Geograafia kordamine 8 klass (7)

5 VÄGA HEA
 
Säutsu twitteris
GEOGRAAFIA EKSAM
8. klass
PILET 1
1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt.
osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem.
GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID
· Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine
Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad
sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab
kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima.
KASVUHOONEEFEKT ­ Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode
heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2,
vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside
kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemine.
OSOONIKIHI HÕRENEMINE ­ 30-50 kilomeetri kõrgusel taevas on osoonikiht (O 3 ­
osoon). Osiinikiht kaitseb päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse eest. Külmutusseadmetest
tulevad freoonid lõhuvad osoonikihti. Tekivad osooniaugud, millest tuleb läbi palju ohtlikku
UV-kiirgust. Esimesed osooniaugud avastati Antarktise kohal.
HAPPEVIHMAD ­ Õhku sattunud mürgised gaasid moodustavad vihmaveega kokku
puutudes happeid. Nii tekivad happevihma pilved. Happevihmade tagajärjel muutuvad
looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad. Vihmavees sisalduvad happed
lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad inimeste ning loomade haigestumist. Kõige
kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Happevihma põhjustavad eelkõige
inimtekkelised saastegaasid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja
lämmastikhappe HNO3.
· Siseveekogude ja merede reostumine
Siseveekogusid ja meresid reostavad eelkõige suured keemiatehased. Kõige rohkem on
reostunud Pärsia laht, Põhja meri, Mehiko laht, Reini jõgi, Doonau jõgi, Volga jõgi.
· Ehitustegevuse laienemine, jäätmete hulga kasv
Tallina ümbrus on täis ehitatud, luuakse palju uusi tehaseid. Tehased toodavad palju prügu,
tekivad prügimäed ja loodusele ohtlikud keeminlised reaktsioonid. Inimesed viskavad
prügikotid metsa alla. Loodus reostub. Nnew York'is on suured prügisaared. Praht viiakse
laevadega merre.
· Rahvaarvu kiire kasv, loodusressursside vähenemine
Maailmas on praegu 6,5 miljardit inimest. Kõige rohkem elab inimesi Hiinas ja Indias. Indiad
kasvabki rahvaarv kõige kiiremini. Tekib näljahäda, maa-ala jääb rahvale väikeseks. Eestisse
hakkab tulema inimesi lõunapoolsetest liikidest. Maailmas on nii palju inimesi, et
loodusressursid vähenevad. Aafrikas sõditakse karjamaade pärast.
· Ülekarjatamine, ülepüük merel, muldade vaesumine, vee puudus KÕRBETE
PEALETUNG
· Bioloogilise mitmekesisude vähenemine
Loomade elupaigad vähenevad. Loomad ja taimed surevad välja.
2. Kordinaatide määramine ja vahemaade mõõtmine kaardil.
GEOGRAAFILISED KOORDINAADID - geograafilisest laiusest ja geograafilisest
pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukoha maakera pinnal.
jagunevad:
· GEOGRAAFILINE LAIUS-loetakse ekvaatorist põhja ja lõuna suunas. (pl.-põhjalaius,
ll.-lõunalaius.) Geograafilised laiused kirjutatakse rööbikute otste juurde.
· GEOGRAAFILINE PIKKUS - loetakse lääne või ida suunda ip(idapikkus)., lp.
96% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Geograafia kordamine 8 klass #1 Geograafia kordamine 8 klass #2 Geograafia kordamine 8 klass #3 Geograafia kordamine 8 klass #4 Geograafia kordamine 8 klass #5 Geograafia kordamine 8 klass #6 Geograafia kordamine 8 klass #7 Geograafia kordamine 8 klass #8 Geograafia kordamine 8 klass #9 Geograafia kordamine 8 klass #10 Geograafia kordamine 8 klass #11 Geograafia kordamine 8 klass #12 Geograafia kordamine 8 klass #13 Geograafia kordamine 8 klass #14 Geograafia kordamine 8 klass #15 Geograafia kordamine 8 klass #16 Geograafia kordamine 8 klass #17 Geograafia kordamine 8 klass #18 Geograafia kordamine 8 klass #19 Geograafia kordamine 8 klass #20 Geograafia kordamine 8 klass #21 Geograafia kordamine 8 klass #22 Geograafia kordamine 8 klass #23 Geograafia kordamine 8 klass #24 Geograafia kordamine 8 klass #25
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
300 laadimist Kokku alla laetud
7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kessu090 Õppematerjali autor

Dokumendis esitatud küsimused

  • MILLEGA TEGELEB INIMENE MÄGEDES ?

Mõisted

kasvuhooneefekt, osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kurvemad, tallina ümbrus, geograafilised koordinaadid, orkaan, orkaanis, orkaani läbimõõt, suvemussoon, talvemussoon, maa kohal, mere kohal, tornaado korral, manner, maailmajagu, maailmameri, kliimavööde, arktiline kliimavööde, lähisarktiline kliimavööde, parasvööde, lähistroopiline kliimavööde, troopiline vööde, lähisekvatoriaalne kliimavööde, ekvatoriaalne vööde, kultuuriregioon, euraasia, ekvatoriaalsed vihmametsad, ulatuvad 20, hinnalisemad puuliigid, anakonda, taapir, kapibaara, tõmmukaiman, vihmametsade põliselanikud, vihmametsade pindala, vihmametsad, savannid, suurimad savannid, savannid, ahvileivapuu, akaatsia, purpur, sõrmrohi, temperatur, termiidid, koala, sebra, lõvi, hüään, gnuud, aafrika savannid, rannikualadele, põliselanike hõimuks, hoovus, hoovuse laius, hoovus, tänu hoovusele, külm hoovus, kõrbevöönd, kõrb, õhk kõrbes, kõrbevööndis, viigikaktus, aaloe, suuresarveline piimalill, velviitšia, saksauul, mugulnurmikas, kaevurkilpkonn, karakal, sarvik, skorpion, kõrb, kõrbe põliselanikud, tegeletakse taime, datlid, peamine koduloom, kaamel, vahemerelised põõsastikud, vahemereline vöönd, vahemere maad, rohtlad, suved, väikesel maa, parasvöötme rohtlad, stepitasandikud, erosiooni tõttu, taiga, taigavööndis, taiga okaspuudel, tumetaiga, toiteainevaene leedehorisont, iseloomulikumad asukad, kujunenud kühmsood, rannikurahvad, temperatuur püsib, piiril, mullad, tundravöönd, tundraalad, jäävöönd, põhjapoolkeral, jäävöönd, kalad, sinivaal, keiserpingviin, grööni hüljes, valgevaal, morsk, jääkaru, trummitants, tüüpilised linnud, arktika taimed, arktika pindalaks, taimestikku, lindudest, inimasustus mägedes, inimeste elatusallikateks, ookeanides, rahvastiku tihedus, rassid, mestiitsid, elanikkonnas, tsüklon, atmosfääri frondid, antitsüklon, linna halduspiirid, vanuseks 2, graniit, settekivimid, lubjakivi, dolomiit, põlevkivi, nimetatud kivimid, moondekivimid, moondekivimid, moondekivimiteks

Sisukord

  • GEOGRAAFIA EKSAM
  • PILET 1
  • PILET 2
  • PILET 3
  • Mandrid
  • Maailmajaod
  • Ookeanid
  • Euroopa
  • Venemaa
  • Põhja-Aafrika ja Edela-Aas
  • Saharast lõuna poole jääv Aafrika
  • Anglo-Ameerika
  • Ladina-Ameerika
  • Hiina
  • India
  • Jaapan
  • Kagu-Aasia
  • Autraalia
  • Okeaania
  • PILET 4
  • PILET 5
  • PILET 6
  • PILET 7
  • PILET 8
  • PILET 9
  • PILET 10
  • PILET 11
  • PILET 12
  • PILET 13
  • PILET 14
  • PILET 15
  • PILET 16
  • PILET 17

Teemad

  • GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID
  • Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine
  • Siseveekogude ja merede reostumine
  • Ehitustegevuse laienemine, jäätmete hulga kasv
  • Rahvaarvu kiire kasv, loodusressursside vähenemine
  • Ülekarjatamine, ülepüük merel, muldade vaesumine, vee puudus →
  • Bioloogilise mitmekesisude vähenemine
  • GEOGRAAFILISED KOORDINAADID
  • rööbikute
  • meridiaanide
  • EROTOSTHENES
  • KLAUDIOS PTOLEMAIOS
  • LEIF ERIKSON
  • CHRISTOPH KOLUMBUS
  • AMERICO VESPUCI
  • FERNAO DE MAGALHAES
  • JAMES COOK
  • ADAM VON KRUSENSTERN
  • BELLINGSHAUSEN
  • MIDDENDORFF
  • GEOGRAAFIA
  • GEOGRAAFID
  • LOODUSGEOGRAAFIA
  • INIMEGEOGRAAFIA
  • GEOGRAAFILISTES UURIMISTES
  • PASSAADID
  • ORKAAN
  • MUSSOON
  • Suvemussoon
  • Talvemussoon
  • TROMB EHK TORNAADO
  • Tornaadode allee
  • VESIPÜKS
  • MANNER
  • MAAILMAJAGU
  • MAAILMAMERI
  • OOKEANID
  • KLIIMAVÖÖDE
  • ARKTILINE KLIIMAVÖÖDE
  • LÄHISARKTILINE KLIIMAVÖÖDE
  • PARASVÖÖDE
  • LÄHISTROOPILINE KLIIMAVÖÖDE
  • TROOPILINE VÖÖDE
  • LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE
  • EKVATORIAALNE VÖÖDE
  • KULTUURIREGIOON
  • VIHMAMETSADE LEVIK
  • VIHMAMETSADE KLIIMA
  • VIHMAMETSADE TAIMESTIK
  • parasiittaimi
  • saporofüüte
  • epifüütideks
  • KULTUURTAIMED
  • VIHMAMETSADE MULLASTIK
  • ferralliitmullad
  • VIHMAMETSADE LOOMASTIK
  • INIMTEGEVUS
  • ASEND
  • TAIMESTIK
  • KLIIMA
  • MULLASTIK
  • LOOMASTIK
  • SERENGETI RAHVUSPARK
  • HOOVUS
  • Hoovuste teke
  • Peamine tähtsus
  • LEVIK
  • Vahemeremaad
  • ASEND JA KLIIMA
  • MULLASTIK
  • INIMENE VAHEMERELISES VÖÖNDIS
  • ROHTLA TAIMESTIK
  • ROHTLA MULLASTIK
  • ROHTLA LOOMASTIK
  • INIMENE OKASMETSAVÖÖNDIS
  • TUNDRA ASEND JA KLIIMA
  • TUNDRA TAIMESTIK
  • TUNDRA LOOMASTIK
  • TUNDRA MULLASTIK
  • JÄÄVÖÖNDI LEVIK
  • JÄÄVÖÖNDI KLIIMA
  • JÄÄVÖÖNDI TAIMESTIK
  • JÄÄVÖÖNDI LOOMASTIK
  • KÜLMAKÕRB
  • INIMESED JÄÄVÖÖNDIS JA KÜLMAKÕRBES
  • ANTARKTIS
  • ARKTIKA
  • KÕRGVÖÖNDILISUS MÄGEDES
  • MILLEGA TEGELEB INIMENE MÄGEDES?
  • MAAILMAMERE PÕHI
  • RAHVAARV
  • TÄHTSAMAD KEELED, KUS RÄÄGITAKSE
  • RAHVASTIKU PAIKNEMINE MAAL
  • RAHVASTIKU TIHEDUS
  • RASSID
  • Europiidne ehk valge rass
  • Mongoliidne ehk kollane rass
  • Negriidne ehk must rass
  • mulatid
  • mestiitsid
  • sambad
  • VAENE LÕUNA, RIKAS PÕHI
  • RAHVASTIKU PÜRAMIID
  • RÄNNE
  • emigratsiooniks
  • immigratsiooniks
  • VABATAHTLIK RÄNNE
  • SUNNIVIISILINE RÄNNE
  • VABATAHTLIK-SUNNIVIISILINE RÄNNE
  • elamisluba
  • pagulasteks
  • TSÜKLON
  • ANTITSÜKLON
  • LINNA MÄÄRATLEMINE
  • LINNASTUMINE
  • ESIMESED LINNAD
  • PROBLEEMID
  • TARDKIVIMID
  • tsementeerumisel
  • MOONDEKIVIMID

Kommentaarid (7)


AParvelo: Aitab kõvasti eksamiks valmistuda ja on suht kokkuvõtlik
17:57 10-02-2009

Eikko Rekand: Sain Hea töö. hinne tuleb varsti
22:48 05-12-2010

Mariliis Pärt: Väga hea asi!:)
21:38 19-01-2010


Sarnased materjalid

61
doc
23
doc
20
docx
14
odt
97
pdf
35
doc
34
docx
37
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto