Geograafia kodutöö nr1 (Audentese e-õpe) (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Geograafia II KT1

Geograafia II KT1 l. Milliseid ajaühikuid kasutavad geoloogid Maa arenguperioodide tähistamiseks? Alusta pikimast ja lisa ka perioodide ligikaudsed pikkused. Maa arenguperioodide tähistamiseks kasutatakse miljonitest ja miljarditest aastatest koostatud geoloogilist ajaskaalat, mis loodi kivimikihtide järjestuse ning säilinud fossiilide uurimise põhjal. Ajalises järjestuses geoloogilised perioodid moodustavad geokronoloogilise skaala. Geoloogiline aeg on jagatud väiksemateks üksusteks: Eoonideks, aegkondadeks, ajastuteks ja ajastikeks, millest pikimad on eoonid. Pikim eoon on Proterosoikum 2500-542 milj.a. sellele eelnevArhaikum on aga vanim eoon, kuid Arhaikumi algus on määramata ning pikkus on u. 2,5 miljardit a.-4,55 miljardit a. tagasi. Viimane eoon on Fanerosoikum mis ulatub 542 milj. a. tagasi kuni tänapäeva. 2. Millise tekkega kivimitest on geoloogid eelkõige huvitatud, et uurida Maa ajalugu? Miks? Geoloogid on eelkõige huvitatud settekivimitest, mis on tek

Geograafia

6

docx

Maa kui süsteem ("Maa teke ja areng")

Kodutöö nr.1. Maa kui süsteem l) Milliseid ajaühikuid kasutavad geoloogid Maa arenguperioodide tähistamiseks? Alusta pikimast ja lisa ka perioodide ligikaudsed pikkused. Geoloogid kasutavad Maa arengu perioodide tähistamiseks geoloogilist aega, mis on jagatud väiksemateks üksusteks, mida nimetatakse geokronoloogilisteks ja geokronomeetrilisteks üksusteks. Geokronoloogilised üksused alatest pikimast on: eoon, aegkond, ajastu, ajastik. Need üksused jagunevad ka omakorda mitmeteks lühemateks üksusteks. 2) Millise tekkega kivimitest on geoloogid eelkõige huvitatud, et uurida Maa ajalugu? Miks? Arvan, et geoloogid on eelkõige huvitatud sette-, moonde- ja tardkivimitest, sest nendest kolmest on moodustunud meie mandriline maakoor ning sinna võib olla teistest kohtadest rohkem säilinud mis tahes eluvormi või selle tegevuse mineraliseerunud jäljendeid ehk fossiile. Kindlasti ollakse ka huvitatud kivimitest, mis on vanemad, kui 3 miljardit aastat ning mis on Maal säilinu

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...

39

doc

12. klass (Bioloogia küsimused ja vastused)

Bioloogia 12. klass Kai Mänd Õpik lk. 12 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnaregurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootiliseks ja biootiliseks. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Tegureid, mis mõjutavad organismide elutegevust (nt. õhk, vesi ja muld). 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Taimeliikidel on erinev nõudlus [nt. valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju taluvad taimed kasvavad tava

Bioloogia

32

pdf

Geoloogia eksam 2018

Geoloogia​- teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, muutustest ja arenemisest. 1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? ​(välisdünaamilised e energia allikas väljaspool Maad) Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus, purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transport:veeremina, hõljumi

Geoloogia ja hüdrogeoloogia

32

odt

Evolutsioon

1. Kirjelda paari sõnaga, mis asi oli (on) loomulik teoloogia (Natural theology). Keskaja Euroopa kristliku maailmakäsitluse kujunemisel oli Aristotelesel suur roll. Tema kirjutistel oli isegi liiga suur mõju ­ need pärssisid edasist uurimist, sest kõik oli "valmis". A. Toomas leidis, et Aristotelese kirjeldatud loomade imekspandavad kohastumused on parim tõestus Jumala olemasolu kohta. Ainult suur Jumal võib olla nii ettenägelik ja tark, et kõik elusoleva nii täiuslikult vormida. "Natural Theology"püsis valdava maailmakäsitlusena Darwinini välja. Loodust uuriti, et paremini mõista Jumala loomisimet. 2. Kirjelda kahte 18. sajandi valgustusajastu mõtlejat ja nende ideid liikide muutumisest Maupertuis ­ arutleb ähmaselt millegi üle, mis meenutab LV-d. Tegeles pärilikkusega ­ näitas, et vanemad (emane/isane mõlemad) pärandavad järglastele tunnuseid ja uuris statistiliselt varieeruvust. Arutles selle üle, miks troopikas on inimestel tume nahavärv (kas p�

Bioloogia

23

doc

Maateadus alused

/ Maateaduste Alused I (6.sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur ­ kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulkaan, liustik, mäestik, kontinent

Maateadus

31

doc

Maateaduse alused I kordamisküsimused

MAATEADUSE ALUSED I, KEVADSEMESTER 2012, ENDOGEENNE GEOLOOGIA - KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism on geoloogiline maailma tõlgendamise viis, mille jägi maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Uniformismiprintsiibi loojaks peetakse briti geoloogi J. Huttonit, kes sõnastas selle järgnevalt: No vestige of a beginning, no prospect of an end (pole mingit märki algusest, mitte mingit väljavaadet lõpule). Vanemas kirjanduses on uniformismi nimetatud ka aktualismiks. Printsiip on sama, selle kohaselt on maailma täna mõjutavad loodusseadused universaalsed ehk ajas muutumatud. Toimusid põhimõtteliselt samade seaduspärasuste alusel nii minevikus, kui toimuvad tänapäeval ja ka tulevikus. Inglise geoloog Ch. Lyell formuleeris aktualismiprintsiibi, selle järgi toimusid geoloogilised protsessid Maal minevikus samade seaduspärasuste

Maateadus

41

docx

Maa kui süsteem

SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 6.2.Laamade liikumise võimalused................

Geograafia

Kommentaarid (0)