Geograafia 10. klassile (6)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks suutsid korilased end elatada vaid väga hõredalt asustatud aladel ?
  • Miks hakkasid agraarse ühiskonna arenedes riigid tekkima ?
  • Millised majandusharud tekkisid põllumajanduse kõrvale agraarühiskonna arenedes ?
  • Millised piirkonnad olid 15. sajandil Aafrikas kõige arenenumad ?
  • Miks suutis Ida-Aasia 16. sajandil elatada palju suuremat hulka inimesi kui Euroopa ?
  • Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt ?
  • Miks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid ?
  • Kuidas avaldub globaliseerumine Eestis ?
 
Säutsu twitteris

GEOGRAAFIA GE1


1. MUUTUSED ÜHISKONNAS
Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia – teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust
Majandussubjektid – tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid
Hüve kaup
teenus
majandus – hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine
maailmamajandus – kogu maailma hõlmav majandus
tootmisviis – eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted

1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond)
Peamine majandusharu – põllumajandus
Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö
Varaagraarne periood, enne 15. sajandit

Hilisagraarne periood – alates 15. sajandist
  • Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Vahemere maades, Euroopas
  • Kõige arenenud Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud , kogemused ning palju hea töökultuuriga rahvast
  • Kõige kaubalisem Vahemere maades, sest omapärast loodusolude tõttu pidi paljusid kaupu tooma mujalt maadest, Vahemeri oli hea kaubatee
  • Industriaalne tootmisviis sai alguse Euroopast, tänu heale taime- ja loomakasvatuse tasakaalule ning Vahemere piirkonna heale mõjule

Uuendused, mis olid industriaalse tootmisviisi kujunemisele eeldusteks:
  • Väljevaheldussüsteem
  • Tõu- ja sordiaretus
  • Laevaehituse areng
  • Uued metallisulatusviisid
  • Energiaallikatena tuul ja vesi

Levik sai alguse Itaaliast, levis Inglismaale
TV
1. Miks suutsid korilased end elatada vaid väga hõredalt asustatud aladel?
Ühes piirkonnas ei oleks väga paljudele inimestele piisavalt toitu
2. Miks hakkasid agraarse ühiskonna arenedes riigid tekkima ?
Loodusjõududega toimetulekuks, vara kaitsmiseks ning tagavarade loomiseks ja säilitamiseks läks vaja ühiskonnakorraldust
3. Millised majandusharud tekkisid põllumajanduse kõrvale agraarühiskonna arenedes?
Käsitöö, kaubandus, raharinglus, veondus , pangandus
4. Millised piirkonnad olid 15. sajandil Aafrikas kõige arenenumad? Miks just need?
Põhja-Aafrika tänu Vahemerele
5. Miks suutis Ida- Aasia 16. sajandil elatada palju suuremat hulka inimesi kui Euroopa?
Head loodusolud, kogemused, töökas rahvas
6. Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt?
Tootmisvahendid oli algelised, piirkonnad olid eraldatud
2. Tööstusühiskond e. industriaalühiskond
Valdav majandusharu oli töötlev tööstus
Toodetakse turule, sõltutakse turust
Tekkis geograafiline tööjaotus, kiire linnastumine
Arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused:
18. sajandi lõpp – 19. sajandi algus

19. sajandi lõpp – 20. sajandi algus

süvenes veelgi geograafiline tööjaotus – iga piirkond spetsialiseerub nende hüvede tootmisele, mille jaoks on kõige paremad eeldused

Geograafilise tööjaotuse tekkeks andsid tõuke loodusressursside ebaühtlane paigutus ning transpordi, side areng
Industrialiseerimise kaks võimalust:
1. iseseisev – üleminek uuele tehnoloogiale loomulikul teel, olles ise sellest huvitatud
2. sõltuv – uuele tootmiskorraldusele suruti teise riigi poolt peale, oli viimase huvides - koloniseerimine
Tööjaotust tööstusühiskonnas uurisid 18. sajandil:
  • Adam Smith – absoluutse eelise teooria – riigid toodavad tooteid erineva efektiivsusega st riikidel on kas loomulik eelis (nt loodusvarad ) või omandatud eelis (nt tehn. Areng, oskused, kogemused)
  • David Ricardo – suhtelise eelise printsiip – mõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamate kulutustega, kui teised

Koloniseerimise tulemusena tekkisid erinevad kolooniad :
  • Ümberasumiskolooniad – uued elamiskohad
  • Istanduskolooniad – algul Lõuna-Ameerikas, hiljem mujal
  • Faktoonia – sõjaline või kaubanduslik tugipunkt
  • Reservkolooniad – 19. sajandil Aafrikasse, Ameerikasse. Nad vallutati
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Geograafia 10-klassile #1 Geograafia 10-klassile #2 Geograafia 10-klassile #3 Geograafia 10-klassile #4 Geograafia 10-klassile #5 Geograafia 10-klassile #6 Geograafia 10-klassile #7 Geograafia 10-klassile #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 124 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor k l Õppematerjali autor

Lisainfo

kõik tähtsad punktid olemas
kõik ülesleitav

Mõisted

Sisukord

  • GEOGRAAFIA GE1
  • MUUTUSED ÜHISKONNAS
  • Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda
  • Tööstusühiskond e. industriaalühiskond
  • Adam Smith
  • David Ricardo
  • Infoühiskond
  • Rahvusvahelised firmad
  • Välisinvesteeringud
  • Rahvusvaheline kaubandus
  • Riigi arengutaseme näitajad
  • Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid
  • MAAILMA RAHVASTIK
  • Rahvaarv, rahvaarvu muutumine
  • Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid
  • Demograafiline üleminek (siire)
  • Traditsiooniline
  • Rahvastiku plahvatus
  • Rahvastiku
  • Kaasaegne
  • Sündimus
  • Suremus
  • Rahvaarvu
  • Joonista tüüpiline
  • Sellised tingimused
  • Lääne
  • Euroopas
  • Nimeta riike, mis
  • Rahvastikupüramiid
  • Ränne e. migratsioon
  • Rahvastikupoliitika
  • Linnastumine e. urbaniseerumine

Teemad

  • MUUTUSED ÜHISKONNAS
  • Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia
  • Majandussubjektid
  • majandus
  • maailmamajandus
  • tootmisviis
  • Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda
  • Varaagraarne periood
  • Hilisagraarne periood
  • Uuendused, mis olid industriaalse tootmisviisi kujunemisele eeldusteks
  • Miks suutsid korilased end elatada vaid väga hõredalt asustatud aladel?
  • Miks hakkasid agraarse ühiskonna arenedes riigid tekkima?
  • Millised majandusharud tekkisid põllumajanduse kõrvale agraarühiskonna arenedes?
  • Millised piirkonnad olid 15. sajandil Aafrikas kõige arenenumad? Miks just need?
  • Miks suutis Ida-Aasia 16. sajandil elatada palju suuremat hulka inimesi kui Euroopa?
  • Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt?
  • Tööstusühiskond e. industriaalühiskond
  • töötlev tööstus
  • turule
  • geograafiline tööjaotus
  • Arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused
  • sajandi lõpp – 19. sajandi algus
  • sajandi lõpp – 20. sajandi algus
  • Geograafilise tööjaotuse tekkeks
  • Industrialiseerimise kaks võimalust
  • koloniseerimine
  • Tööjaotust tööstusühiskonnas uurisid 18. sajandil
  • Koloniseerimise tulemusena tekkisid erinevad kolooniad
  • Miks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid?
  • 16.-18. sajandil
  • 19. sajandil
  • sajandil
  • sajandi alguseks
  • Põhja riigid
  • Lõuna riigid
  • Koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused
  • Eeldused infoühiskonnale üleminekuks
  • Infoühiskond
  • Globaliseerumine e. üleilmastumine
  • Globaliseerumisele on aidanud kaasa
  • Majanduslikku globaliseerumise jooned
  • Positiivsed
  • Negatiivsed
  • Ülesanded
  • Globaliseerumine nii vähendab kui suurendab riikidevahelisi erinevusi. Tooge mõlema kohta selgitav
  • näide
  • kuidas avaldub globaliseerumine Eestis? 2 näidet
  • globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed näited arenenud riikidele või arengumaadele
  • Tööstusettevõtte paigutuse mõjutavad tegurid
  • Määravaks see ressurss, mis on selle ettevõtte toomise juures olulisim
  • toormele orienteeritud tööstus
  • tööjõule orienteeritud tööstus
  • tarbijale orienteeritud tööstus (suurlinnade lähedal)
  • aglomeratsioon e. linnastu – lähedal asuvad linnad
  • toimivad ühte süsteemina)
  • teaduskeskustele orienteeritud tööstus
  • Paigutus võib mõjutatud olla valitsuse poliitikast (suured maksud jne)
  • kapitalimahukas tööstus
  • Rahvusvahelised firmad
  • Kaubamärk
  • nike)
  • Margitoode e. bränd
  • Välisinvesteeringud
  • Päritolumaa
  • Sihtriik
  • Tulemusena sageli firmad laienevad ja muutuvad rahvusvaheliseks
  • Otsesed välisinvesteeringud
  • Portfelliinvesteeringud
  • Muud investeeringud
  • Otsesed välisinvesteeringud (OVI)
  • Eeldused OVI-dele
  • OVI kasulikkus sihtmaale
  • Rahvusvaheline kaubandus
  • Kaubandusbilanss e. puhas eksport
  • Negatiivse kaubandusbilansi puhul sõltume liialt impordist
  • Reeksport
  • Kaubandusbarjäärid e. piirangud
  • otsesed
  • kaudsed
  • Kõigi riikide vahelist kaubavahetust püüab soodustada maailmakaubandusorganisatsioon – püütakse vähendada
  • kaubandusbarjääre
  • Riigi arengutaseme näitajad
  • Ühe näitaja alusel ei saa riigi arengutaset määrata, näitajaid on väga palju
  • Majanduslikud näitajad
  • Sotsiaal-demograafilised näitajad
  • Alates 90ndatest koostatakse inimarengu aruannet ja võrreldakse riike inimarengu indeksi alusel – HDI
  • Riigid võib jagada kolmeks
  • I sektor
  • II sektor
  • III sektor
  • SKT in kohta USD
  • Riikide jaotamine
  • võimalus
  • võimalus
  • Riike võib vaadelda ka panuse järgi maailmamajandusse
  • tekitavad huvi, paljudel oluline panus maailmamajandusse
  • Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid
  • toorainekartell
  • OPEC (1960)
  • Regionaalsed majandusorganisatsioonid
  • NAFTA (1994)
  • MERCOSUR
  • ASEAN (1967)
  • riisi eksport)
  • APEC (1989)
  • Euroopa liit (EL, EU)
  • Lühiajalugu
  • Baaslepingud
  • Söe- ja Teraseühendus
  • Euroopa Majandusühendus
  • Euroopa Aatomienergiaühendus
  • Euroopa Ühendus
  • Juhtinstitutsioonid
  • Kogu maailma majandust koordineerivad organisatsioonid
  • Bretton Woodsi konverents (1944)
  • IMF (1945)
  • IBRD (1945)
  • GATT (1948)
  • WTO (1955)
  • MAAILMA RAHVASTIK
  • Rahvaarv, rahvaarvu muutumine
  • Suurima rahvaarvuga riigid
  • Rahvastiku paiknemine
  • Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid
  • Demograafiline üleminek (siire)
  • Traditsiooniline
  • rahvastiku tüüp)
  • vananemine
  • muutumine e. iive
  • vanuseline
  • koosseis
  • rahvastikupüramiid
  • Lääne
  • olid Eestis
  • kuuluvad sellesse
  • arengujärku praegu
  • Rahvastikupüramiid
  • Ränne e. migratsioon
  • Põhjused
  • Rände tõuke- ja tõmbepõhjused
  • Rände mõju lähte- ja sihtpiirkonnale
  • Rahvastikupoliitika
  • erinevate arengutasemega riikide puhul kasutatakse erinevaid meetmeid
  • Linnastumine e. urbaniseerumine
  • I etapp
  • II etapp
  • III etapp
  • Maa-asulad
  • Linna-asulad
  • Esimesed linnad tekkisid
  • Kindlasti näitab riigi arengutaset linnadevõrgu
  • tihedus
  • Linnarahvastiku osatähtsus
  • Suurimad linnad
  • a oli maailmas 436 linna, kus elas üle 1 miljoni inimese. 255 linnas oli üle 10 miljoni elaniku
  • ülelinnastumine
  • Segregatsioon

Kommentaarid (6)

vika1994 profiilipilt
vika1994: Just vajalik informatsioon küsimustele vastamiseks. Väga hea! :)
16:26 01-11-2012
surmviirus profiilipilt
Oskar Smitt: Väga hea, kuid näidis lõigus eeldasin rohkem töövihiku abi.
23:20 17-10-2010
Cute profiilipilt
Cute: Sain vajaliku õppematerjali kontrolltööks kätte!
16:51 10-10-2012


Sarnased materjalid

29
doc
Geograafia
61
doc
Geograafia eksam
11
doc
Majandusgeograafia
29
doc
Geograafia materialid
20
docx
Geograafia koolieksam 2013
17
docx
Geograafia suur konspekt
12
doc
Geograafia-RAHVASTIK
4
docx
Geograafia tööks 10-klass





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !