Generatiivsed elundid (0)

Generatiivsed taimeelundid 
 
•  Õis, vili, seeme  
Üldised seaduspärasused: 
•  Sümmeetria -  mono - ja polüsümmeetria 
•   Polaarsus  – apikaalne ja basaalne osa 
•   Geotropism  – positiivne ja negatiivne 
•  Metamorfoseerunud  elundid  – analoogilised ja  homoloogilised  
ÕIS 
Õis on muundunud lühivõrse, mis on  kohastunud   mikro - ja megaspooride, ning gameetide 
moodustamiseks ja risttolmlemiseks. 
Varreosa moodustavad õieraag ja õiepõhi. Õiepõhjale kinnituvad muundunud lehed: 
tupplehed,  kroonlehed ,  tolmukad  ja  emakad . Tsüklilised  õied  on sellised õied mille õieosad 
asetuvad ringidena õiepõhjale, enamasti 5 või 4 ringi. Atsüklilised - õieosad asetuvad 
spiraalselt õiepõhjale. Hemitsüklilised - mõned õieosad ringidena, teised spiraalselt. 
Mõlemasugulised - õies on nii tolmukad kui emakad. 
Ühesugulised - õies on kas tolmukad või emakad. 
Ühekojalised - taime isendil esinevad nii emas- kui isasõied . 
Kahekojalised - taime ühel isendil isasõied, teisel emasõied. 
Õiekate  - steriilne kaitsülesandega õieosa, mis meelitab ligi tolmlejaid. 
o  Kaheli: eristub erinevalt värvunud tupeks ja  krooniks . 
o  Lihtne: ühevärviline eristumata õiekate. 
▪  Tupetaoline, kroonitaoline. 
o  Paljas ehk katteta: õiekate puudub. 
 
TUPP  JA KROON 
Tupp koosneb tupelehtedest, mis paiknevad enamasti ühe ringina. Tupp jaguneb: 
•  Välistupp - tupe all lisaring lehetaolisi moodustisi. 
•  Lahkleheline tupp – tupplehed vabad. 
•  Liitleheline tupp – tupplehed omavahel  kokkukasvanud  alustega. 
 
 
 
Kroon koosneb kroonlehtedest, enamasti eredavärviline, liitlehine (krooniputk, 
tagasikäändunud osa,  neel ) või lahklehine (pinnuke või naast;  istuv ). 
Kroon jaguneb kujult: 
•   Aktinomorfne  -  korrapärane, polüsümmeetriline (ratasjas, lehterjas, kellukjas, 
putkjas, liudjas, kuppeljas). 
•  Sügomorfne -  monosümmeetriline (huuljas, keeljas, kannusega). 
•  Asümmeetriline - sümmeetriatasandita.