Generaatori kontroll (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

181

doc

A.Palu mootorratta raamat

Kahesilindrilistel kahetaktilistel mootoritel JDK-3D2 ja kahetaktilistel mootoritel koosneb karter kahest poolmest, -K)3 koosneb väntvõll kahest poolest, mida ühendab kes- milles on eraldi sektsioon käigukasti jaoks (joon. 13), Kar- kel asuv hooratas (joon. 12). Viimane pigistatakse väntvõl teri külgruumides, mis külgedelt suletakse eraldi kaantega, lide võllikaelte sisemistele otstele pingutuspoldiga. Hoo paiknevad mootoriülekanne, sidur ja generaator. : Kuna ratta pöördumist võllikaeltel väldivad kulud. Samaaegselt kahetaktilistel mootoritel karter täidab :pumba-kambri tagavad kulud ka väntvõlli poolte õige vastastikuse ase ülesannet, siis peab ta olema hermeetiline ja tuse mootori kokkupanekul. Samasuguse mootori «Jawa- kahe-.silindriUstel mootoritel veel kahekambriline. Viimast 350» väntvõlli aga lahti võtta ei saa. Eraldi hooratast siin tin-:gib väntvõlli väntade 180° paigutus, mistõttu samal

Füüsika

138

pdf

Elektrotehnika alused

esemete süttimist. Lühisvoolu väljalülitamiseks kasutatakse näiteks sulavkaitsmeid. Sulavkaitsme põhiosaks on sular ­ kergestisulavast metallist kalibreeritud traat või riba ­ mis liigkoormuse korral kuumeneb ja sulab, katkestades nii vooluahela ja lülitades kaitstava ahelaosa välja. 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus Vooluahelasse ühendatakse tavaliselt palju tarviteid. Üks lihtsam näide on auto või mootorratas, mille rööbiti ühendatud generaatori ja aku klemmidele ühendatakse kõik elektritarvitid: lambid, klaasipuhasti mootor(id), küttekehad, helisignaal jne. Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. Joonisel toodud sõlme kohta võib siis kirjutada I1 + I 2 = I 3 + I 4 ,

Mehhatroonika

54

pdf

Elektrimõõtmiste konspekt

ELEKTRIMÕÕTMISED ELECTRICITY MEASUREMENTS 3. parandatud ja täiendatud trükk LOENGU KONSPEKT Koostas: Toomas Plank TARTU 2005  Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 5 MÕÕTMISTEOORIA ALUSED ........................................................................................................ 6 1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed.............................................................. 6 1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid .......................................................................................... 6 1.3. Dimensioonvalem

Elektrimõõtmised

162

pdf

Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

.................................................................. 40 5.3.1. Tähtühendus ................................................................................................................... 41 5.3.2. Kolmnurkühendus .......................................................................................................... 41 5.4. Arvutusülesanne ................................................................................................................ 43 5.5. Generaatori ja mootori talitlus........................................................................................... 44 5.6. Asünkroonmootori käivitamine......................................................................................... 45 5.7. Asünkroonmootori pidurdamine ....................................................................................... 46 5.8. Arvutusülesanne ..............................................................................................................

Energia ja keskkond

114

doc

Elektroonika alused

energia toimel seal voolukandjate - elektronide ja aukude paare. Tekkinud laengukandjate paarid sattuvad tõkkekihis seal mõjuva elektrivälja toime alla ja selle mõjul liiguvad augud pooljuhi P-ossa ja elektronid N-ossa. Fotodioodi skemaatiline konstruktsioon on joonisel 2.4. JOONIS 2.4. Nimetatud laengukandjate liikumise tulemusena tekkib fotodioodi klemmidel valgustustugevusest sõltuv elektromotoorjõud. See on fotodioodi generaatori ehk foto- elemendi reziim, mida kasutatakse fotoelementides ja päikesepatareides. Automaatikas kasutatakse fotodioodi generaatorireziimi harva, kuna tal on suur inerts. Kui pingestada fotodiood vastupingega, tekib fotodioodi reziim, kus dioodi vastuvool hakkab sõltuma valgustusest. Selles reziimis on inerts väga väike ja fotodioodi saab kasutada väga kiirete (isegi nanosekundiliste) valgusmuutuste registreerimiseks. 16

Elektriahelad ja elektroonika alused

81

doc

Elektroonika aluste õppematerjal

seal voolukandjate - elektronide ja aukude paare. Tekkinud laengukandjate paarid sattuvad tõkkekihis seal mõjuva elektrivälja toime alla ja selle mõjul liiguvad augud pooljuhi P-ossa ja elektronid N-ossa. Fotodioodi skemaatiline konstruktsioon on joonisel 2.4. JOONIS 2.4. Nimetatud laengukandjate liikumise tulemusena tekkib fotodioodi klemmidel valgustustugevusest sõltuv elektromotoorjõud. See on fotodioodi generaatori ehk fotoelemendi reziim, mida kasutatakse fotoelementides ja päikesepatareides. Automaatikas kasutatakse fotodioodi generaatorireziimi harva, kuna tal on suur inerts. 13 Kui pingestada fotodiood vastupingega, tekib fotodioodi reziim, kus dioodi vastuvool hakkab sõltuma valgustusest. Selles reziimis on inerts väga väike ja fotodioodi saab kasutada väga kiirete

Elektroonika alused

414

pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia

Füüsika

210

docx

Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt

See võimaldab kasutada nii impulsside väljasaatmiseks kui vastuvõtuks ühte ja sama antenni. Impulssraadiolokaatori plokkskeem on kujutatud joonisel 1. Sondeeriv impulss  Joon 1 Sünkronisaator tekitab lühikeste impulsside jada, mis käivitab modulaatori ja kuvari laotuse. Modulaatori poolt genereeritud negatiivne impulss amplituudiga 17kV käivitab magnetroni - võimsa ülikõrgsagedusliku generaatori, mis toodab lühiajalise ülikõrgsagedus- liku impulsi. Ülikõrgsageduslik impulss suunatakse mööda õõnsat laine- juhet läbi antenni ümberlüliti kitsa suunakarakteristikuga antenni. Objektilt peegeldunud kaja suunatakse antennist läbi antenni ümberlüliti vastuvõtjasse, mille esimeseks astmeks on segisti. Ülikõrgsadesulike võnkumiste võimendamine on keeruline, sellepärast tuleb kajasignaali sagedust vähendada. Seda ülesannet täidab segisti. Segistisse siseneb

Laevandus

Kommentaarid (0)