Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Geodeesia II Sissejuhatus (5)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Geodeesia II

Tahhümeetriline mõõdistamine


  • Põhimõte
    Kontuurmõõdistamise tulemusena saadakse plaan, millel on kõik maastiku kontuurid ja objektid kujutatud topograafiliste leppemärkidega, kuid projekteerijal on tarvis saada ettekujutust ka maapinna reljeefist s.t. on tarvis määrata maapinna punktide kõrgused. Kõrguste saamiseks on kaks meetodit: trigonomeetriline nivelleerimine ; geomeetriline nimelleerimine (kasutatakse horisontaalset vaatekiirt ja vertikaalseid mõõtelatte, mille abil määratakse punktide vahelised kõrguskasvud).
    Nivelleerimisega määratakse maapinna punktide kõrguste erinevused.ehk kõrguskasvud. Geomeetrilist nivelleerimist kasutatakse just tahhümeetrias – kõrguskasv määratakse kauguse ja maapinna kaldunurga järgi.
    Tahhümeetria – topograafilise mõõdistamise meetod, mille puhul määratakse korraga punkti plaaniline esend ja kõrgus. Topograafiline mõõdistamine tähendab tööde kompleksi, mille tulemusena saadakse plaan, kus on nii kontuurid kui ka reljeef. On tarvis määrata kaugus instrumendist kuni punktini, instrumenti maastikuountiga ühendava joone suund ja maastikupunkti kõrguskasv seisupunkti suhtes. Kaugus mõõdetakse kaugusmõõturiga (erandjuhul võib kasutada ka mõõdulinti). Suuna saame määrata horisontaalringilt ja kõrguskasvu määrame trigonomeetrilise nivellséerimisega.
    Kaugusmõõtur – varem kasutati niitkaugusmõõturiga (täpsus 1/300d), praegu laserkaugusmõõturid (3-6mm/km).
    Mõõdistamine toimub kas eelnevalt või samaaegselt määratud mõõdistamiskäigu punkti, mille koordinaadid (x,y,z) on määratud, tahhümeetri horisontaalringi null- lugem suunatakse teise tuntud punkti poole, pikksilma suunamisega maastikupunktile saab horisontaalringilt polaarnurga . Polaarkaugus s määratakse kaugusmõõturiga ja mõõdetakse vertikaalringi abil kaldenurk , kaldunurga ja kauguse järgi saab arvutada kõrguskasvu. Maastikupunkt kantakse plaanile kas polaar - või ristkoordinaatide järgi. Plaan koostatakse kameraalselt, kas käsitsi või vajaliku andmetöötlusprogrammi abil.
    Tahhümeetriat kasutatakse tiheasustusega aladel ja trasside mõõdistamisel. Plaanid koostatakse tavaliselt suurtes mõõtkavades. Väiksemate mõõtkavade juures (näiteks kaardid 1:10000) kasutatakse aerofotode mõõdistamist. Tahhümeetria puuduseks on asjaolu, et plaani koostamisel kameraalselt ei näe töötaja maastikku ja selle tõttu võib teha vigu. Plussiks on väga kiire ja kaasajal automatiseeritud välitööde ja kameraaltööde protsess.
  • Trigonomeetriline nivelleerimine
    d- horisontaalkaugus
    Kui kasutada kaugusmõõturit, ei saa me mõõtes kohe horisontaalkaugust, vaid kaldkauguse. Niitkaugusmõõtur kujutab endast niitristiku kahte lühikest niiti (teodoliidil), kui viseerida latile , siis jääb nende niitide vahele mingisuguse pikkusega latilõik. Niitristikud ja teodoliidi konstruktsioon püütakse teha nii, et k=100 ja c=0, valem kehtib ainult siis kui vaatekiir on horisontaalne ja risti latiga. Kuna viseeeritakse kaldkiirega ja viseerimiskiir ei ole risti latiga, siis tuleb horisontaalkaugus arvutada valemiga.
    ja . Kui ei viseeritud instrumendi kõrgusele latile, siis . Kõrguskasvu võib arvutada ka eespool toodud valemiga.
  • Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd
    Tööde alustamisel tuleb analüüsida maa-ala, valida välja mõõdistuskäiguks sobivad punktid ja lisajaamade asukohad. Tihti kasutatakse tahhümeetriliseks mõõdistamiseks varem rajatud mõõdistuskäigu punkte. Käigupunktide vahekaugused ja lubatud kaugused tahhümeetrist mõõdistatava punktini olenevad mõõtkavast. Nt kui 1:500 siis max vahemaa reljeefipunktini 100m , kontuuride mõõdistamisel kuni 60m, latipunktide omavaheine kaugus kuni 20m. Mõõdistamisel koostatakse maatüki kohta silmamõõduline skeem ehk krokii . Krokii koostatakse kas iga jaama kohta eraldi või mitme jaama kohta ühine (krokiil ei pruugi olla mõõtusid). Krokiile tuleb kanda kõik situatsioonielemendid, maastikureljeefi iseloomustavad punktid ning lati teised seisupunktid. Lati seisupunkte peab võtma nii palju, et saadud kõrgused iseloomustaksid täielikult mõõdistatava maatüki reljeefi. Latipunktid peavad asuma reljeefi skeletijoontel (veelahkmejoon ja voolukoha jooned). Tuleb võtta mäe ja künketipud, süvendite põhjad ja servad, kõrgustike jalamitel, lisaks tuleb määrata kõrgused ehitste juures ja teiste iseloomulike kohtade kõrgused. Vana tüüpi instumentidega töötades kuulus brigaadi vähemalt 4 inimest (tahhümeetri juures vaatleja, protokollija, krokii koostaja , latihoidja). Krokii koostaja liigub koos latihoidjaga maastikul ja märgib krokiile lati asukoha ning numbri. Töö alguses kontrollitakse instrumendi kaugusmõõturit. Igas jaamas mõõdetakse käigu nurk täisvõttega ja mõõdetakse nii horisontaalnurk kui ka vertikaalnurk . Mõõdistatavatele punktidele võib mõõta nurga ühe poolvõttega ja vertikaalnurga mõõtmise täpsuseks võib võtta 1’.
  • Tööde järjekord tahhümeetrilise mõõdistamise jaamas
    • Tsentreerimine – seda tehakse täpsusega 1-2cm ripploodi abil, täpsemate instrumentide puhul nõutakse tavaliselt ka täpsemat tsentreerimist, paljudel mudelitel on olemas optiline tsenriir
    • Instrumendi loodimine
    • Horisontaalringi orienteerimine – alidaadi pööramisega seatakse horisontaalringi lugemiks 0, seejärel alidaad kinnitatakse, vabastatakse limb ning limbi pööramisega viseeritakse käigu naaberpunktile, kui onteada lähtesuuna direktsiooninrk, siis seatakse selle väärtus horisontaalringile nagu tehti null-lugemi puhulgi ja see lugem orienteeritakse naaberpunktile. Peale orienteerimist annavad lugemid horisontaalringilt kas horisontaalnurga lähtekülje ja mõõdistatavale punktile viiva suuna vahel või selle suuna direktsiooninurga.Pärast orienteerimist ei tohi limbi puudutada.
    • Määratakse instrumendi kõrgus i ja märgitakse latile ja väliraamatusse
    • Viseerimine latile – latti hoitakse mõõdistatavas punktis vertikaalselt otse maapinnal, pikksilm suunatakse latile nii et niitristiku horisontaalniit oleks täpselt lugemil i ja vertikaalniit oleks lati vertikaalteljel.
    • Lugemid – kõigepealt loetakse niitkaugusmõõturi niitide järgi ja kirjutatakse andmed väliraamatusse, seejärel lugemid horisontaalringilt ja vertikaalringilt ning kirjutatakse ka need väliraamatusse. Kõik latipunktid nummerdatakse ja mõõdistamise käigus aeg-ajalt kontrollitakse, kas numeratsioon väliraamatus ja krokiil langeb ühte. Soovitav on kogu maatüki mõõdistamisel kasutada läbivat latipunktide numeratsiooni. Soovitav on, et käigupunktid nummerdatakse näiteks room anumbritega ja latipunktid araabia numbritega. Igas jaamas tuleb tingimata pärast viimase latipunkti mõõtmist teha kontroll-lugem sellele punktile, mis oli orienteerimise aluseks ja ka need lugemid kirjutatakse väliraamatusse.
    • Krokii ja väliraamat – mõõdistamise lõpptulemusena on välitööde järel meil olemas krokii ja väliraamat mõõtmisandmetega.
  • Tahhümeetrilised arvutused
    Arvutuste alguseks peavad olema teada niitkaugusmõõturi parandid . Selleks kontrollitakse niitkaugusmõõtrit horisontaalsele siledale pinnale märgitud 20m vahedega punktide kauguseid mõõtes niitmõõturiga 4 korda ja mõõdulindiga kahel korral kontrollides. Viimane punkt peaks asuma paarkümmend meetrit kaugemal kui mõõdistamise pikim kaugus. Lindiga mõõtmised loetakse õigeteks ja võrreldakse niitkaugusmõõturiga saadud tulemustega, saadud vahede järgi koostatakse niitkaugusmõõturi parandite graafik ja tabel.
    Välitööde lõppedes peavad olemas olema järgmised andmed: niitkaugusmõõturiga mõõdetud kaugus instrumendist kuni latini; lugem vertikaalringilt; lugem horisontaalringilt; viseerimiskiire kõrgus latil kui ei viseeritud instrumendi kõrgusele.
    Väliraamatu andmete arvutus toimub järgmiselt:
  • arvutatakse niitkaugusmõõturiga mõõdetud kaldkaugused instrumendist latini, arvestades niitkaugusmõõturi paranditega;
  • arvutatakse kaldenurgad – selleks peab teadma, millises ringi asendis mõõdeti kaldenurki (vanemat tüüpi instrumentidel saadakse „suured lugemid” – arvutamiseks tuleb teisendada väikesteks lugemiteks – tuleb lahutada 1800);
  • horisontaalringi lugem – saadakse mõõdistamiskäigu punktide järgi orienteeritud limbilt ja neid kasutatakse latipunktide plaanile kandmiseks ringmalli abil, kui orienteerimine on tehtud lähtekülje direkstsiooninurga järgi, siis on lugemid võrdsed viseerimissuuna direktsiooninurgaga ja on võimalik arvutada sihtpunkti ristkoordinaate peale horisontaalkauguse arvutamist;
  • arvutatakse instrumendi ja latipunkti horisontaalkaugus
  • arvutatakse latipunktide kõrguskasvud instrumendi seisupunkti suhtes – h=d tanα
  • latipunktide absoluutkõrgused arvutatakse lähtudes seisupunkti absoluutkõrgusest
  • Reljeefi kujutamine horisontaalidega
    Horisontaal kujutab endast maapinnal ühesugust kõrgust omavate punktide vahele tõmmatud joont. Iga horisontaalpind on teatud kõrgusel nullnivoost. Horisontaalide lõikevahed on normidega määratud ja sõltuvad põhiliselt plaani mõõtkavast, aga ka reljeefi iseloomust. Reljeefi kumerate vormide puhul tuleb määrata kalde suund, selleks kasutatakse horisontaalidele ristsuunas joonistatud langekriipsusid. Mäe või künka puhul jäävad kaldekriipsud väljapoole horisontaali, aga lohkude puhul sissepoole. Nõlva kallakust iseloomustaad kaardil naaberhorisontaalide vahelised kaugused. Mida järsem on nõlv, seda väiksem
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Geodeesia II Sissejuhatus #1 Geodeesia II Sissejuhatus #2 Geodeesia II Sissejuhatus #3 Geodeesia II Sissejuhatus #4 Geodeesia II Sissejuhatus #5 Geodeesia II Sissejuhatus #6 Geodeesia II Sissejuhatus #7 Geodeesia II Sissejuhatus #8 Geodeesia II Sissejuhatus #9 Geodeesia II Sissejuhatus #10 Geodeesia II Sissejuhatus #11 Geodeesia II Sissejuhatus #12 Geodeesia II Sissejuhatus #13 Geodeesia II Sissejuhatus #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2007-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 311 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Rain Ungert Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Tahhümeetriline mõõdistamine

    Märksõnad

    Mõisted


    Kommentaarid (5)

    kmx125 profiilipilt
    kmx125: hea konspekt kõik mis vaja on olemas
    09:43 17-05-2011
    briti profiilipilt
    briti: soovitan, väga asjalik.
    14:12 10-03-2013
    JAANKIVI profiilipilt
    JAANKIVI: Oli kasu aitähh
    18:30 12-06-2017


    Sarnased materjalid

    6
    doc
    Geodeesia I Sissejuhatus
    138
    docx
    GEODEESIA II eksami vastused
    15
    doc
    Geodeesia II Eksamiküsimused
    4
    doc
    Geodeesia I eksami vastused
    13
    docx
    Geodeesia I Eksami vastused
    2
    pdf
    Geodeesia mõisted
    7
    xls
    Geodeesia Abriss arvutus
    3
    odt
    GEODEESIA EKSAMI VASTUSED





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun