Geodeesia mõisted (0)

Kõrgem  geodeesia  – geodeesia haru, mis tegeleb Maa kuju ja suuruse määramise ning plaanilise 
ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega 
Ellipsoid – Maa matemaatiline mudel 
Geoid – maailmamerede rahulikus olekus olev pind, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa-alale; 
füüsiliselt deformeerunud Maa mudel 
Horisontaalprojektsioon – maa reaalse pinna kujutamine  tasapinnal ; looduses oleva pinna 
kujutamine tasapinnal 
Horisontaalnurk  – kahe vertikaaltasapinna vaheline nurk horisontasapinnal 
Vertikaalnurk – mingi joone ja horisontaaltasapinna vaheline nurk 
Kaart – reeglipäraste moonutustega maapinna kujutis tasapinnal; suuremate alade jaoks 
Plaan – moonutusteta maapinna kujutis tasapinnal; väiksemate alade jaoks 
Koordinaatsüsteemid:  Geodeetilised  k. (meridiaanid ja paraleelid; laius ja pikkus), 
Ristkoordinaadid ( telgmeridiaan  ja ekvaatorjoon või nendega II suunad), Polaarkoordinaadid 
(horisontaalnurk ja joone horisontaalprojektsioon), Absoluutkoordinaadid (geoid, ellipsoid,  suvaline  e. 
suhteline)  
Mõõtkava  – reaalse joone pikkuse ja kaardil oleva joone pikkuse suhe 
Maastiku reljeef: Pinnavormid (negatiivsed, positiivsed ja neutraalsed)  
 
Asimuut –  meridiaani  põhjasuuna ja antud suuna vaheline nurk; tõeline ja magnetiline 
Direktsiooninurk  – telgmeridiaani ja antud suuna vaheline nurk 
Rumb  – antud suunale kõige lähima meridiaani ja antud suuna vaheline nurk 
Teodoliitkäik  – mõõdistuskäik, mille mõõdistaja rajab ise. Murdjoonte süsteem, kus mõõdetakse 
murdjoonte pikkused ja nende vahelise horisontaal nurgad.  
Tahhümeetri  tsentreerimine  ja horisonteerimine:  statiiv  loodi, treeger statiivile, 
tahhumeeter treegerile, tsentreerin  treegeri  alustõstekruvidega, loodin statiivi kinnitushoobadega 
silindrilise  vesiloodi järgi, loodin treegeri alustõstekruvidega, tsentreerin aluse kinnituskruvidega, 
kordan viimast loodimist ja tsentreerimist 
Mõõdistusvõrgu  tasandamine  – iga mõõtmine sisaldab vigu, ka keskmised väärtused pole 
veatud ega võrdu teoreetiliste väärustega, parandatakse ka keskmisi väärtusi, kasutatkse 
tingimusvõrrandeid 
Pindalade  määramine:  Mehaaniline  (digitaalne),  Graafiline  (ruut-ja joonpaletid, geomeetrilised 
kujundid ), analüütiline e arvutuslik (ristkoordinaatide järgi)  
Elektrontahhümeetri mõisted:  Nurk on kahe suuna vahe, nurke ei mõõdeta vaid arvutatakse; 
Mõõdetakse suuna lugemeid: horisontaal ja vertikaalsuuna lugemeid ja kaldjoonte pikkust 
Tahhümeetrid:  topograafiline  tm, geodeetiline  manuaal  tm, geodeetiline  servo  tm, geodeetiline tm 
automaatse prismajälgimise süsteemiga, geodeetiline tm automaatse prismajälgimise süsteemiga ja 
kaugjuhtimisega 
Nivelleerimine  – erinevate punktide kõrguste vahe (kõrguskasvude määramine) ja nende järgi 
kõrguste arvutamine 
Nivelleerimise viisid: hüdrostaatiline,  baromeetriline , GPS  seadmega , geomeetriline ja 
trigonomeetriline  
Nivelliiride kontollimine: kompensaator peab töötama, ümaravesilooditelg peab olema 
paralleelne  nivelliiri  põhiteljega, niidistiku horisontaalniit peab olema risti nivelliiri põhiteljega, 
pikksilma  viseerimiskiir  peab olema horisontaalne 
GPS – koosneb satelliitidest, seirejaamadest ja kasutajad (vastuvõtjad)  
Mõõtmismeetodid: vastuvõtjate arvu järgi (absoluutse asukoha määramine ehk 1 ja  diferentsiaalne  
asukoha määramine ehk 2 või enam),  vastuvõtja  asukoha järgi (paiksed vastuvõtjad ehk staatilised, 
liikuvad ehk kinemaatilised), mõõdetav suurus (koodi levikukiirus ja põhilainepikkuste vahe)  
Mõõtmine elektrontahhümeetriga: Vajame kindelpunkte (riiklik võrk, GPS-punktid, oma 
käigupunktid), orienteerimine ( seisupunkt  kindelpunktil +TV; vaba seisupunkt e vastulõige+TV), 
käigu mõõtmine (Tv ja EV statiivil; rakenda joonmõõtmise parandeid; tee kordusmõtmisi; Tasanda 
käik)