Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geograafia kui teaduse areng minevikust kuni tänapäevani (0)

1 Hindamata
Punktid
Geograafia kui teaduse areng minevikust kuni tänapäevani #1 Geograafia kui teaduse areng minevikust kuni tänapäevani #2 Geograafia kui teaduse areng minevikust kuni tänapäevani #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor janejane12 Õppematerjali autor
Kuidas arenes välja geograafia

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
doc

U. Pragi õpiku "Inimgeograafia alused" 1.-2. pt kokkuvõte

Loodus-ja inimgeograafia seosed ja erinevused Üldlevinud on arusaam, et geograafias eristatakse loodus- ja inimgeograafiat, kuid tegelikult ei ole paljude vaidluste käigus suudetud kokkuleppele jõuda, kas need kaks on eraldiseisvad. Peetakse sõsarteadusteks ja mõnes valdkonnas vajalik nendevaheline koostöö. Seosed: · Ühine ajalugu (ühised teadmised, mõisted, terminid, arusaama ja käsitlusviisid). Eristama hakati alles 19. saj lõpus kui geograafia kaht haru. Kahe eraldi teadusena hakati käsitlema alles 20. saj keskel. · Kooligeograafia(s õpetatakse läbisegi) · Loodus ja inimeste elu on tugevas seoses · Ruumilised teadmised - mõlemat geograafiat huvitavad objektide paiknemise ja vastastikuse asendiga seotud küsimused · Tihe koostöö kaartide koostamisel ja kasutamisel Erinevused: · Loodusgeograafia tegeleb loodusnähtustega, inimgeograafia inimtegevusega (erinevus on

Inimgeograafia
thumbnail
10
docx

Inimgeograafia raamatu esimese osa kokkuvõte

· sisu alusel(küsimuste alusel, millega mingi koostisosa tegeleb) ja · abstraktsuse määra alusel(Kui laua küsimusteringi uuritakse ja kui üldiselt kehtivaid tulemusi taotellakse). Sisu alusel: peamised teadusharud. Sisu alusel jaguneb inimgeogr kuueks peamiseks haruks. Kõigepealt nimetaksime loodusgeograafiaga kahasse arendatavat loodusvarade geograafiat. Edasi tuleks inimgeograafia peamise objekti -inimeste endi uurimine rahvastiku-ja asulastiku geograafia raames, siis aga inimeste peamiste tegevuste uurimine majandus-, poliit-, kultuuri-ja nn. seltskondliku suhtlemise geograafias. Loodusvarade geograafia ­ inimgeo võtab loodusgeo poolt uuritu teadmiseks ja küsib edasi kuidas ja milleks oleks loodusvarasid otstarbekas kasutada ning kuidas neid kasutatakse, mida peaks ette võetama et neid protsesse soodustada? Kuidas suurendada kasutadaoleva loodusvara hulka või parandada selle omadusi? On olemas ka küisimusi, mille kallal töötades

Inimgeograafia



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun