Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Geneetiliselt muundatud organismid (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida me kardame, et juhtub ?
  • Mis seda põhjustab ?
  • Mida me kardame, et juhtub ?
  • Mis seda põhjustab ?
  • Mida saaks teha, et riski ära hoida või väiksemaks muuta ?
  • Kui mõjusad ja teostatavad need meetodid on ?
  • Mis mõju on nende meetodite rakendamisel ?
  • Milline on ebakindluse tase ?
  • Mida siis kokkuvõttes teha ?
  • Kuidas GMO-sid luuakse ?
  • Millised GMO-tüübid on peamiselt levinud ?
  • Keskkonnaveeb.ee/uudis/uudised.php ?
 
Säutsu twitteris
SISSEJUHATUS
Geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasutamine põllumajanduses tähendab paljude poliitikute, ärimeeste ja teadlaste arvates põllumajanduse jõudmist uude etappi , mis võimaldaks lahendada mitmeid tsivilisatsiooni arengu käigus tekkinud probleeme, eelkõige maailma rahvastiku suurenemisest tulenevat näljahäda. Samas on geneetiliselt muundatud taimede kasvatamine esimese 10 aasta jooksul näidanud,
et nende kultuuride laialdane levik toob endaga kaasa mitmeid keskkonna-, tervise- ja sotsiaal-majanduslikke riske.
Eeldusel, et GMO-d kujutavad endast teatud riski, on oluline hinnata, kui suur peab olema nendest saadav kasu, mis kaaluks üles riskid ning muudaks mõistlikuks muundkultuuride kasutamise põllumajanduses,
toidus jm toodetes. Õiguslik regulatsioon peaks siinkohal olema teatud konsensuse või tasakaalu leidmise
fikseerimise punktiks, mis näitab, millistel tingimustel on GMO-de kasutamine ja kasvatamine täna ühiskonna poolt aktsepteeritud.
http://www.eesti.ee/est/teemad/keskkond_loodus/looduskaitse/geneetiliselt_muundatud_organismid/?style=txt Riigiportaali tekstiversioon

Geneetiliselt muundatud organismid


Geneetiliselt muundatud organism (GMO) on tänapäeva biotehnoloogia abil selliselt muundatud geeni(de)ga organism, mida loodus ise teha ei saa (näiteks kahe lille hübriide ei loeta selles mõttes GMO- deks ).
GMO-de loomine
GM kultuurtaimi ehk muundkultuure saab luua mitmel viisil.
Ühe võimalusena kasutatakse muundkultuuride loomisel sageli bakterite abi.  Taimedes kasvajalisi muutusi põhjustav mullas elav  agrobakter suudab ühe osa oma DNA-st  taimerakku viia ja seal taime pärilikkusekandjate kogumisse  sisestada.  Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega saadaksegi selle bakteri abil võõr-DNA taimerakkudesse viia.
Võimalik on kasutada ka nn DNA püssi, mille abil  saab taimerakku tulistada imepisikesi kullaosakesi, kuhu on eelnevalt seotud sisestatav võõras DNA. Raku sees tuleb DNA kullaosa küljest lahti ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainesse .
Nii ühel kui ka teisel juhul õnnestub siirdamine vaid  väikesesse hulka rakkudesse. Muundamiseks ei piisa vaid ühe geeni lisamisest. Tundmaks ära, millised rakud on sisestatatud võõra DNA vastu võtnud,  on sisestatavale geenile veel  lisatud antibiootikumiresistentne märgistusgeen. Selleks, et sisestatud uus pärilikkusmaterjal rakus tööle lülituks, lisatakse ka nn. käivitaja - DNA osake – promootor.
Sellise võõra kompleksi  sisestamise kohta peremeesraku pärikkusaine kogumisse  pole võimalik täpselt määrata, ta lülitub sellesse nn kõige vastuvõtlikumas kohas. Uue päriliku info lisandumisega mõjutatakse aga  geenide vahel juba varem väljakujunenud vastastikuseid toimeid, mistõttu muundkultuurid on  osutunud nt ebastabiilsemateks kui tavakultuurid (nt põua- või niiskustundlikumaiks).
Mõlema eeltoodud meetodi puhul tuleb pärast uue kompleksi rakku viimist sellest üksikust rakust kasvatada terve uus taim, sest ainult sellisel juhul saame  tõelise GMO. Seda  tehakse koekultuuri meetodil.
 
GMO-de kasutamise reguleerimine
Eestis on geneetiliselt muundatud organismide (GMO-de) kasutamise reguleerimine jagatud kolme ministeeriumi vahel:
Keskkonnaministeerium vastutab geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise ning geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamise lubade väljastamise eest,
Põllumajandusministeerium vastutab uuendtoidu (sh geneetiliselt muundatud toidu) käitlemise ja turustamise lubade eest, seemnete ja taimse paljundusmaterjali, väetise, sööda kasutamise lubade väljastamise eest ning loomkatsete läbiviimise lubade väljastamise eest,
Sotsiaalministeerium vastutab geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise lubade väljastamise eest.
Eestis on kaks nõuandvat komisjoni, kes teevad geneetiliselt muundatud organismide ja nendest koosnevate või neid sisaldavate toodete kohta riskianalüüsi - geenitehnoloogiakomisjon (Keskkonnaministeeriumi juures) ja uuendtoidukomisjon (Põllumajandusministeeriumi juures), mis teeb ka geneetiliselt muundatud organismidest saadud, kuid neid mitte sisaldavate toodete riskianalüüsi.
Geenitehnoloogiakomisjoni ülesandeks on nõustada valitsusasutusi geenitehnoloogia küsimustes:
  • GMO-de (kaasa arvatud geneetiliselt muundatud uuendtoidu, geneetiliselt muundatud seemnete, väetise ja loomasööda) keskkonda viimise küsimustes;
  • GMO-sid sisaldavate või nendest koosnevate toodete (kaasa arvatud geneetiliselt muundatud uuendtoidu, geneetiliselt muundatud seemnete, väetiste ja loomasööda) turustamise küsimustes,
  • geneetiliselt muundatud loomadega loomkatsete tegemise küsimustes,
  • geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise küsimustes.
    Uuendtoidukomisjoni ülesandeks on Veterinaar - ja Toiduametile esitatud uuendtoidu käitlemise loa taotluse ja sellele lisatud andmete ning dokumentide alusel anda seisukoht uuendtoidu nõuetekohasuse, uuendtoidu märgistamiseks tehtud ettepanekute ning uuendtoidu käitlemise loa väljastamise või väljastamisest keeldumise kohta.
    Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll (ratifitseeriti Eestis 21.01.2004, jõustus 22.06.2004 RT II 2004,2,4)
    Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll on rahvusvaheline lepe, mille üldiseks eesmärgiks on tagada geneetiliselt muundatud elusorganismide ohutu kasutamine, seda eriti nende piiriülesel liikumisel. Protokolli peamine eesmärk on tagada, et kõigil oleks kättesaadav info turule lubatud ja kasutatavate GMOde kohta ning et ilma vastava loata ei võiks GMOsid riiki sisse vedada.
    Geneetiliselt muundatud elusorganism ehk geneetiliselt muundatud organism (GMO) on selline organism, kelle pärilikkusetegureid on muudetud biotehnoloogia abil.
    http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=28684/GMO+tr%FCkis+%28est%29.pdf Geneetiliselt muundatud organismide (GMO) riskianalüüsi käsitlev brošüür - [Keskkonnaministeerium]
    GMOde kasutamine
    Ehkki GMOde kasutamise ajalugu pole kuigi pikk, on maailmas juba mitmeid GMOsid
    kasutusele lubatud. Euroopa Liidus kasvatatakse või kasutatakse tööstuslikult paarikümmend
    nimetust GMOsid. Esimestena tulid turule GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes
    herbitsiidikindel tubakas aastal 1994 ning 1996-1997 aastal riburada mitmed rapsiliinid,
    soja-, siguri -, maisliinid ja mitmed geneetiliselt muundatud lillesordid.
    Ka mujal maailmas (peamiselt USAs, Kanadas, Jaapanis, Austraalias jm) on kasutusel veel
    mõned muud GMOd, näiteks puuvill, melon , papaia, kartul , suhkrupeet jm.
    Kasutusse on
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Geneetiliselt muundatud organismid #1 Geneetiliselt muundatud organismid #2 Geneetiliselt muundatud organismid #3 Geneetiliselt muundatud organismid #4 Geneetiliselt muundatud organismid #5 Geneetiliselt muundatud organismid #6 Geneetiliselt muundatud organismid #7 Geneetiliselt muundatud organismid #8 Geneetiliselt muundatud organismid #9 Geneetiliselt muundatud organismid #10
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 124 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mannn Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (4)

    Germoo profiilipilt
    Germoo: suhteliselt hea,saab kätte mis vaja kui tahta
    18:55 29-04-2009
    tainaaju profiilipilt
    tainaaju: aitas küll:)
    19:00 21-12-2010
    tipsuuu profiilipilt
    tipsuuu: norm
    19:54 29-04-2009


    Sarnased materjalid

    6
    doc
    Geneetiliselt muundatud organismid
    10
    doc
    GMO - geneetiliselt muundatud organismid
    2
    docx
    GMO - geneetiliselt muundatud organism
    58
    docx
    Geneetiliselt muundatud organismid Eesti kaubanduses
    8
    doc
    GMO referaat- Geneetiliselt muundatud organismid-
    2
    doc
    Geneetiliselt muundatud organismid
    3
    docx
    GMO ehk geneetiliselt muundatud organism
    4
    docx
    Essee «Geneetiliselt muundatud organismide - poolt või vastu»





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun