Geograafia kontrolltöö Eesti kliima (0)

Põhikool - Geograafia - Geograafia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks on madal soolsus?
Miks puhastub reoainetest aeglaselt?
Mis on eutrofeerumine?
Mis mõjutab jõgede veehulka?
Kuidas on tekkinud järvenõod?
Millistele jõgedele saab teha hüdroelektrijaamu?
Mis on joad ja millises Eesti osas neid leidub?
Miks on vajalik inimesele ja loodusele?
Kuidas võib reostuda ja mis on tagajärjed?
Kuidas tekivad sood?
Kuidas tekib turvas?
Milleks kasutatakse turvast?

Lõik failist

Geograafia kontrolltöö
Eesti kliima.

Kliimat kujundavad tegurid.

Päikesekiirgus.

Saartel rohkem päikest.

Õhumassid.

Antitsüklon – õhurõhu maksimum(tähis K).

Suvel – soe.

Talvel – soe.

Tsüklon – õhurõhu miinimum(tähis M).

Suvel – vihm, jahe, tuul.

Talvel – lörts, tuul, vihm, lumesajud .

Aluspind.

Tumedam pind neelab valgust, heledam pind peegeldab.

Kõrgustike korral sajab alati.

Mereline kliima.

Palju sademeid.

Suvel jahe.

Talvel soe.

Mandriline kliima.

Vähe sademeid.

Suvel soe.

Talvel jahe.
Läänemeri.

Miks on madal soolsus?

Enamik veest on pärit jõgedest.

Väike aurumine , sest asub põhjas.

Ühendus ookeaniga läbi kitsaste Taani väinade on kehv .

Miks puhastub reoainetest aeglaselt?

Halb veevahetus, mistõttu ei saa reostunud vesi ära voolata ja ei saa tulla juurde ka rohkem puhast vett.

Vähe vett, mistõttu isegi kõige väiksem reostus hõlmab suure veehulga, mis omakorda võib põhjustada suure kaose.

Suured, mere ääres asuvad, tööstuslinnad reostavad järjepidevalt vett.

Mis on eutrofeerumine ?
Veekogu kinnikasvamine, mida põhjustavad N- ja P- ühendid, mis satuvad vette tänu tööstusele, inimtegevusele ja põllumajandusele.
Jõed, järved.

Mis mõjutab jõgede veehulka?

Kliima.

Sademed.

Lumi(lumesulamisvesi).

Geograafiline asend.

Põhi/lõuna.

Pinnaehitus .

Kõrgustikud. (Sajab rohkem ja seega satub jõgedesse rohkem vett)

Lubjakivid soodustavad karstumist ning takistavad vooluveekogude teket.

Põhjavesi.

Kuidas on tekkinud järvenõod?

Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised.

Rannikualadel on maatõusu tagajärjel endistest merelahtedest tekkinud rannajärvi.

Inimtegevus.

Rabades on arvukalt rabajärvi.

Lubjakivide avamusaladel esineb karstijärvi.

Meteoriidijärved.

Tehisjärved.

Vanajõed ehk soodid . Lämmijärved.

Millistele jõgedele saab teha hüdroelektrijaamu?

Suur ja ühtlane vooluhulk .

Reostusvõimalused.

Põllumajanduses kasutatavad ohtlikud ained satuvad vette.

Tehaste jäätmed satuvad vette.

Prügi visatakse vette või jäetakse piirkonda, kust see varem või hiljem vette satub.

Katastroof tuumaelektrijaamas(radioaktiivsed jäätmed).

Erinevad laevaõnnetused ja kütuste leke(kaasaarvatud nafta ).

Mis on joad ja millises Eesti osas neid leidub?

Juga on astang, kust vesi vabalt alla kukub .

Eestis leidub jugasid Põhja-Eestis. Vesi langeb enne suubumist alla Põhja-Eesti paekaldast.
Põhjavesi.

Kuidas tekib?

Sademed imbuvad läbi maapinna erinevate kihtide.

Vesi puhastub imendumise käigus.

Miks on vajalik inimesele ja loodusele ?

Kasutatakse joogiveeks.

Suure mineraalainete sisaldusega põhjaveel on ravim toime.

Kuidas võib reostuda ja mis on tagajärjed?

Reostumine .

Silo , õli, väetiste ja muude kahjulike ainete sattumine vette.

Tagajärjed.

Reostunud ala puhastamine on kulukas ja aeganõudev.

Põhjavee puhastumine looduslikult võtab väga kaua aega, eriti õhukese pinnakattega aladel.
Sood .

Kuidas tekivad sood ?

Liigniiskuse korral, kui sademed ületavad aurumise .

Järvede kinnikasvamine.

Kuidas tekib turvas?

Keskkond on niiske, jahe ja happeline.

Turbasamblad ja teised soos kasvavad taimed lagunevad.

Milleks kasutatakse turvast ?

Kütteks.

Väetiseks.

Soode majanduslik ja ökoloogiline tähtsus.

Soodes moodustub turvas.

Soodes on suured mageveevarud.

Väärtuslikud elupaigad loomadele ja taimedele.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

28 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kaisux_x Õppematerjali autor

reostunud puhastub reostus õhurõhu joad radioaktiivsed elupaigad ökoloogiline ookeaniga ravim

Sarnased õppematerjalid

docx

Siseveed, mullad

(järved, tiigid, jõed, ojad), ajutised veekogud (karstiojad ja järved) ning sademe- ja lumesulamisvesi Veebilass vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. Valgla vesikond, maa-ala, millest suur veekogu ja selle osa saab vee; jaguneb maapealseks ja maa-aluseks, mille piirid ei tavatse kokku langeda Jõe langus jõe veetaseme keskmine langus meetrites /km SISEVEED Siseveed koosnevad nii põhja- kui ka pinnaveest ja on tihedalt seotud geograafilise asendi, kliima ja pinnaehitusega. Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. Põhiline osa juurdetulevast veest on sademetevesi, pisut lisandub ka naaberalade juurdevoolu vett. JÕED Eesti jõed kuuluvad kolme Soome lahe, Väinamere ja Liivi lahe ning Peipsi järve vesikonda. Pandivere kõrgustikust saavad alguse nii Soome lahte kui ka Peipsi järve ning Liivi lahte suubuvad jõed. Kõige rohkem on jõgesid Peipsi järve vesikonnas ja kõige vähem Soome lahe vesikonnas

Geograafia

doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres

Geograafia

doc

Siseveed

*Kosk - suurema languga jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab *Kaskaad - jõelõik, kus joad langevad üksteise järel mitmelt astangult *Kärestik - kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab *Karst - nähtus, mille puhul kivimid lahustuvad vees ning selle tagajärjel tekivad mitmed karstivormid 2. Miks on Eestis tihe vetevõrk?(1) Sest Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. 3. Miks on Eestis palju järvi?(2) *Niiske kliima *Pinnamood on hästi liigestatud. 4. Miks on Eestis palju soid?(3) *Sest siin on niiske kliima . *Madal ja tasane ala aeglustab äravoolu. *Lääne- Eestis on pinnakattes vettpidavad setted, mis ei lase sademete veel maa sisse imbuda. 5. Miks on Eestis ja mujal Põhja-Euroopas palju järvenõgusid (tuleta meelde milline

Geograafia

doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

Geograafia

docx

HÜDROSFÄÄR- kordamine

Pildil kohal A on soot ja kohal B on delta Kuidas on need tekkinud? Soot on jõest eraldunud ehk kui vesi oli looklev siis ajapikku ta kulutas maad ja leidis otsesema viisi. Vanad looked eraldusid jõest. Delta tekib siis, kui alamjooksul on veevool aeglane ja jõgi kannab peent setet suudmesse, need kuhjuvad järjest ning jõgi peab muutma suunda. See kordub mitu korda ning tulemuseks on lehtrikujuline moodustis jõe alamjooksul. Millistel Eesti suurematel jõgedel neid esineb ? Eestis on deltad Emajõel ja Kasari jõel ning soote 7. Selgita, miks tekib suurvesi erinevatel jõgedel erineval ajal. Too näiteid. Suurvesi tekib erineval ajal, sest see oleneb kõik mis piirkonnas või kliimavöötmes jõgi on. Suurvesi algab nt mäestikes? kus lumi sulab varem 8. Millistes maailma piirkondades on läbi aegade olnud kõige enam üleujutuste ohvreid ja miks?

Hüdrosfäär

doc

Põhikooli geograafia eksamimaterjal

keskkond. Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja selle toimumiseks ei piisa ainult gravitatsioonijõust. Inimtegevus, mille tõttu võib tekkida mäenõlval maalihe: Puude mahavõtmine nõlval. Ehitise rajamine nõlval. Autotee ehitamine nõlvale. kaldaäärse jõesängi süvendamine. Eesti asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbiga piirneval alal. Eesti aluspõhi koosneb kahest korrusest, nii nagu see on iseloomulik kõigile platvormidele. Kõige all lasub paks moonde- ja tardkivimitest aluskord, mida katab settekivimitest pealiskord. Pealiskorral lasuvat õhukest pudedate setete kihti nimetatakse pinnakatteks. Pinnakate on tekkinud kõige hiljem, peamiselt viimase jääaja jooksul ja peale seda.

Geograafia

docx

Atmosfääri ulatus ja koostis

muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Trposfääris toimub õhumasside konvektsioon (õhumasside üles-alla liikumine õhu ebaühtlase soojenemise tõttu). t° langeb keskmiselt 6 °C km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus õhukiht, millest kõrgemale temperatuur enam ei lange. (Eestis umbes 11 km kõrgusel) Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri

Geograafia

doc

Geograafia konspekt: mullad, atmosfäär, hüdrosfäär

mullavaheline aineringe- mullast viiakse toiteelemente rohkem ära, kui neid asemele tuleb. Noored mullad asuvad mere taganemisest vabanevatel rannikutel, mäestikes jne. Mulla teke on esialgu katkendlik, sest tormine meri, laviinid jne. võivad seda oluliselt häirida. Muldade väljakujunemine võtab aega sadu tuhandeid aastaid. AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID: · Mõju avaldub mulla omadustes märgatavalt kiiresti. · Kliima. Mõjutab murenemist(sademed, temperatuur, päikesekiirgus). Parasvöötmes toimuvat mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaadusteks on erineva suurusega mineraalained(liiv, tolm, savi) nim. sialliitseks murenemiseks. Troopikas toimub aktiivne keemiline murenemine, kus savimineraalid murenevad oksiidideks. Seda nim. alliitseks murenemiseks. Keskkonnatingimustest sõltuv taimestik määrab omakorda aineringe kiiruse ning mulla org

Geograafia

Rohkem sarnaseid