üldgeograafiline ja temaatiline kaart, suure- ja väikesemõõtkavaline kaart, horisontaal, isoterm, GIS; LITOSFÄÄR 5

Geograafia
thumbnail
23
doc

Geograafia eksamimaterjal

Linnaplaneerimine linn on keerukas ja küllaltki kiiresti muutuv süsteem, kus paljud tegevused peavad olema ruumis kooskõlastatud. Erinevate alamsüsteemide (veevärk, kanalisatsioon, elektri- ja sidekaablid jmt) kohainfo linnakaardil. Loodusvarade kasutamine ja kaitse on üks esimesi ja praeguseks kõige laialdasem kohateabesüsteemide rakendamise valdkond, kus tuleb arvesse võtta mitmekesiseid ökoloogilisi seoseid. Millistel järgmistest juhtudest on tegemist geoinfosüsteemidega? A. linnaliini busside sõidugraafik koos kaardile märgitud sõidumarsruutidega B. andmetabel, kuhu on märgitud erinevate veekogude vee kvaliteedi andmed C. klikitav arvutikaart, kust võib saada andmeid eri kohtade sademete ja temperatuuri kohta D. andmetabel, kus on märgitud info eri eas meeste ja naiste kohta Mõisted: üldgeograafiline ja temaatiline kaart, suure- ja väikesemõõtkavaline kaart, horisontaal, isoterm, GIS; LITOSFÄÄR 5

Geograafia
thumbnail
4
doc

Geograafia KT Maa kohta

Konvektsioon, ehk soojem materjal on kergem ja liigub üles, ja jahenev aine vajub alla, nii nagu toimub vee keemine 7. Nimeta 7 suuremat laamat. Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, India- austraalia, Vaikse ookeani, Nazca laam 8. Mis on kuum täpp? (kirjelda) Laamasisene vulkaaniline piirkond. Kui selle kohal triivib ookeaniline laam, siis see kuum täpp tekitab pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. 9. Kuidas nimetati kontinenti, mis moodustus 350 milj. a. tagasi? Pangea kontinent 10. Kuidas jaot. Vulkaane seisundi järgi? Kustunud, suikuvad (ajutine seisund), aktiivne 11. Kus enamus vulkaane paikneb? Enamasti litosfääri laamade piirialdadel ­ ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. Ehk laamade piiril on kõige sagedasemad kohad. 12. Ehituse järgi jaot. Vulkaanid? Kilpvulkaanid -> lamedad, Kihtvulkaanid -> kõrged 13. Nimeta vulkaani osad.

Geograafia
thumbnail
6
odt

Geograafia KT atmosfäär

KONTROLLTÖÖ 1. Õhk- atmosfäär elusorganismid- biosfäär muld- pedosfäär vesi- hüdrosfäär kivimid- litosfäär 2. Taimed Taimed (biosfäär) saavad vett (hüdrosfäärist) ja toitaineid mullast (pedosfäärist) ja eritavad veeauru õhku (atmosfääri). Inimesed (biosfäär) kasutavad masinaid (need on toodetud litosfääri materjalidest), et harida põlde, atmosfäär annab taimedele (biosfäär) sademeid. Taimed (biosfäär) kasutavad päikeselt saadabvat energiat. Kui inimesed või loomad (biosphere) söövad taimi, siis nad omastavad energiat, mis on ladestunud taimedes. Inimesed kulutavad osa saadud energiast ehitamisele 3. Ökoloogiline jalajälg on summaarne näitaja, mis väljendab inimeste keskkonnakasutuse suurust võrreldes Maa ökosüsteemide taastootlikkusvõimega. 4. 5

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun