Geograafia kordamine 8.klass (7)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • MILLEGA TEGELEB INIMENE MÄGEDES ?
 
Säutsu twitteris
GEOGRAAFIA EKSAM
8. klass

PILET 1

1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt . osoonikihi hõrenemine, happevihmad , kliima soojenemise probleem.

GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID

  • Õhu saastumine , kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine

Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima.

KASVUHOONEEFEKT – Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemine.
OSOONIKIHI HÕRENEMINE – 30-50 kilomeetri kõrgusel taevas on osoonikiht (O3 – osoon ). Osiinikiht kaitseb päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse eest. Külmutusseadmetest tulevad freoonid lõhuvad osoonikihti. Tekivad osooniaugud , millest tuleb läbi palju ohtlikku UV-kiirgust. Esimesed osooniaugud avastati Antarktise kohal.
HAPPEVIHMAD – Õhku sattunud mürgised gaasid moodustavad vihmaveega kokku puutudes happeid. Nii tekivad happevihma pilved . Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseksmetsad hukkuvad. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad inimeste ning loomade haigestumist. Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Happevihma põhjustavad eelkõige inimtekkelised saastegaasid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3 .
  • Siseveekogude ja merede reostumine
Siseveekogusid ja meresid reostavad eelkõige suured keemiatehased. Kõige rohkem on reostunud Pärsia laht, Põhja meri, Mehiko laht, Reini jõgi, Doonau jõgi, Volga jõgi.
  • Ehitustegevuse laienemine, jäätmete hulga kasv

Tallina ümbrus on täis ehitatud, luuakse palju uusi tehaseid. Tehased toodavad palju prügu, tekivad prügimäed ja loodusele ohtlikud keeminlised reaktsioonid. Inimesed viskavad prügikotid metsa alla. Loodus reostub. Nnew York ’is on suured prügisaared. Praht viiakse laevadega merre.
  • Rahvaarvu kiire kasv, loodusressursside vähenemine

Maailmas on praegu 6,5 miljardit inimest. Kõige rohkem elab inimesi Hiinas ja Indias. Indiad kasvabki rahvaarv kõige kiiremini. Tekib näljahäda, maa-ala jääb rahvale väikeseks. Eestisse hakkab tulema inimesi lõunapoolsetest liikidest. Maailmas on nii palju inimesi, et loodusressursid vähenevad. Aafrikas sõditakse karjamaade pärast.
  • Ülekarjatamine, ülepüük merel, muldade vaesumine , vee puudus → KÕRBETE PEALETUNG
  • Bioloogilise mitmekesisude vähenemine

Loomade elupaigad vähenevad. Loomad ja taimed surevad välja.
2. Kordinaatide määramine ja vahemaade mõõtmine kaardil.
Geograafilised koordinaadid - geograafilisest laiusest ja geograafilisest pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukoha maakera pinnal.
jagunevad:
  • geograafiline laius-loetakse ekvaatorist põhja ja lõuna suunas. (pl.-põhjalaius, ll.-lõunalaius.) Geograafilised laiused kirjutatakse rööbikute otste juurde.
  • geograafiline pikkus - loetakse lääne või ida suunda ip(idapikkus)., lp.(läänepikkus) Geograafilised pikkused kirjutatakse meridiaanide juurde.

PILET 2

1. Tähtsamad maadeavastused . Geograafilised uuringud tänapäeval.

Tähtsamad maadeavastused:

  • Esimesed maaeuurijad olid vanad kreeklased.
  • EROTOSTHENES – arvutas välja üpris õige Maa ümbermõõdu
  • KLAUDIOS PTOLEMAIOS – antiikaja kuulsaim geograaf, kes pidas Maad kerakujuliseks. Koostas esimese maailmakaardi.
  • LEIF ERIKSONviiking , kes jõudis aastal 1000 Põhja-Ameerikasse
  • CHRISTOPH KOLUMBUS – itaallane, kes sõitis merd hispaania lipu all. 1492. aastal taasavastas Ameerika.
  • AMERICO VESPUCI – sai aru, et Kolumbus oli jõudnud uude maailmajakku.
  • FERNAO DE MAGALHAESesimene ümbermaailmareis aastatel 1519 - 1522
  • JAMES COOK – otsis lõunamandrit ja tõestas, et Austraalia ei ole lõunamanner.
MAADEUURIJAD EESTIST:
  • ADAM VON KRUSENSTERNesimene Vene ümbermaailmareisi juht 1803 – 1806 Maetud Tartu toomkirikusse.
  • BELLINGSHAUSEN esimene Antarktika ekspeditsioon aastatel 1819 – 1821 . Aastal 1820 jõudis esimesena Antarktise ranniku lähedale . Sündis Saaremaal Lahetaguse mõisas. Surnud ja maetud Kroonlinnas.
  • MIDDENDORFF – uuris Sibeerit ja igikeltsa

GEOGRAAFIA on teadus, mis uurib maailma eri piirkondade loodust, seal elavate inimeste elukeskkonda ning inimese ja looduse vastastikuseid seoseid .
GEOGRAAFID õpivad tundma ja vaatlevad ümbritsevat keskkonda. Neid huvitavad nii loodusnähtused kui ka inimtegevus, maakera regionaalsed erinevused ja see, mis neid põhjustab. Uuritakse maapinda, kivimeid, õhku ja vett, biosfääri. Küsitletakse inimesi ja analüüsiatkse andmeid.
LOODUSGEOGRAAFIA tegeleb loodusnähtuste uurimisega, mis kirjeldab ja selgitab eluta ja eluslooduse olemust, looduses toimuvaid protsesse ja nähtusi ning loodusnähtuste omavahelisi seoseid.
INIMEGEOGRAAFIA tegeleb inimeste uurimisega ja uurib inimtegevuse eripära erinevates regioonides.
GEOGRAAFILISTES UURIMISTES toetutakse järjest enam moodsa tehnoloogia abile. Tundlikud ja keerulised mõõteriistad mõõdavad eluta ja eluslooduses toimuvaid nähtusi, registreerivad kõiki muutusi. Ümber maa tiirlevad satelliidid pildistavad maakera pinda kuni ruutmeetrise täpsusega. Tehnoloogia võimaldab teha kaarte igast maailma piirkonnast . Kasutatakse ka digitaalkaarte. Kogutakse andmeid rahvastiku ja majanduse, maakasutuse ja geograafiliste objektide kohta. Nendest andmetest moodustatakse geograafiline infosüsteem – GIS. Seal esitatakse infot arvuti abil.
2. Passaadid , mussoonid , orkaanid , tornaadod ja nende peamised esinemisalad.
PASSAADID
Ekvaatori poole puhuvaid tuuli nimetatakse passaatideks. Need puhuvad aasta läbi samast suunast ning on enam-vähem ühesuguse tugevusega. Maa pöörlemise tõttu ei puhu passaadid otsejoones põhjast lõunasse, vaid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edelasse ja lõunapoolkeral kagust loodesse. Loomade ränne Aafrikas!
Orkaan (tõlkes suur tuul) ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond, mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Orkaan on torm , kus tuulekiirus ületab 32 m/s ehk umbes 115 km/h. Orkaanid tekivad ookeanide kohal, kus sooja vee tõttu on intensiivne aurumine . Orkaanis on tuulte tugevus 12 palli. Orkaani läbimõõt on 1000 km. Tuuled puhuvad väljast sisse, tõusvad õhuvoolud. Orkaani silmas (50 km) valitseb vailus, kõige tugevamad tuuled on orkaani seinas. Atlandi ja Vaikne ookean, Ameerika, India.
Orkaan Katrina Mehhiko lahel hävitas New Orleansi linna, suur üleujutus.
Mussoon on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale.
Mussoon tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral.
  • SuvemussoonSuvel on maismaa soojem, mistõttu kujunevad seal välja tõusvad õhuvoolud, mis moodustavad püsiva madalrõhkkonna. Meri on külmem, seal kõrgrõhkkond. Seetõttu toimub pidev õhuvool merelt maale, mis toob endaga kaasa ookeanivee aurustumise tõttu suure niiskusesisaldusega õhu, mis põhjustab tugevaid sademeid.
  • Talvemussoon – Talveperioodil on asi vastupidine . Maa kohal on kõrgrõhkkond, külm. Mere kohal on madalrõhkkond, soe. Maa on külmem kui meri, mistõttu puhuvad tuuled maalt merele , jättes talveperioodil mussoonkliimaga alad sademeist ilma.

Mussooni ja briisi tekkepõhjused on sarnased, kuid mussoon on briisist tunduvalt ulatuslikum ja püsivam nähtus.
Mussooniks nimetatakse ka aastaaega , mil tuul merelt maale puhub , tuues kaasa niiske kliima.
Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna- Aasia .
Mussoone liigitatakse ka sõltumata nende suunast troopilisteks (Lõuna-Aasia) ja parasvöötmelisteks (Jaapan, Korea, Venemaa).
Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust.
Teadlased kasutavad tavaliselt terminit "tornaado". Vastupidiselt laialt levinud arvamusele ei ole tromb tornaadost väiksem. Eksitus tuleneb ilmselt sellest, et USA-s kasutatakse sõna tornado, Euroopas aga tavaliselt "tromb" Et Euroopa trombid on reeglina oma Ameerika "ametivendadest" väiksemad, siis on tekkinud arusaamine trombist kui väikesest tornaadost või tornaadost kui suurest tormist. Tegelikult on need sõnad sünonüümid.
Tornaadode tugevust mõõdetakse Fujita-Pearsoni skaalal. Kõige nõrgem on F0, kõige tugevam F5. Viimane viib isegi asfaldi tee pealt minema. Tornaado korral on kõige ohutum varjuda keldrisse.
Tornaadode allee kulgeb mööda Missisippi , Missouri jõetrasse Suurel Tasandikul, mis on avatud lõunast lähtuvatele soojadele õhumassidele ja põhjast tulevatele külmematele õhumassidele. Nende kohtumisel tekivadki tornaadod.
Vesipüks on tornaado vee kohal. See on 100 kuni 600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul. Tornaado peab puudutama otsaga maad. Meil tuntud trombide nime all. Saab sündida, kui merepinna temperatuur on soojem tavalisest ja veepinnal sattuvad tuuled puhuma vastupäeva (eeldus tsüklonaalse ehk tõusva õhusüsteemi tekkeks). Teke seotud ka äikesega, mis tekib, kui atmosfäär on ebastabiilse kihistusega. See tähendab, et soe õhk on allpool ja pinnalt uus õhk hommikul soojenedes ei saa hakata tõusma koheselt. Kulub veidi aega ja energia kogumist. Ja lõpuks tõuseb see õhk, mis peab olema juba piisavalt kuum ja kerge, äkitselt väga kõrgele, kuna ülevalt on ebastabiilne atmosfäär eriti külm. Tuulte väli paneb tõusva õhuvoolu pöörlema ja nii tekibki kiirelt pöörlev ja tolmuimejana töötav pilv. Madala rõhuga keskmega haarab ta endaga kaasa kõike, mis teele ette jääb.





PILET 3

1. Maailma jagumemine regioonideks: mandrid , ookeanid, kliimavöötmed, maailmajaod , kultuurialad.

MANNER – maakoore osa, mis enamasti ulatub üle maailmameie taseme ning mille ehitusse kuulub graniitkest.


Euraasia , Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia, Antarktis
MAAILMAJAGU – suur maismaa-ala, mida iseloomustab sealsete rahvastele omane kultuur ja olustikulised iseärasused.
Euroopa, Aasia, Aafrika, Ameerika, Austraalia ja Okeaania , Antarktika
MAAILMAMERIveteväli, mille moodustavad kõik omavahel ühenduses olevad ookeanid ja mered .

OOKEANID


Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri

Mandrid
Maailmajaod
Ookeanid
Põhja-Ameerika
Ameerika
Vaikne ookean
Lõuna-Ameerika
Aafrika
India Ookean
Aafrika
Euroopa
Atlandi ookean
Euraasia
Aasia
Põhja-Jäämeri
Austraalia
Austraalia ja okeaania
AntarktiS
AntarktiKA
TUNDA KAARDILT!
KLIIMAVÖÖDE – vöötaoline ala ümber maakera, mille piires on soojus - ja niiskus tingimused enam-vähem ühesugused.

Arktiline kliimavööde –

  • 1 aastaaeg
  • Polaarjoonte ja pooluste vahel.
  • Mõõdetud kõige madakam temperatuur –89.3 oC Vostoki uurimisjaamas.
  • Laskuvad õhuvoolud, puhuvad tugevad tuuled.
  • põhiliseks loodusmaastikuks on külmakõrbed : jääliustikud, jääväljad
  • Põhja jäämeri, Gröönimaa, mõningad Ameerika ja Euraasia saared.

Lähisarktiline kliimavööde
  • Talv väga külm. Suvi lühike ja jahe.
  • Talvel arktilised õhumassid, kuid suvel parasvöötmeõhumassid.
  • Loodusmaastikuks tundra , üldiselt lage , tasane ala, vahel ka mägisem reljeef. Puhmad

Parasvööde
  • 40´ndatel laiuskraadidel ja polaarvöötmete vahel.
  • 4 aastaaega ja muutuv.
  • Eristatakse merelise ja mandrilise ning ülemineku kliima valdkondi.
  • Metsad, stepid , poolkõrbed, kõrbed.
  • Põhjapool okasmetsad, segametsad siis lehtmetsad , stepid (rohumaad). Selle vöötme lõunaosas on kõrbed ja poolkõrbed.
Lähistroopiline kliimavööde
  • Üleminekuala troopika ja parasvöötmete alal.
  • paljudes kohtades on mereline lähistroopika, hästi niiske kliima. Euroopas nn. vahemereline kliima.
  • Suvel palav , kuiv, Talvel pehme, ja vihmane.
  • Suvel troopiline õhumass, aga talvel parasvöötmeõhumass.
  • Laialehelised jaigihaljad metsad, põõsastikud.
  • See jaguneb Kuivaks ja niiskkeks lähistroopiliseks kliimaks .

Troopiline vööde
  • Kuiv troopiline kõrbekliima ( sahara ja araabiamaades)
  • Levik Sahara-Araabiamaad, Punane meri, Pärsia laht...
  • Kesk-Ameerika saarestik ja rannikualad on niiske troopika.
  • Kuiva troopika maastikud on kõrbed ja poolkõrbed.
  • Loomadest 1 küüruga kaamel , antiloobid.
  • kuumarekord +58oC, kõrbes liivatormid, miraaz .
  • 30´ndatel laiuskraadidel
  • Kõrgrõhkkonna tõttu laskuvad õhuvoolud. Temperatuuriamplituud kuni 25oC.

Lähisekvatoriaalne kliimavööde
  • 2 aastaaega
  • Suvi palav ja vihmane, Talv kuiv ja palav.
  • Loodusmaastikeks savannid , rohumaad üksikute puudega ja põõstega. Metsatukad. Tüüpiline savann tasane ala.
  • Gepardid , hüäänid, leopardid , raisakotkad, jaanalinnud jne.
  • Kui päike on seniidis siis valiseb ekvatoriaalne õhumass ja kujuneb niiske aastaaeg.
  • Kuival aastaajal kannavad passaattuuled troopilise õhu, mis põhjustavad kuiva.

Ekvatoriaalne vööde
  • 1 aastaaeg – suvi.
  • Suvi on palav, väga niiske, Seal on palav,väga niiske ja vihmane.
  • Ekvatoriaalsed vihmametsad .
  • Hommikuti selge, päikesepaiste, lõunal tekivad tõusvad õhuvoolud ja hakkab sadama.
  • 5-10´ndatel laiuskraadidel.


KULTUURIREGIOON – suur piirkond, kus elavid inimesi ühendavad sarnased väärtushinnangud, mõtlemisharjumused ja tegevusviisid.
  • Euroopa – ristiusu piirkond
  • Venemaa – õigeusu piirkond
  • Põhja-Aafrika ja Edela-Aasia – valge rass , muhameedi usk, araabia kultuur
  • Saharast lõuna poole jääv Aafrika – must rass, neegrite kodumaa, ürgvana kultuur, inimkonna häll, kuid praegu majanduslikult kõige vaesem ala
  • Anglo-Ameerika – inglise keelne Ameerika (USA, Kanada )
  • Ladina-Ameerika – USA-Mehiko piirist lõunasse, räägiatkse keeli, mis tulnud ladina keelest (portugali keel, hispaania keel)
  • Hiina
  • India
  • Jaapan
  • Kagu-Aasia
  • Autraalia
  • Okeaania

2. Euraasia reljeef.
Euraasia on kõuge suurem manner ning tema pinnamood on mitmekesine. Ühtlasi võime vaadelda eriilmelise reljeefiga piirkondi. Euroopa osa, Lääne- Siber ja Kaspia- Araali piirkond on tasasema ja madalama reljeefiga, ehkki leidub ka mitmesuguses vanuses mäestikke. Järgnevalt nimetan ja näitan ning iseloomustan selle piirkonna pinnavorme.
Euraasia mandri lõuna-, kesk- ja idaosas näeme aga rohkem kõrgemaid reljeefivorme. Muidugi ei puudu ka madalikud, alamikud , tasandikud.

PILET 4


1. Ekvatoriaalne vihmamets
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Geograafia kordamine 8 klass #1 Geograafia kordamine 8 klass #2 Geograafia kordamine 8 klass #3 Geograafia kordamine 8 klass #4 Geograafia kordamine 8 klass #5 Geograafia kordamine 8 klass #6 Geograafia kordamine 8 klass #7 Geograafia kordamine 8 klass #8 Geograafia kordamine 8 klass #9 Geograafia kordamine 8 klass #10 Geograafia kordamine 8 klass #11 Geograafia kordamine 8 klass #12 Geograafia kordamine 8 klass #13 Geograafia kordamine 8 klass #14 Geograafia kordamine 8 klass #15 Geograafia kordamine 8 klass #16 Geograafia kordamine 8 klass #17 Geograafia kordamine 8 klass #18 Geograafia kordamine 8 klass #19 Geograafia kordamine 8 klass #20 Geograafia kordamine 8 klass #21 Geograafia kordamine 8 klass #22 Geograafia kordamine 8 klass #23 Geograafia kordamine 8 klass #24 Geograafia kordamine 8 klass #25
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 300 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kessu090 Õppematerjali autor

Meedia

Mõisted

kasvuhooneefekt, osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kurvemad, tallina ümbrus, geograafilised koordinaadid, orkaan, orkaanis, orkaani läbimõõt, suvemussoon, talvemussoon, maa kohal, mere kohal, tornaado korral, manner, maailmajagu, maailmameri, kliimavööde, arktiline kliimavööde, lähisarktiline kliimavööde, parasvööde, lähistroopiline kliimavööde, troopiline vööde, lähisekvatoriaalne kliimavööde, ekvatoriaalne vööde, kultuuriregioon, euraasia, ekvatoriaalsed vihmametsad, ulatuvad 20, hinnalisemad puuliigid, anakonda, taapir, kapibaara, tõmmukaiman, vihmametsade põliselanikud, vihmametsade pindala, vihmametsad, savannid, suurimad savannid, savannid, ahvileivapuu, akaatsia, purpur, sõrmrohi, temperatur, termiidid, koala, sebra, lõvi, hüään, gnuud, aafrika savannid, rannikualadele, põliselanike hõimuks, hoovus, hoovuse laius, hoovus, tänu hoovusele, külm hoovus, kõrbevöönd, kõrb, õhk kõrbes, kõrbevööndis, viigikaktus, aaloe, suuresarveline piimalill, velviitšia, saksauul, mugulnurmikas, kaevurkilpkonn, karakal, sarvik, skorpion, kõrb, kõrbe põliselanikud, tegeletakse taime, datlid, peamine koduloom, kaamel, vahemerelised põõsastikud, vahemereline vöönd, vahemere maad, rohtlad, suved, väikesel maa, parasvöötme rohtlad, stepitasandikud, erosiooni tõttu, taiga, taigavööndis, taiga okaspuudel, tumetaiga, toiteainevaene leedehorisont, iseloomulikumad asukad, kujunenud kühmsood, rannikurahvad, temperatuur püsib, piiril, mullad, tundravöönd, tundraalad, jäävöönd, põhjapoolkeral, jäävöönd, kalad, sinivaal, keiserpingviin, grööni hüljes, valgevaal, morsk, jääkaru, trummitants, tüüpilised linnud, arktika taimed, arktika pindalaks, taimestikku, lindudest, inimasustus mägedes, inimeste elatusallikateks, ookeanides, rahvastiku tihedus, rassid, mestiitsid, elanikkonnas, tsüklon, atmosfääri frondid, antitsüklon, linna halduspiirid, vanuseks 2, graniit, settekivimid, lubjakivi, dolomiit, põlevkivi, nimetatud kivimid, moondekivimid, moondekivimid, moondekivimiteks

Sisukord

  • GEOGRAAFIA EKSAM
  • PILET 1
  • PILET 2
  • PILET 3
  • Mandrid
  • Maailmajaod
  • Ookeanid
  • Euroopa
  • Venemaa
  • Põhja-Aafrika ja Edela-Aas
  • Saharast lõuna poole jääv Aafrika
  • Anglo-Ameerika
  • Ladina-Ameerika
  • Hiina
  • India
  • Jaapan
  • Kagu-Aasia
  • Autraalia
  • Okeaania
  • PILET 4
  • PILET 5
  • PILET 6
  • PILET 7
  • PILET 8
  • PILET 9
  • PILET 10
  • PILET 11
  • PILET 12
  • PILET 13
  • PILET 14
  • PILET 15
  • PILET 16
  • PILET 17

Teemad

  • GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID
  • Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine
  • Siseveekogude ja merede reostumine
  • Ehitustegevuse laienemine, jäätmete hulga kasv
  • Rahvaarvu kiire kasv, loodusressursside vähenemine
  • Ülekarjatamine, ülepüük merel, muldade vaesumine, vee puudus →
  • Bioloogilise mitmekesisude vähenemine
  • GEOGRAAFILISED KOORDINAADID
  • rööbikute
  • meridiaanide
  • EROTOSTHENES
  • KLAUDIOS PTOLEMAIOS
  • LEIF ERIKSON
  • CHRISTOPH KOLUMBUS
  • AMERICO VESPUCI
  • FERNAO DE MAGALHAES
  • JAMES COOK
  • ADAM VON KRUSENSTERN
  • BELLINGSHAUSEN
  • MIDDENDORFF
  • GEOGRAAFIA
  • GEOGRAAFID
  • LOODUSGEOGRAAFIA
  • INIMEGEOGRAAFIA
  • GEOGRAAFILISTES UURIMISTES
  • PASSAADID
  • ORKAAN
  • MUSSOON
  • Suvemussoon
  • Talvemussoon
  • TROMB EHK TORNAADO
  • Tornaadode allee
  • VESIPÜKS
  • MANNER
  • MAAILMAJAGU
  • MAAILMAMERI
  • OOKEANID
  • KLIIMAVÖÖDE
  • ARKTILINE KLIIMAVÖÖDE
  • LÄHISARKTILINE KLIIMAVÖÖDE
  • PARASVÖÖDE
  • LÄHISTROOPILINE KLIIMAVÖÖDE
  • TROOPILINE VÖÖDE
  • LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE
  • EKVATORIAALNE VÖÖDE
  • KULTUURIREGIOON
  • VIHMAMETSADE LEVIK
  • VIHMAMETSADE KLIIMA
  • VIHMAMETSADE TAIMESTIK
  • parasiittaimi
  • saporofüüte
  • epifüütideks
  • KULTUURTAIMED
  • VIHMAMETSADE MULLASTIK
  • ferralliitmullad
  • VIHMAMETSADE LOOMASTIK
  • INIMTEGEVUS
  • ASEND
  • TAIMESTIK
  • KLIIMA
  • MULLASTIK
  • LOOMASTIK
  • SERENGETI RAHVUSPARK
  • HOOVUS
  • Hoovuste teke
  • Peamine tähtsus
  • LEVIK
  • Vahemeremaad
  • ASEND JA KLIIMA
  • MULLASTIK
  • INIMENE VAHEMERELISES VÖÖNDIS
  • ROHTLA TAIMESTIK
  • ROHTLA MULLASTIK
  • ROHTLA LOOMASTIK
  • INIMENE OKASMETSAVÖÖNDIS
  • TUNDRA ASEND JA KLIIMA
  • TUNDRA TAIMESTIK
  • TUNDRA LOOMASTIK
  • TUNDRA MULLASTIK
  • JÄÄVÖÖNDI LEVIK
  • JÄÄVÖÖNDI KLIIMA
  • JÄÄVÖÖNDI TAIMESTIK
  • JÄÄVÖÖNDI LOOMASTIK
  • KÜLMAKÕRB
  • INIMESED JÄÄVÖÖNDIS JA KÜLMAKÕRBES
  • ANTARKTIS
  • ARKTIKA
  • KÕRGVÖÖNDILISUS MÄGEDES
  • MILLEGA TEGELEB INIMENE MÄGEDES?
  • MAAILMAMERE PÕHI
  • RAHVAARV
  • TÄHTSAMAD KEELED, KUS RÄÄGITAKSE
  • RAHVASTIKU PAIKNEMINE MAAL
  • RAHVASTIKU TIHEDUS
  • RASSID
  • Europiidne ehk valge rass
  • Mongoliidne ehk kollane rass
  • Negriidne ehk must rass
  • mulatid
  • mestiitsid
  • sambad
  • VAENE LÕUNA, RIKAS PÕHI
  • RAHVASTIKU PÜRAMIID
  • RÄNNE
  • emigratsiooniks
  • immigratsiooniks
  • VABATAHTLIK RÄNNE
  • SUNNIVIISILINE RÄNNE
  • VABATAHTLIK-SUNNIVIISILINE RÄNNE
  • elamisluba
  • pagulasteks
  • TSÜKLON
  • ANTITSÜKLON
  • LINNA MÄÄRATLEMINE
  • LINNASTUMINE
  • ESIMESED LINNAD
  • PROBLEEMID
  • TARDKIVIMID
  • tsementeerumisel
  • MOONDEKIVIMID

Kommentaarid (7)

AParvelo profiilipilt
AParvelo: Aitab kõvasti eksamiks valmistuda ja on suht kokkuvõtlik
17:57 10-02-2009
Moderaator profiilipilt
Eikko Rekand: Sain Hea töö. hinne tuleb varsti
22:48 05-12-2010
mariliisja profiilipilt
Mariliis Pärt: Väga hea asi!:)
21:38 19-01-2010


Sarnased materjalid

61
doc
Geograafia eksam
23
doc
Geograafia eksamimaterjal
20
docx
Geograafia koolieksam 2013
14
odt
Geograafia-kordamine eksamiks
97
pdf
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
35
doc
Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte
34
docx
Biogeograafia
37
doc
Geograafia riigieksami materjal





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !