TARTU
ÜLIKOOL
Loodus-ja
tehnoloogiateaduskond
Ökoloogia ja maateaduste instituut
Geograafia osakond
GENTRIFIKATSIOON
Referaat
aines
„ Inimgeograafia alused“
Töö
koostasid: Merilin Meier
Kadi
Järve
Maarja
Välimaa
Urmas
Neimann
Tööd
juhendas: Janika Raun
Tartu
2014
SISUKORD
1.Sissejuhatus
2. Taaslinnastumine ja gentrifikatsioon
3.Gentrifikatsiooni
arengulugu
4.Gentrifikatsiooni
uurimisviisid
5.Gentrifikatsioon
ja selle uurimine Eestis
6.Arutelu
ja kokkuvõte.
7.Viited
SISSEJUHATUS
Gentrifikatsioon
(inglise sõnast gentry „ alamaadel “) on linnalise keskkonna
uuenemine ja ülesehitamine, mis toimub kui jõukamad keskklassi
elanikud kolivad allakäinud piirkondadesse, tõrjudes sealt välja
ilmnevad linnastunud ühiskonna muutused. Eesti kontekstis on marksismil baseeruv linnageograadiline tõlgendus suhteliselt nõrk. Nüüd on rohkem hakatud investeerima haridus- ja teadusinfrastruktuuri. Globaliseerunud majanduse kiire arengu algfaasis ning sotsialistlike röökide kokku varisedes 1980aastate lõpus marksistlike linnageograafide arv vähenes, loobuti klassi ja lõpptoote mõistetest kuikõige olulisematest uurimisobjektidest linnaruumis. Linnade renoveerimine ja gentrifikatsioon (lk 139-144) Linnade arengus võib viimase aastakümne jooksul märgata selgeid muutusi maahinna väärtuses ning riigi, omavalitsuse ja erasektori vahelistes suhetes. Kasvav tähtsus on maal kui kapitalil, mis omab nüüd vahetusväärtust. Selleks, et tõsta linnaosa majanduslikku väärtust, on näiteks võimalik intensiivistada maakasutust ja/või asendada maade senine kasutusviis mõne majanduslikult tulusamaga. Näiteks võib asendada maa tööstusliku kasutamise
MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond… Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus. Passioners energilised juhid, kellel on võime suunata
LINNA KOMPAKTSUS JA LAIALIVALGUMINE, MIS ON HEA JA MIS SOBIB ALLIKAD: 1. Ahas, R. (7. august 2006). Pealinn valgub lähivaldadesse. TallinnCity. http://www.tallinncity.ee/1566427/pealinn-valgub-lahivaldadesse (kasutatud 24.10.2013). 2. Ahas, R. (21. aprill 2007). Uusasumite valud. Postimees.ee http://sudoku.postimees.ee/210407/esileht/ak/256384.php (kasutatud 24.10.2013). 3. , E. (2012) , . Urals Academy of Architecture. 4. Burton, E. The Compact City: Just or Just Compact? A Preliminary Analysis. Urban Studies, Vol. 37, No. 11, 1969 2001, 2000. 5. Dieleman, F.M. (1996) Compact urban development: experiences in Randstad Holland, in J . Kjellberg Bell and S. Webber (Eds) Urban Regions in a Global Context, Directions for the Greater Toronto Area, pp. 118--123. Toronto: University of Toronto, Center for Urban and Community Studies. 6. Dieleman, F.M., Dijst, M. J., Spit, T. (1999) Planning the compact city: The randstad Holland experience.
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus
1. Sissejuhatus sotsioloogiasse Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Sotsioloogia mõiste · Sotsioloogia kui teadus (A. Touraine) · Sotsioloogilise mõtteviisi tunnused (Z. Bauman) · Sotsioloogiline kujutlusvõime (C. W. Mills) Kokkuvõttev küsimus: Mis eristab sotsioloogilist teaduslikku mõtteviisi argimõtlemisest? · Sotsioloogia rajajad - klassikud: - A. Compte - K. Marx konfliktiteoreetilise suuna rajaja - E. Durkheim funktsionalistliku teoreetilise suuna rajaja - M. Weber interaktsionalistliku suuna rajaja · Positivistlik ja interpretatiivne sotsioloogia · Kaasaegsed olulisemad teoreetilised perspektiivid (I) - Pierre Bourdieu ja teooria praktikast; põhimõisted: - Habitus - Väli - Kapitalid: sotsiaalne, kultuuriline, majanduslik, sümboliline
Sotsiaalse probleemi defineerimine Mis on sotsiaalne probleem? Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. struktuurne aspekt. Definitsioon: sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna sotsiaalpoliitika avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, inimarengu eden
Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Umbes 6000 7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma ning põllundusega ja karjakasvatusega tegelema. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu kasutades tootsid inimesed kohalikest maavaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse ehk naturaalmajanduse tingimustest kohapeal. Peamine tegevusala põllumajandus : toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel, esivanematelt päritud oskused kandusid edasi aeglaselt. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused üksteisest sõltumatud. Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajamiseks. Rii
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Kerli Matvere EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013 Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendajad: Kaia Kask, Uku Varblane Tartu 2014 0 Soovitan suunata kaitsmisele ....................................................................... (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud „ „ ................... 2014. a. ...........................õppetooli juhataja ..................................................................
Kõik kommentaarid