Geofüüsika ja dünaamiline geoloogiaEKSAMI VASTUSED (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
1. Geofüüsika aine ja koht teaduste süsteemis.Geofüs e Maa füs on teadus,mis uurib Maa koore (litosf),tema pinnal asetsevate veekogude( hüdrosf ) ja teda ümbritseva õhkkonna (atmosf) füs omadusi ja nähtusiMaad käsitatakse geofüs keerulise, muutuva füs süst, mille koostisosad mõjutavad 11 ja mis allub ka teiste taevakehade(eeskätt Päikese ja Kuu) mõjule. Geofüs jaguneb maakoore füs (geofüs kitsamas mõttes), hüdrofüs (merefüs ja mandrivete füs) ja meteoroloogiaks. Geofüs on tihe side geoloogia , loodusgeogr, füs jpt. teadustega.Geofüs uuringuid kasut geoloogiliste struktuuride piiritlemiseks, maavarade otsimiseks, maavärinate ennustamiseks ning tal on oma odavuse tõttu ka suur tähtsus geoloog kaardistamisel. Nad jaotuvad pinnalisteks ehk maapealseteks ja puuraukudes tehtavateks e maa- alusteks . Laiemas plaanis kõneldaksesüvageofüs struktuurigeofüs ¤maagigeofüs ¤insenergeofüs
2)Geofüs ül ja liigitus.Gravimeetria ( gravimeetriline meetod) uurib raskusjõu välja Maa pinnal, kusjuures mõõdetavaks parameetriks on külgetõmbejõu kiirendus. Eriti suure tihedusega on maagid Magnetomeetria (magnetomeetriline m) uurib Maa magnetjõuvälja ja on heaks abimeheks metalsete maavarade otsimisel . Mõõdetav parameeter on pingevälja vektor, kivimite füs omadustest magnetiline vastuvõtlikkus ja jääkmagnetismElektromeetria (elektromeetriline m) baseerub Maa elektrivälja või kivimite eritakistuse määramisel, milleks elektroodide abil tekitatakse maapinda kunstlik elektriväli, mille potents soovitud punktides mõõdetakse iseseisva mõõteringi 2 elektroodiga. Temaga on lihtne kontuurida karsti- ja lõhevööndeid, sealhulgas allmaakaevandustesRadiomeetria e radioaktiivsete elementide geofüs otsingumeetod võimaldab ka kontuurida erinevaid kivikehi, kuivõrd teatud kivimite kiirgusfoon on teistest kõrgemSeismomeetria uurib Maa elastsusvälja ja registreerib kas maavärina epitsentrist või kunstliku plahvatuse keskmest väljuvate lainete leviku kiirust ja aega. Esimene on seni Maa siseehituse uurimise ainuvõimalikuks meetodiksEnamasti kasutatakse seismom. naftamaardlate otsingul, sest ta võimaldab hõlpsasti kontuurida kuplilaadseid vorme. Maavärinaid reg seismojaamades seismograafide abil, mis võimaldab prognoosida hiidlaineid (tsunamisid) ja säästa palju inimelusid. Seismoakustilisi meetodeid kasut ulatuslikult meregeol töödel.
3)Maa väljad ( gravitatsiooniv , magnetv , soojusv) ja nende isel.Maa looduslikeks füs väljadeks on gravitatsiooniv, magnetv, elektriv, seismiline v ja termiline v.Gravimeetriline meetodMeetod põhineb Maa gravitatsiooniv uurimisel Maa pinnal. Seda isel raskusjõu suurus ja tema muutus e gradient. Gravitatsiooniv isel parameetrid sõltuvad Maa kujust ja pöörlemisest ning maakoort moodustavate kivimite tihedusest.Maa kujust ja pöörlemisest tingitud gravivälja nimetatakse normaalvä, maakoort moodustavate kivimite tiheduse eerinevusest põhjustatud gravivälja aga anomaalseks vä.Magnetosf on keeruka ja muutuva kujuga Maad ümbritsev kosmilise ruumi osa, milles asub maakera magnetväli. Soojusväli - Kivimimassiivis võivad esineda nii loomulikud kui ka kunstlikud soojusv.Sügavates kaevandustes ulatub kivimte looduslik temperatuur 80-90 C.Mäetehnoloogilised protsessid tõstavad kivimite temp.Nt puurimisel kuumenevad kivimid kuni 800 kraadi.Soojusväli tekitab kivimites termilisi pingeid, mitmesuguseid füs ja termodünaamilisi prots:1. kivimite kuivamine 2. kiv üleminek ühest agregaatolekust teise nt sulamine3. kiv üleminek ühest kristallilisest vormist teise 4. dehüdratiseerimine5. dissotsiatsioon6. oksüdeerumis-redutseeruisprotsessid.
4)Elektromeetriline uurimismeetod ja selle rakendused (elektroprofileerimine, vertikaalne elektriline sondeerimine).
Elektromeetria (elektromeetriline m) baseerub Maa elektrivälja või kivimite eritakistuse määramisel, milleks elektroodide abil tekitatakse maapinda kunstlik elektriväli, mille potentsiaale soovitud punktides mõõdetakse iseseisva mõõteringi kahe elektroodiga. Ta põhineb kivimite erineval elektrijuhtimisel. Temaga on lihtne kontuurida karsti- ja lõhevööndeid, sealhulgas allmaakaevandustes.ElektroprofileerimineMeetod võimaldab määrata elektrilise eritakistuse poolest erinevate kivimite horisontaalset e. pindmist levikut. Elektroprofileerimisel kasut mitmesuguseid toite- ja mõõteelektroodide kombinats. Elektroprofileerimine ei võimalda määrata setete paksust. Selleks kasut vertikaalse elektrilise sondeerimise meetodit.Vertikaalne elektriline sondeerimine Selle meetodi abil saab määrata elektriliste eritakistuste poolest erinevate kihtide sügavust.Väga oluline on õige uurimissügavuse valik. Kui toiteliin on liiga pikk, levib elektriväli liiga suures ruumis ja täpsus on väike, kui aga toiteliini pikkus on liiga väike, ei ulatu elektriväli orgu täitvate setete ja aluspõhjakivimite kontaktini.
5)Gravimeetriline uurimismeetod ja selle rakendused.Gravimeetriline meetod põhineb Maa gravitatsioonivä uurimisel Maa pinnal. Seda isel raskusjõu suurus ja tema muutus e gradient. Gravitatsioonivä ise parameetrid sõltuvad Maa kujust ja pöörlemisest ning maakoort moodustavate kivimite tihedusest.Maa kujust ja pöörlemisest tingitud gravivälja nimetatakse normaalvä, maakoort moodustavate kivimite tiheduse eerinevusest põhjustatud gravivälja aga anomaalseks vä.
6)Akustilise meetodi kasutamine Eesti rannikumere näitel.Eestis kasut alates 1983. Vastavalt tekitatavate lainete võnkesagedusele võib neid meetodeid tinglikult jagada 3 rühma:Esimesse: meetodid, mis töötavad 100 – 1000 Hz –lisel sagedusel. Selles vahemikus teostatakse põhiline hulk seismoakustilisi töid ja elastsuslainete generaatorina kasutatakse põhiliselt suruõhu või gaasikahureid, mida vajaduse korral “grupeeritakse”Kasutatakse ka nn. elektrsädekiirguri (sparkeri) abil vette lastud voolu impulssi mille voolukanalis moodustub gaasi-auru mull.Teise: profilograafid, millede töösagedus on 1000-2000 Hz. Nende hulka kuuluvad ka madalsagedusega kajaloodid.Kolmandasse: erineva otstarbega mõõtmis- ja navigatsioonikajaloodid sagedusega 50-200 kHz.
Omaette rühma moodustavad akustilised aparaadid sonarid või külgvaate lokaatorid, kus akustiline laine, ligikaudu 100 kHz, moodustatakse kitsa ribana, väikeses sektoris (7-11), antennis. Niimoodi saadakse mitmesaja meetri laiune pidev riba kõige pealmiste setete akustilistest omadustest, toimuks nagu põhja pildistamine
7) Georadar ja selle kasutamisalad. Viimastel aastakümnetel on hoogsasti arenenud geolokatsioon – meetod maapõue ülaosa uurimiseks georadari abil. Georadar töötab raadiosagedusalas. Praktikas on enamkasutatavad 500 Mhz ja 100 Mhz impulsid , mis annavad hea pildi vastavalt kuni 5 ja 20 m sügavuseni. Aparatuuri eraldusvõime on mõnest cm-st mõne m-ni. Tulemused on kohe näha nii värvikuvaril kui ka isekirjutaja lindil.Georadari abil tuvastatakse piirk, kus muutub pinnasekihtide tihedus, koostis või veesis. Hästi on nähtavad maa-alused tehisobj. Sellega saab oluliselt vähendada aeganõudvate ja kallite puurtööde mahtu ja tulemuslikumalt plan kommunikatsioonide (näit. torustike) trassivariante vahetult ehitamise ajal.
8) Düne geol def ja uurimisvaldkonnad, geol sise- ja välisjõud, neli pinnavormide tekkeloolist rühma (kosmogeensed, geoloog, biog ja antropog) ja nende lühiisel.
Dün geol ehk füs geol on geol osa, mis tegeleb Maa ehituse ning teda mõjutavate prots uurimisega.Uurimisvaldkonnad: mineral, petrol , sedimentol, vulkanol, struktuurigeol, geotektoonika, geomorfol jne.Maa sisejõud . Maakoore ja vahevöö ülaosas on kivimid suure rõhu ja kõrge temp tingimustes. Siin toimuvaid mitmesuguseid füs-keemilisi ja füs-mehaanilisi muutusi käsitletakse maasiseste ehk endogeensete prots. Siia kuuluvad kivimite moondeprots ehk metamorfism, magmatismi- ja vulkanisminähtused, maakihtide kurrutumine ja kihte läbivate murrangute teke, maakoore aeglased vertikaal- ehk kõikuvliikumised ning maavär. Need toimivad väga pika geol aja vältel ja on vahetule vaatlusele suures osas kättesaamatus sügavuses. Seetõttu puudub meil maasiseste prots mehhanismist ja neid esilekutsuvatest teguritest täpne ettekujutusMaa välisjõud. Maa sisejõudude poolt kujundatud setteid ja pinnavorme hakkavad kulutama ja ümber paigutama vesi, tuul, liustikud ja organismid. Et nad mõjustavad Maad väliselt, nimetatakse neid Maa välisdünaamilisteks ehk eksogeenseteks protsessideks. Niiskes troopilises kliimas on soodustatud murenemisprotsessid ja voolava vee tegevus, ariidses kliimas tuule toime, polaaraladel aga liustikud. Kõikide välisjõudude tegevuses eristuvad kaks vastandlikku külge – kulutus ehk denudatsioon ja kuhjumine ehk akumulatsioon .Eristatakse füs murenemist ehk rabenemist , keemilist murenemist ehk porsumist ja bioloogilist murenemist.
Kosmogeensed – põhjus: meteoriidi langem; iseloomulik avaldumisvorm: plahvatus , löök; kesk- või väikevormide rühm: kraatristrik; keskvorm: plahvatuskraater; väikevorm : löögikraater; pisivorm: löögiauk, löögilohk.Geoloogilised. 1) endogeensed – vulkanogeensed ja tektogeensed. 2)eksogeensed – gravitatsioonilised, glatsigeensed ( glatsiaalsed , limno-ja fluvioglatsiaalsed), veelised (alluviaalsed, proluviaalsed, deluviaalsed, deltalised; mariinsed, limnilised; korrosioonilised, sufosioonilised), eoolilised ja krüogeensed.Biogeensed e elutekkelised. 1)Taimed (fütogeenne) – avaldumisvorm: taimede elutegevus; tüüp-levila: soo; keskvorm/väikevorm: sootasand; pisivorm: mätas , rabapeenar. 2) Loomad (zoogeenne) – avaldumisvorm: loomade elutegevus; keskvorm/väikevorm: pseudoterrass; pisivorm: kuhik, urg. Antropogeensed e inimtekkelised. Põhjus: inimene; isel avaldumisvorm: tootmistegevus, melioratsioon, rekultivatsioon, ehitustegevus, looduse ümberkujundus, sõda; tüüp-levila: tööstus-piirkonnad, linnad, melioreeritud reljeef; kesk- või väikevormide rühm: kaevandusalad, teedevõrk ; keskvorm: karjäär, kanal , transee, kraav , kaevand, süvend , šaht; väikevorm: linnamägi, kääbas, terrikoonik, teede murded, puistangud, tasand, platoo ; pisivorm: kaev , šurf, kaevik , plahvatuslehter, vagu , peenar.
9) Tektoonilised kõikuv- ja kurrutusliikumised, neotektoonilised ja nüüdisliikumised.
Kõikuvliikumisteks nim ulatuslikke maakoore piirkondi hõlmavaid aeglasi vertikaalliikumisi – vajumisi või kerkimisi. Praktiliselt ei olegi maakoore kohti, mis püsiksid täielikus liikumatuses.Kurrutumine on kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma nende pidevuse katkestamiseta. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja vältel enamasti maakoore suures sügavuses. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrgendatud temp. Kurrutumine on eriti isel geosünklinaalsetele piirkondadele, kuid üksikuid laugeid kurde võib leida ka platvormsetel aladel. Kurrud erinevad üksteisest väliskujult , tekkeajalt ja leviku (koosesinemise) Kui nüüdisaegsetena käsitletakse ajaloolisel ajal esinenud tektoonilisi liikumisi , siis uusimateks loetakse Kvaternaari ajastul ja Neogeenis toimunud liikumisi. Mõlemad koos määravad tänapäevase pinnamoe ning eksogeensete protsesside arengu. Seetõttu kõneldakse nendest sageli kui neotektoonilistest liikumistest..
Nüüdisaegsete kõikuvliikumiste tundmaõppimine on näidanud, et Euroopas paiknevad kerkivad alad enamasti põhjapoolsetel
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Geofüüsika ja dünaamiline geoloogiaEKSAMI VASTUSED #1 Geofüüsika ja dünaamiline geoloogiaEKSAMI VASTUSED #2 Geofüüsika ja dünaamiline geoloogiaEKSAMI VASTUSED #3 Geofüüsika ja dünaamiline geoloogiaEKSAMI VASTUSED #4 Geofüüsika ja dünaamiline geoloogiaEKSAMI VASTUSED #5 Geofüüsika ja dünaamiline geoloogiaEKSAMI VASTUSED #6 Geofüüsika ja dünaamiline geoloogiaEKSAMI VASTUSED #7 Geofüüsika ja dünaamiline geoloogiaEKSAMI VASTUSED #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor at05 Õppematerjali autor

Mõisted

Teemad

  • Maa koore (litosf)
  • õhkkonna (atmosf)
  • Geofüs jaguneb
  • Geofüs uuringuid
  • kasut
  • ka suur tähtsus geoloog
  • pinnalisteks ehk maapealseteks ja puuraukudes tehtavateks e maa-alusteks
  • insenergeofüs
  • Geofüs ül ja liigitus.Gravimeetria
  • Magnetomeetria
  • Elektromeetria
  • Radiomeetria
  • Seismomeetria
  • Seismoakustilisi meetodeid
  • Maa väljad (gravitatsiooniv, magnetv, soojusv) ja nende isel
  • Gravimeetriline meetod
  • Gravitatsiooniv isel
  • Magnetosf
  • magnetväli
  • Soojusväli
  • füs ja termodünaamilisi prots
  • Elektromeetriline uurimismeetod ja selle rakendused (elektroprofileerimine, vertikaalne elektriline sondeerimine)
  • Elektroprofileerimine
  • Elektroprofileerimisel kasut
  • Vertikaalne elektriline sondeerimine
  • Gravimeetriline uurimismeetod ja selle rakendused.Gravimeetriline meetod
  • anomaalseks vä
  • Akustilise meetodi kasutamine Eesti rannikumere näitel
  • geolokatsioon
  • Georadari abil tuvastatakse
  • Düne geol def ja uurimisvaldkonnad, geol sise- ja välisjõud
  • neli pinnavormide tekkeloolist rühma (kosmogeensed
  • geoloog, biog ja antropog) ja nende lühiisel
  • Kosmogeensed
  • Geoloogilised
  • eksogeensed
  • Biogeensed e elutekkelised. 1)Taimed (fütogeenne)
  • Loomad (zoogeenne)
  • Antropogeensed e
  • inimtekkelised
  • Tektoonilised kõikuv- ja kurrutusliikumised, neotektoonilised ja nüüdisliikumised
  • Kõikuvliikumisteks
  • Kurrutumine
  • Kui nüüdisaegsetena
  • neotektoonilistest liikumistest
  • Eesti maavärinad
  • Laamtektoonika
  • Magmatism ja vulkanism: magma diferentsatsioon, vulkaanide tüübid ja paiknemine, geisrid ja
  • kuumaveeallikad, maasisese soojuse kasutamine
  • nim vulkanismiks
  • magma
  • diferentsiatsiooni
  • Magmalisel dif eristatakse
  • alusel jagatakse vulkaanid kolme rühma
  • Geisreid
  • Maasisese soojuse
  • kasut
  • Porsumine ja selle tüübid, murenemiskoorik
  • Murenemiskoorik
  • Vooluvete tegevus: ajutised vooluveed, jõed ja põhjavesi, nende geoloogiline
  • toime
  • uhtsette ehk deluuviumina
  • Jõeorgude tüübid. Org, säng ja soot, terrasside tüübid, ovraagid ja balkad
  • Sängorg
  • Sälkorg
  • kuristikorg ehk lõhangorg
  • Kanjonorg
  • Moldorg
  • Lammorg
  • Terrass
  • Jõgede toitumine, külje- ja põhjaerosioon, erosioonibaas, jõe pikiprofiil, jõe dünaamiline tasakaal ja seda takistavad
  • faktorid
  • Jõesüsteemid ja valgalad, Baeri seadus, deltad ja nende kujunemine, estuaarid ja limaanid
  • Delta
  • Estuaar ehk lehtersuue
  • Limaan o
  • Randade aktiivne ja passiivne kaitse
  • Rand ja rannik, rannavöönd, rannanõlv, murdlusvool, setete risti- ja pikiränne, aju- ja pagurand
  • rannajoon, laug- ja järskrand, Eesti rannatüübid
  • Rannik
  • Rannavöönd
  • Rannajooneks
  • laugrand
  • Laugrand
  • Lauskranna
  • Moreenirand
  • Veeristikurand
  • Liivarand
  • Möllirand
  • Põhjavete tegevus: vee olekuvormid kivimites, vee kujunemine pinnases, kivimite veeläbilaskvus
  • vee liikumine kivimeis, mineraalveed ja nende liigitus
  • Eestis
  • Karst ja selle põhilised esinemisvormid (karrid, avalõhed, kurisud, koopad jt.). Millest sõltub karstivormide
  • suurus ja morfoloogia. Mattunud ja paljaskarst, salajõed, tilkkekivid. Allikate tüübid. Sufosioon
  • karstiks
  • Karstivormide suurus ja morfoloogia sõltub:
  • Karrid
  • Avalõhed
  • Kurisud
  • Salajõed
  • Karstilehter
  • Karstikoopad
  • Allikad
  • Sufosioo
  • Liustike ja nende sulamisvete geoloogiline toime
  • Mäeliustikud ja nende tüübid (rippliustikud, orvandliustikud ja oruliustikud). Lumepiir, kionosfäär
  • rippliustikud
  • Orvandiliustikud ehk kaariliustikud
  • Oruliustikud
  • ruhiorge ehk trooge
  • Oruliustikud
  • lumepiir
  • kionosfääriks
  • sõmerlumeks ehk firniks
  • liustikujääks
  • moreen
  • tilliidiks
  • moreentasandik
  • moreenkünkaid
  • moreenmaastikust
  • otsamoreenid
  • Mandriliustikud ja nende esinemisalad. Liustike tegevuse vööndilisus ja vektoriaalsus. Mandrijää
  • servamoodustised
  • Peamised liustikutekkelised ja liustiku sulamisveetekkelised (glatsiofluviaalsed ja glatsiolakustrilised)
  • setted ja pinnavormid: otamoreenid, moreenitasandikud, voored, mõhnad, oosid, saarkõrgustikud, glatsiofluviaalsed
  • deltad ja sandurid. viirsavid ja nende kujunemine
  • voored
  • voorestikke
  • limnoglatsiaalsete mõhnadena ehk
  • fluvioglatsiaalseid mõhnu ehk fluviomõhnu
  • segamõhnu
  • moreenkattega mõhnadeks
  • mõhnastikke
  • mõhnad
  • oosid ehk vallseljakud
  • oosiahelikke
  • oosistiku
  • oosistu
  • marginaal- ehk
  • põikoosid)
  • kuhjelised saarkõrgustikud
  • Sandur
  • Fluvioglatsiaalne delta
  • jääpaisjärvedeks
  • viirsavid
  • Igikelts ja selle mõju elustikule.Igikelts ehk kirsmaa
  • solifluktsiooniks ehk maavooleks
  • Biogeensed setted ja pinnavormid. Inimene kui geoloogiline faktor. Maavarade kaevandamine ja selle mõju
  • pinnamoele
  • Inimtegevus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
13
pdf
Maateaduse alused
80
doc
Euroopa ja loodusgeograafia
57
doc
Eesti loodusgeograafia konspekt
13
doc
Maateaduse aluste kordamisküsimused
30
doc
Üldgeograafia 10 kl
90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
52
doc
Maateaduse aluste kordamine eksamiks





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !