Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Geograafia kivimid ja erinevad tekkeviisid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Geograafia kivimid ja erinevad tekkeviisid #1 Geograafia kivimid ja erinevad tekkeviisid #2 Geograafia kivimid ja erinevad tekkeviisid #3 Geograafia kivimid ja erinevad tekkeviisid #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
29
doc

Geograafia materialid

Kesk- Antarktikas on näiteks nii külm, et lumi isegi ei auru.Nii külmas kliimas maha sadanud lumi, nii vähe kui seda on, ei sula, vaid kuhjub aeglaselt ja tiheneb jääks. Selles kliimavöötmes ongi valitsejateks jää ja lumi. Litosfäär Maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem ( u 4 miljrandit aastat) Noorem (u 200 miljonit aastat) Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Sette, Moonde, tardkivimid(graniit) Settekivimid ja tardkivimid (basalt) Kuna Maa ürgatmosfäär ning hüdrosfäär on vulkaanilise päritoluga võib üsna kindlalt väita, et elu poleks ilma vulkanismita arenema hakanud.

Geograafia
thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Kärdla kraater Hiiumaal. Vanus umbes 455 miljonit aastat. See avastati alles 70-80-ndatel. On näha, et kraater on tunginud kristaslsesse aluskorda. Kraatritele on üsna tüüpiline ka keskel olev tilk, tila. Tema läbimõõt on umbes 3 km. Kõige uuem meteoriidikraater, mis on avastatud on Neugrundi meteoriidikraarter. See on tekkinud umbes 470 miljonit aastat tagasi Ordoviitsiumis. Kraatri ringvall ­ mandrijää poolt siledaks lihvitud kristalse aluskorra kivimid (oinapead). Lõuna-Eestis on paar tuntud meteoriidikraater. Üks on Ilumetsa Põrguhaud u 6000 aastat (pärast jääaega). Turvast on veidi sisse settinud. Läbimõõt on umbes 60 m ja sügavus 10 m. Teiseks on Räpina lähedal Tsõõrikmäe kraater u 9500 a tagasi. Sügavus ei ole suur, ja see on turbaga täitunud. Selliseid väikseid kraatreid võib Eestis olla väga palju. II loeng Aluspõhja settekivimid

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
38
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnakate- pealiskorra pindmine, pudedatest setetest osa. Aluspõhi Aluspõhi- kõik pinnakatte all lamavad kivimid. Koosneb: Aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Kilbid- aluskorra positiivsed kurrud, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal. Eesti asub(3): Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti aluskord koosneb: peamiselt kristalsetest kivimitest. Eestis ei ulatu aluskord kusagil maapinnani, sest eesti oli vanaaegkonna teise pooleni üleujutatud ning siin kuhjusid setted. Aluskorra sügavus kasvab Eestis: põhjast lõunasse (Tallinas aluskord u 120m sügavusel,

Geograafia
thumbnail
15
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnakate- pealiskorra pindmine, pudedatest setetest osa. Aluspõhi Aluspõhi- kõik pinnakatte all lamavad kivimid. Koosneb: Aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Kilbid- aluskorra positiivsed kurrud, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal. Eesti asub(3): Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti aluskord koosneb: peamiselt kristalsetest kivimitest. Eestis ei ulatu aluskord kusagil maapinnani, sest eesti oli vanaaegkonna teise pooleni üleujutatud ning siin kuhjusid setted. Aluskorra sügavus kasvab Eestis: põhjast lõunasse (Tallinas aluskord u 120m sügavusel,

Geograafia
thumbnail
14
doc

Eesti geograafia

Aluskond on põhjalõuna suunas kaldu, kus kivimite kaldenurk on u. 15°. Kivimite kalduolek on tingitud maakoore tektoonilisest liikumisest ja asendist kilbi lõunanõlvadel. Aluskord Eesti alal ei paljandu. PõhjaEestis ligi 100m sügavusel, LõunaEestis u. 600m. Hiiumaal 20m (kõige lähemal). Tänapäeval toimub Eesti alal maakoore aeglane kerkimine ja vajumine. Aluskorra kivimid on tugevasti kurrutatud ning läbitud arvukatest murrangutest ja lõhedest. Lääne ja LõunaEesti aluskorra kivimid on tugevamalt moondunud kui PõhjaEestis ja kuuluvad nn. grauneliidifaatsiese moondekivimite hulka (ühed vanimad aguladekonna kivimid). Aluskorrakivimid on tugevasti kurdunud ja läbitud arvukatest murrangutest (loodekagu, kirdeedela suunalised) ja lõhedest

Geograafia
thumbnail
30
doc

Põhikooli geograafia eksamimaterjal

aastal itaalia geoloog Giuseppe Mercalli. Kivimid Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on kindel kristallstruktuur. Mineraalid tekivad looduses nii gaaside kui vedelike kristalliseerumisel (nt grafiit, teemant). Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Maak on majanduslikku huvi pakkuv metalle või nende ühendeid sisaldav kivim või mineraal. Tardkivimidon kivimid, mis tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Settekivimidon geoloogilised kehad, mis on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ning kivistumisel. Moondekivimidon tekkinud teistest kivimitest sügaval maakoores seal valitsevate tohutute rõhkude ja temperatuuride toimel. Maavarade kaevandamisega seotud probleemid Keskkonnaprobleemid:

Geograafia
thumbnail
8
odt

Eesti loodusgeograafia. KORDAMISLEHT!

Eesti loodusgeograafia. KORDAMIS LEHT! 1.Eesti asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Ida-Euroopa platvormil ja lauskmaal. 2.Eesti naaberriigid on: Põhjas Soomes, Lõunas Läti, Idas Venemaa 3.Eesti piiriveekogud: Narva, koiva, peetri, pedetsi ja must jõgi ning pihkva ja peipsi järved 5.Eesti geoloogiline ehitus; platvormi ehitus Pinnakate Pealiskord settekivimid 5.1.Aluskorra kivimid Eestis ei avane, paiknevad Põhja-Eestis 100-300m sügavusel ja Lõuna-Eestis 500- 600m sügvusel. 5.2.Aluspõhi-pealiskorra settekivimitest ja aluskorra kristalseist kivimitest koosnev kiht, millel asub pinnakate 5.3.Pealiskorra kivimid pärinevad kambriumi, ordoviitsuimi, siluri ja devoni ajastust- savid liivakivid ja lubjakivid 5.5.Vanimad avalduvad kivimid Eestis- Kambriumi savi & liivakivid,Kopli savikarjäär,Kolgaküla,Pirita jõe org 5.6

Geograafia
thumbnail
14
doc

Eesti geoloogiline ehitus

Eesti geoloogiline ehitus Geoloogiline kuuluvus ­ Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorrast. Aluskorra kivimid on väga vanad kivimid, millest vanimad kuuluvad eelkambriumi. Aluskorra kivimid ei paljandu Eestis mitte kusagil (lähimad Suursaarel). Tallinnas on aluskorra kivimid 118-130 m sügavusel, Võrus 600 m sügavusel. Kivimiliselt moondekivimid: gneisid, amfiboliidid, kvartsiidid, kildad, rabakivid, kvartsporfüürid jne. moodustunud 1900-2600 milj. a. tagasi. Jõhvi kandis sisaldavad magnetiiti ja hematiiti, mis põhjustavad seal tugeva magnetilise anomaalia. Asuvad 500 m sügavusel ­ tööstuslikku tähtsust pole. Aluskorra kivimid on täis lõhesid, lõhed täitunud soonkivimitega. Mõnes kohas säilinud tektooniline aktiivsus.

Eesti loodus ja geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun