Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Geograafia - Pedosfäär (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Geograafia - Pedosfäär #1 Geograafia - Pedosfäär #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Wingardium Leviosa Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Pedosfäär

Iseloomusta lühidalt mõlemat tüüpi! Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (temperatuuri kõikumine, jää, vesi, organismide elutegevus jne). Sellist protsessi nimetatakse murenemiseks. Murenemist liigitakse keemiliseks ja füüsiliseks murenemiseks. Bioloogiline murenemine ­ oluline mullatekkeprotsess, mis algab elusorganismide lagunemisega, mõju võib olla füüsikaline või biokeemilne. Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine -on kivimite mehaaniline peenendumine; -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega; -kivimi keemilis-mineraloogiline koostis ei muutu; -muutub kivimi keemilis- mineraloogiline koostis;

Geograafia
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ning kivistumisel. Moondekivimid on tekkinud suure rõhu ja temperatuuri tingimustes settekivimitest ja tardkivimitest, mis on ümber kristalliseerunud uuteks mineraalide kooslusteks. * Ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magamast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida. Kui ookeaniline laam ,,upub" vahevöösse vastu mandri serva, siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Mõlemat olukorda võib tänapäeval näha Vaikset ookeani ümbritseva vulkaanilise ,,tulerõngana". Ookeanilise laama vahevöösse vajumist tähistavad maavärinate kolded, mis võivad paikneda kuni 670 km sügavusel. Kogu ookeanilaama kivimite mass ei kao siiski jäljetult laama sukeldumisel vahevöösse. Osa kivimeid ,,kraabitakse" vajumise käigus ookeaniliselt koorelt maha mandriääre külge. Siia

Geograafia
thumbnail
3
rtf

Pedosfäär

orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Organismid- Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe, segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Inimtegevus- Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt , ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Mullahorisondid. A- huumushorisont toimub taimedelt pärinevad orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga, tume ja kobe, mineraliseerumine. B -sisseuhte horisont ­ peenemate murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine.Pruuni v punaka tooniga. Murenemine, savimineraalide teke,

Geograafia
thumbnail
3
doc

Pedosfäär

Pedosfäär ­ muld Mõisted: Muld ­ maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja elutalooduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Huumus ­ maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus ­ maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Murenemine ­ kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel (rabenemine) ja keemilisel (porsumine) toimel.

Geograafia
thumbnail
10
docx

Pedosfäär

PEDOSFÄÄR Otsene vajadus muldi ja nende omadusi tundma õppida tekkis inimestel umbes 7-8 aastatuhande eest, kui nad jäid paikseks ja tegid algust maaviljelusega. See aitas tõsta muldade viljakust. Mullateadus eraldus geoloogiast 18. sajandil. Mullateadlane Dokutsajev lõi õpetuse mullateguritest ning näitas, et muld on kujunenud mitmete loodustegurite vastastikuse toime tulemusena. Tänapäeval uurib mullateadus enamat, kui ainult maakasutuslikult hädavajalike mulla omaduste tundmaõppimine, mullaviljakuse küsimused ning muldade kaardistamine. Ökosüsteemis talitleb muld filtrina, mis seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid. Inimtegevuse poolt rikutud või keemiliselt saastatud mulla puhul kasvab ka põhjavee saastumise oht. Paljud inimkonda puudutavad globaalprobleemid on seotud mulla ja selle säästlikult kasutamisega (toidutootmine, kõrbestumine, vihmametsade hävimine). Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalida mu

Geograafia
thumbnail
6
doc

Pedosfäär

jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn kuumuseks. Mullatekketegurid Mullatekketegurid võib mõjumiskiiruse alusel jagada kaheks ­ passiivseteks ja aktiivseteks. Esimeste mõju on pikaajaline ja inimelu vältel vähemärgatav. Seevastu aktiivsete mullatekketegurite mõju avaldab mulla omadustes märgatavalt kiiremini. · Passiivsed mullatekketegurid: Lähtekivim. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Reljeef. Tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. Seetõttu on künklike-mägiste piirkondade muldkate märgatavalt mitmekesisem kui tasandikel. Raskusjõu mõjul toimub murendmaterjali, mullaosakeste ja toiteelementide

Geograafia
thumbnail
2
docx

Pedosfäär

*Pedosfäär ­ e. mullastik on biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. *Murenemine ­ kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljud->rahnud->kivid->kruus->liiv (ja pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest savi). Kivide kruusaks muutumisel hakkab füüsikalise murenemise osakaal vähenema, sest väikese ruumalaga kehad soojenevad ühtlaselt ja ei teki enam lõhesid. Kõrbetes, kus liivaterad üksteise vastu hõõrdudes oma pinnakihte kulutavad, võivad liivaterad tolmuks peenestuda. Mullas, kus on orgaanilisi aineid ja niiskust, püsivad osakesed paigal ja murenemine jätkub keemilisel teel. Maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub, nimetatakse murenemiskoorikuks. Selle paksus sõltub kivimite mineraalkoostisest (kõva

Geograafia
thumbnail
9
doc

Pedosfäär

Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa- huumus ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, erinevad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Inimtegevus Inimtegevus võib põhjustada muldade hävimist- · niisutamisega võivad mullad soolduda ning muutuda viljatuks · vale põlluharimine võib muuta mullad viljatuks · külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane,(Näiteks tundra) on mullad eriti tundlikud inimtegevusele- sellises piirkonnas võib ainuüksi veokiga sõit põhjustada mullale tõsist kahju Mullaprofiil on mulla läbilõige, kus saame ülevaate erinevatest mullahorisontidest.

Geograafia



Lisainfo

Pedosfäär

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun