Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geneetilised haigused (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Geneetiline põhjus
Peamised sümtomid
diagnoosimine
Fenüülketonuuria
Geeni mutatsioon 12. Kromosoomis, fenüülalaniini lagundav valk on vigane ning selle tase on veres kõrgem
Käte värisemine, tasakaalu häired, mõtlemis- ja keskendumishäired
Verest määratakse fenüülalaniini tase 3 päeva peale sündi.
Tsüstiline fibroos
tekitab mutatsiooni nn tsüstilise fibroosi transmembraanse regulaatori ( CFTR ) geenis. Selle mutatsiooni tõttu on häiritud kloriidiooni transport. Tsüstilise fibroosi geen lokaliseerub 7. kromosoomis - piirkond q31.2. Kuna tsüstiline fibroos on retsessiivne pärilik haigus, siis avaldub ta alles siis, kui järglane saab mõlemalt vanemalt tsüstilise fibroosi geeni.
Korduvad hingamisteede nakkused , krooniline obstruktsioon , kopsupõletik, kopsupuhitus, kõhunäärmepuudulikkus, seedehäired
Kuna defektne on rakumenbraani kloriidiooni pump , diagnoositakse tsüstilist fibroosi tavaliselt kliinilise pildi ja higi kloriidioonide sisalduse põhjal.
Enne sündi kasutatakse prenataalset diagnoosi. Enamik prenataalsetest
diagnoosidest tehakse paaridel, kellel üks laps
juba põeb tsüstilist fibroosi.
Marfani sündroom
Mutatsioon fibriini geenis 15. Kromosoomis.
Molekulaargeneetilised uuringud tehakse vereanalüüsist, millest saadud rakkudest eraldatakse hiljem kromosoomid . Püütakse mikroskoopiliselt uurides leida muutunud geeni. Uuring on vajalik teha ka haige lähisugulastel
Sünnist alates esineb lapsel pikk kasv ja kõhn kehaehitus . Nahaalust rasvkude on väga vähe.
Esineb lihasnõrkus, liigeste liigne painduvus, areneb kõverselgsus  ehk skolioos. Iseloomulikud on väga pikad ja kondised sõrmed nn ämbliksõrmed.
Sageli esineb silmahaigusi, kaasasündinud südamerikkeid.
Lapsel on suured kõrvad ja väike lõug.
Downi sündroom
21. kromosoomi trisoomia , Downi sündroomi tekkepõhjuseks peetakse häiret munaraku või spermatosoidi moodustumisel. Kromosoomide jagunemisel ilmneb viga ja loode areneb sügoodist, millel on üks kromosoom rohkem kui tavaliselt.
Väike, ümmargune pea, lame nägu, silmade lõige viltune , kolmas silmalaug , kõõrdsilmsus, suu avatud ja keel sageli väljas, peopesas ahvivagu, väike kasv
15. rasedusnädalal saab raseda verest määrata hormoone alfa-fetoproteiini ja platsentas moodustuvat kooriongonadotropiini. Kui fetoproteiini on liiga vähe ja kooriongonadatropiini palju, on võimalik, et lootel esineb Downi sündroom. Vajalik oleks teha täpsemad uuringud. Kromosoomanalüüsiks võetakse looteveest läbi ema kõhu või tupe kaudu loote rakke.
Patau sündroom
13. kromosoomi trisoomia
suulae- ja huulelõhe, polüdaktüülia (lisasõrm või - varvas ), südame anomaaliad jt. arenguhäired
Kromosoomiuuringud lootevee rakkudest, seerumiuuring (AFP, HCG, Ue3) ultraheli uuringud,
Edwardsi sündroom
18. kromosoomi kolmekordsus, harvemal juhul 18. Kromosoomi translokatsiooni trisoomiast põhjusatud
südamerikke, neerude väärarengu, sooled võivad asetseda väljaspool keha, kaasneda võib vaimse ja kehalise arengu mahajäämus, kasvupeetus, väike pea, peakuju iseärasused, huule- ja suulaelõhe, jäsemete väärarengud
Määratakse ema verest alfa-fetoproteiini (AFP) ja kooriongonadotropiini (hCG). Kolmiktestis määratakse lisaks nendele kahele ainele veel ka vaba östriooli (uE3). Lisaks lootevee uuringud, kromosoomiuuringud
Angelmanni sündroom
Muutused 15. kromosoomi pika õla regioonis 15q11-1 kas siis 15q11-13 piirkonna deletsioon ,
uniparentaalne disoomia
(mõlemad 15. kromosoomid ühelt vanemalt) defektne
vermimine ning ka mutatsioonid geenis
Lame kukal , kõõrdsilmsus, lai suu, hõredad hambad, esiletungiv lõug, naeruhood juba imikueas
Kromosoomiuuringud lootevee rakkudest, seerumiuuring (AFP, HCG, Ue3) ultraheli uuringud, PCR
Praderi-Willi sündroom
Muutused 15. kromosoomi pika õla regioonis 15q11-1 kas siis 15q11-13 piirkonna deletsioon,
uniparentaalne disoomia
(mõlemad 15. kromosoomid ühelt vanemalt) defektne
vermimine
Andevaesus, ülekaalulisus, kitsas otsmik , mandlikujuline silmalõige, väikesed jäsemed, alaarenenud suguelundid , puberteet algab hilja ja jääb puudulikuks
Kromosoomiuuringud lootevee rakkudest, seerumiuuring (AFP, HCG, Ue3) ultraheli uuringud, PCR
Turneri sündroom
X-kromosoomi monosoomia. puudub interfaasi tuumas X- kromatiin e. Barri kehake. Umbes 80% 45,X juhtudel on X-kromosoom päritud emalt (Xmat). Olemas on 45 kromosoomi
Lapsepõlveareng on normaalne aga nad on Väikesekasvulised (alla 150cm), puberteet ei alga, munasarjade sidekoestumine, menstruatsiooni puudumine
Imikueas nahavoldid kaelal , mis algavad kõrvadest ja ulatuvad õlgadeni. Rinnanibud asetsevad üksteisest eemal, suured kõrvad, kõrge suulagi, palju sünnimärke

Kromosoomiuuring, ultraheliuuring südamest, neerudest, munasarjadest kuna sageli kaasuvad häired ka nendes organites .
Klinefelteri sündroom
Põhjuseks on üks üleliigne naissugu- ehk X-kromosoom. See on pärilikkuse info kandja, mis määrab lapse sootunnuste väljaarenemise. X kromosoome võib ka rohkem olla, mida rohkem neid on seda enam on haigus väljendunud
Haigus avaldub puberteediea alguses.
Poisid on pikka kasvu (keskmiselt 177 cm), pikkade käte ja jalgadega , habemekasv väga aeglane, karvade asetsus on tüüpiline naistele, Välised suguelundid on väiksed.
Kalduvus on rasvumisele, rinnanäärmete suurenemine, poisid on viljatud. Esinevad psüühikahäired.
kromosoomuuring
Fragiilse Xi sündroom
X kromosoomis on üks osa mitmeid kordi pikem, kui normaalselt. Just see koht vastutab närvirakkude arengu eest.
Kuna tüdrukutel on kaks X kromosoomi ja millest üks on haige, siis haigus avaldub neil kergemal kujul kui poistel, kellel on lisaks X-kromosoomile Y-kromosoom.
uur pea ehk makrotsefaalia, lihasnõrkus ehk hüpotoonia, väga painduvad liigesed , kõrge suulagi, suured kõrvad, etteulatuv lõug. Peale puberteeti arenevad poistel väga suured munandid . hüperaktiivsed ja tähelepanu häiretega, halb koordinatsioon ning puudulik kõne areng.
Samuti võivad tekkida vihahood või krambid.
Kromosoomiuuring, geeniuuring (PCR)
Psoriaas
O n geneetilise eelsoodumusega haigus. Esimene tüüp on tugevamalt seotud, teine vähem. On leitud erinevaid mutatsioone erinevates geenides.
ilmneb punaste hõbedaselt ketendavate laikudena mõlemale kehapoolele sümmeetriliselt, nt põlvedel, küünarnukkidel.
Tavaliselt asetsevad naastud ükskõik millisel kehaosal, sagedamini kergesti hõõrduvates kohtades nagu küünarnukid, põlved ja peanahk,
Väline vaatlus
Rinnavähk
Rinnavähki soodustavad geenid BRCA1, BRCA2, BR
Akondroplaasia
4p16 kromosoomi piirkonnas paikneva fibroblastide kasvuretseptori 3 geeni mutatsioon, peaaegu alati punktmutatsioon
Peale sündi lapsel suur pea, kõrge otsmik, madal selg, lühikesed jäsemed, õlavars väga lühike
Neurofibramatoos I
Tegemist on geeni kahjustusega 17. kromosoomis (NF1, mille alusel toodetakse valku nimega neurofibromiin. NF-i korral on iseloomulikuks neurofibroomide teke. Neurofibroom koosneb närvi- ( neuro -) ja side (fibro-) koest ning kujutab endast väikest sõlmjat kasvajalist moodustist,
peamiseks sümptomiks on neurofibroomide teke nahas. On oluline teada, et üksikud neurofibroomid võivad tekkida ka tervetel inimestel, kellel ei ole Recklinghauseni tõbe. Teiseks iseloomulikuks ilminguks on “kohvi-piimalaigud” (Café-au- lait ; pr.k) ehk helepruunid pigmentlaigud nahal. on iseloomulikud ka Lischi sõlmed ehk väikesed pigmendikogumikud silma värvilisel osal, vikerkestal ehk iirisel. NF-iga isikud on tavapärasest suurema peaümbermõõduga, võib esineda selgroo kõverdumist ehk skolioosi ning mitmesuguseid luude arenguhäireid.
NF-i ei ole alati lihtne diagnoosida, eriti kui esinevad vaid üksikud haigusilmingud. NF1 puhul on oluline kohvipiimalaikude, neurofibroomide või Lischi sõlmede olemasolu, Diagnoosi kinnitamiseks on vaja silmaarsti, närviarsti ning geneetiku arvamusi ning erinevaid uuringuid, mis võivad hõlbustada diagnoosi (röntgenogrammid luudest, erinevad silmauuringud, kompuutertomograafia peast )
Täiskasvanute neerude polütsüstiline haigus
Autosoomne dominantne
16p13 regioonis asub PKD1 geen, mille mutatsioon põhjustab haigust
Tsüstid maksas /kõhunäärmes/
põrnas/neerudes.
Kõige sagedamini on kõrge vererõhk, küljevalud, verikusesus
Uriinianalüüs, ultraheli, kompuutertomograafia
fenüülketonuuria
12 kromosoomis paikneva geeni mutatsioon. Retsessiivne haigus. Ensüümi puudus mis tõttu ei lagundata organismis fenüülalaniini
Sündides laps täiesti normaalne, ravides sümtome ei teki. Ravita tekib vaimne alaareng . Fenüüalaniini kõrgema taseme juures: käte värisemine, tasakaaluhäired, keskendumishäired
Määratakse fenüülalaniini tase veres juba sünnitusmajas 3 päeva jooksul.
Alporti sündroom
X kromosoomne dominantne sündroom. Põhjuseks neeruglomeerulite basaalmembraanide kollageeni struktuurivead
Nefriit , poistel noorukieas neerupuudulikkus , vaegkuulmine , osadel muutused silmades, mis nägemist ei mõjuta
Geeniuuringud ,
Uriinianalüüs, vereanalüüs, neeru ultraheli uuringud jms
Usheri sündroom
Usheri sündroom on autosoom -retsessiivselt päranduv kliiniliselt ja geneetiliselt heterogeenne haigus. Erisatavad on 3 vormi, mis erinevad raskusastmelt ning kromosomaalse lookuse poolest
(USH1) on kõige raskem vorm, mille korral esineb sügav kuulmislangus, enne puberteeti avalduv pigmentretiniit (RP) ning paljudel patsientidel ka vestibulaarne düsfunktsioon.( USH2) korral on püsiv keskmine kuni raske kuulmislangus sünnist ning RP saab diagnoosida puberteedieas. USH3 iseloomustab variaabelne RP ja vestibulaarne düsfunktsioon kombineerituna progresseeruva kuulmislangusega algusega postlingvaalselt. Esineb kõige harvemini (2%)
Hemofiilia A
Hüübimisteguri VIII puudumine mida põhjustab mutatsioon Xq28 geenipiirkonnas. Esineb nii suri deletsioone kui ka punktmutatsioone
Verevalumid lihastes, iseeneslik veritsuse tekkimine, veristus liigestesse, veri uriinis ja väljaheites
PCR, hüübimisuuringud verest
Daltonism
Lesch-Nyhani sündroom
HPRT1 geen vigane: teatus ensüümi puudulikkus, uraadi liigne tase
Artriit, neeru-ja põiekivid, närvisüsteemi häired, käitumuslikud kõrvalekalded, enesevigastamine
PCR
Duchenne`i lihasdüstroofia
Haigust põhjustab retsessiivne alleel X kromosoomis.
Üldiselt põevad Duchenne'i
lihasdüstroofiat ainult poisid.
Tütred saavad ühe X-kromosoomi emalt ja ühe
X-kromosoomi isalt, samal ajal kui pojad saavad
X-kromosoomi emalt ja Y-kromosoomi isalt. Naistel domineerib normaalne alleel ühes Xkromosoomis
Duchenne'i lihasdüstroofia alleeli
üle teises X-kromosoomis, nii et inimene pole
haige, küll aga alleeli kandja. Meestel pole
samasuugust alleeli Y-kromosoomis, mis
domineeriks Duchenne'i lihasdüstroofia alleeli
üle X-kromosoomis.
varases lapseeas algab
lihaste järk-järguline nõrgenemine. Lapsed
võivad hilinemisega kõndima hakata ning
kõndimine valmistab neile raskusi. Kolmanda ja
seitsmenda eluaasta vahel haigus progresseerub,
lapsed muutuvad järjest kohmakamaks ning neil
on raskusi kõndimise, jooksmise, treppidest
käimise ning üles tõusmisega peale kukkumist.
keemilise analüüsi
abil (haigete veres leidub tavaliselt palju
ensüümi kreatiniini kinaasi) või lihasbiopsia abil.
Või DNA uuring
Huntingdoni tõbi
Tuleneb 4. Kromosoomi lühikeses õlas paikneva HD geeni CAG kordusjärjestuste rohkenemisest
Algus 35-45a vanuselt. Liigutuste ja tunnetuse valitsemise häired. Sundliigutused - tahtmatud grimassid, tõmblemine. Kõne muutub ebaselgeks ja kõnnak ebakindlaks, neelamine raskeneb, mälu kehveneb, haigus progresseerub ja kaob liikumisvõime
Neuroloogiliste sümptomite põhjal, aju MRT diagnoos kinnitatakse mutatsioonianalüüsiga
Müotoonilised düstroofiad
DM1 tuleneb 19. kromosoomi DMPK geeni CTG korduste arvu suurenemine. Kordusi kuni üle tuhande. DM2 põhjuseks onvohav CCTG kordusjärjestuspiirkond 3. Kromosoomi ZNF9 geeni intronis
Sümptomeid esineb lihastes, silmades, südames, sisenõrenäärmetes, soolestikus ja kesknärvisüsteemis
Kliiniliste nähtude ning suguvõsaajaloo põhjal. Diagnoos kinnitatakse mutatsioonianalüüsiga
Retti sündroom
X kromosoomi pikas õlas paikneva geeni mutatsioonist
Pisipealisus, taandareng , ataksiad, hingamishäired, epilepsia väike kasv
Platsenta mutatsiooniuuring raseduseajal
PEO
Põhjustatud mtDNA üksikdeletsioonis, mis pole harilikult päritav vaid juhuslikku laadi
Avaldub 20-80 ea vahel. Kahekordne nägemine hämaras, üldine lihasnõrkus, alanenud koormustaluvus, ülalaua ptoos.
Sümptomite põhjal, ülddiagnostikaks sobib laktaasi määramine veres ja liikvoris. Peamine meetod on skeletilihase biopsia kuid ka skeletilihaste kiudude värvimine ensüümide aktiivsuse mõõtmiseks. DNA diagnostikat kasutatakse alles siis kui kliinilised tunnused on mitokondrilisele haigusele vastavad.
LHON
Valku kodeeriva geeni punktmutatsioon muudab aminohappe ära
Avaldub seni tervetel meestel nägemise äkilise nõrgenemisena, mis viib püsiva pimedaksjäämiseni
MELAS
Valgusünteesi mõjutava geeni viga. mtDNA mutatsioon: TRNA heteroplasmiline geeniviga
Varajased ajuinfarktid, entsefalopaatia koos dementsuse ja migreeni tüüpi peavaludega
MERRF
Põhjuseks tavaliselt lüsiini t-RNA heteroplasmiline punktmutatsioon
Epilepsia, lihasnõrkus, sensorineuraalne vaegkuulmine, sümmeetriline hulgilipomatoos kaela piirkonnas
MINGIE
Tümidiinfosofülaas-ensüümi geeniviga, toob kaasa mtDNA hulgideletsioonid või mtDNA koguse vähenemise.
Mitmekesine neuroloogiline haiguspilt, lihasnõrkused, aju valgeaine muutused, ptoos, koekärbus
MDS
Nukleosiididega seotud geenivead.
Näiteks tümidiinkinaasi 2 geeni mutatsioon.
Aju- ja maksa sümtomitega MDS: raske maksafunktsioonihäired ning psühhomotoorsed häired
Lihassümtomitega MDS: motoorsed võimed alanevad ning lõpeb surmaga
Vasakule Paremale
Geneetilised haigused #1 Geneetilised haigused #2 Geneetilised haigused #3 Geneetilised haigused #4 Geneetilised haigused #5 Geneetilised haigused #6 Geneetilised haigused #7 Geneetilised haigused #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 80 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kerlia87 Õppematerjali autor
Tabel tuntumatest geneetilstest haigustest. Väga põhjalik pole, aga annab kiire ülevaate iga haiguse kohta. Endale kordavaks õppematerjaliks tehtud. Võib esineda trükivigu!

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
47
pptx

Lastehaigused I

• VÄIKELAPSEL TULEB HINNATA: KÕÕRSILMSUSE ESINEMIST, KÕNE JA VAIMSET ARENGUT, MOTOORIKA JA SOTSIAAL-EMOTSIONAALSE ARENGU KÕRVALEKALLETE ESINEMIST, KASVUPEETUST, IMMUUNSÜSTEEMI SEISUNDIT, MINERAALAINETE-VITAMIINIDE DEFITSIIDI • KOOLIEELIKUL TULEB HINNATA: NÄGEMIS- JA KUULMISHÄIRETE, KÕNEHÄIRETE ESINEMIST, SOTSIAAL- EMOTSIONAALSE ARENGU KÕRVALEKALLETE ESINEMIST, KOOLIKÜPSUST • LAPSE UURIMISEL TULEB ARVESTADA LAPSEVANEMATE SEISUKOHTADE JA TUNNETEGA GENEETILISED HAIGUSED • ON HAIGUSED, MILLE PÕHJUSEKS ON GEENIDEFEKT • PÄRILIKUD HAIGUSED ON HAIGUSED, MIS KANDUVAD EDASI VANEMATELT JÄRGLASTELE • PÄRILIKUD GENEETILISED HAIGUSED TULENEVAD SUGURAKKUDE DNA-S TOIMUNUD MUUTUSTEST • VEAD KEHARAKKUDE JAGUNEMISEL VÕIVAD PÕHJUSTADA HAIGUSI, KUID NEID MUUTUSI EI ANTA EDASI JÄRGNEVALE PÕLVKONNALE: HAIGUSED ON OLEMUSELT GENEETILISED - KAHJUSTUB DNA -KUID MITTE PÄRILIKUD

Haige laps
thumbnail
6
docx

Geneetika alused ja ajalugu, soogeneetika, pärilikkus ja muutlikus

erinevad. Naissugu on homogameetne e sugukromosoomid on ühesugused. Vastupidi on lindudel, osadel kahepaiksetel, liblikatele. Imetajatel (m)XY ­ XX(n), lindudel (m)ZZ ­ ZY(n) · Karüotüüp on korrasatud järjestatud kromosoomistik. Downi sündroom ­ 3 21st kromosoomi · X-kromosoom sisaldab lisaks naissoogeenidele veel geene ja neid nimetatakse suguliitelisteks geenideks. Y-kromosoomis on ainult sugutunnuseid määravaid geene. Kui geenid(mis x-is leiduvad) määravad ära haigused, siis on tegu suguliiteliste haigustega. · Tuntumaks on hemofiilia, mis on määratud retsessiivse alleeliga, asub x- kromosoomis(). Hemofiiliat mittemäärav geen on dominantne(). Veritsustõbi. · Daltonism on samuti määratud retsessiivse alleeliga X kromosoomis(). Punaseid- rohelisi värve ei erista. · Sugukromosoomides olevaid geene, mis ei määra sugutunnuseid nimetatakse suguliitelisteks geenideks. · Rahiit on suguliiteline haigus ja on dominantne. Luude pehmenemine.

Geneetika
thumbnail
16
pdf

DNA ja RNA

LEVIK Võimalik kasutada vaktsineerimist. PALJUNEMINE Toimub rakusisene paljunemine. Paljunevad mittesugulise pooldumise teel. Sugukromosoomid Inimesel on 23 paari kromosoome, millest ühe paari moodustavad sugukromosoomid. Sugu määratakse sugukromosoomidega. Naistel on kaks X kromosoomi (XX) Meestel on üks X ja üks Y kromosoom (XY) Suguliitelised haigused Geenides võivad esineda mutatsioonid. Kui mutatsioonid esinevad sugukromosoomide geenides, nimetatakse neid suguliitelisteks. Eristatakse: X-liitelised pärilikud haigused Y-liitelised pärilikud haigused Haigused võivad päranduda kas dominantselt või retsessiivselt. X-liitelised retsessiivsed haigused hemofiilia; daltonism; kanapimedus; Duchenne'i lihasdüstroofia Naistel on kaks X kromosoomi (XX), ja kui ühes X kromosoomis on muutus, siis

Bioloogia
thumbnail
68
docx

Üld- ja käitumisgeneetika kordamisküsimused, kevadsemester 2015

kromosoomid on peaaegu identsed, siis genoomi kirjeldamisel ja kromosoomide numereerimisel neid ei eristata. Heterosügootsetes geenides on homoloogiliste kromosoomide alleelid siiski erinevad. Inimese genoomi moodustavad seega 24 kromosoomi: 22 autosoomi ja 2 gonosoomi, X ja Y. struktuurgeen (ingl. Structural gene)- geen, mis määrab polüpeptiidi või mittetransleeritava RNA sünteesi. 19.Inimese pea geneetilised tunnused 20.Juhid ja juhitavad ning mittejuhitavad 2. PPT 1. Geen – tunnus seos genotüüp + keskkond → fenotüüp Geen määrab tunnuse esinemist või mitteesinemist, tunnustest saame fenotüübi. Geen (DNA)-RNA-Valk-Rakk-Kude-Organism-Populatsioon-Biosfäär- Fenotüüp 2. IQ, sisu Intelligentsuskvoot, Binet’-Simoni test mõõdab inimese IQd, testib inimese ruumilisi ja loogilisi võimeid. 3. IQ näidud, vaimsed võimed

Üld- ja käitumisgeneetika
thumbnail
42
docx

Geneetika I vastused

tekkida ühes ja samas rakus ning rakk ei muutu kasvajalikuks. Mitme mutatsiooni esinemise tõenäosus suureneb vanusega. Teisalt, kui mingi vähi geene organismis pole, siis puudub sel organismil ka eelsoodumus vastava haiguse tekkeks. 6. Farmakogeneetika. Personaalmeditsiin. Inimgenoomi puhul on päevakorda tõusnud personaal- ehk individuaalmeditsiini küsimused. Ravimid pole universaalsed – nende toime sõltub organismist, tema genotüübist. Seega, kui meil oleksid nn geneetilised ravimid, mis toimivad vaid kindlate geenide ja genotüüpide puhul, oleks ravi kindlasti palju edukam. Personaalmeditsiini tungimine igapäevameditsiini on seniste teadsandmete põhjal veel kauge ootus. KOHTUMEDITSIINIS – inimeste tuvastamine DNA fingerprinting. Inimese DNAs on tohutult erineva pikkusega kordusjärjestusi. Praegu kasutatakse STR (short tandem repeat). Toimub STR-de amplifitseerimine PCR meetodil ja Sõltuvalt korduste arvust saadakse erineva pikkusega DNA fragmendid

Geneetika
thumbnail
48
rtf

Geneetika eksami vastused

Pp) on pähklikujuline hari. Kui neid hübriide ristata omavahel, toimub harjakujus lahknemine 9/19 pähklikujulised (R- P-) , 3/16 roosikujulised (R-pp), 3/16 hernekujulised (rr P-) ning 1/16 harilikud (rr pp). Hariliku harjaga leghornid on mõlema retsessiivse alleeli suhtes homosügootsed. 3.11. Epistaas Epistaas on ühe geeni mahasuruv toime teise geeni avaldumise suhtes. Allasurutavaid geene nimatatakse hüpostaatilisteks. Geenide epistaatilise toime geneetilised mehhanismid võivad olla aga täiesti erinevad. Geenide epistaatilisel toimel esineb koostoime vähemalt kahe geeni vahel (kolm erisugust lahknemissuhet: 9 : 7; 15 : 1 ja 12 : 3 : 1. Epistaatiline geen surub maha hüpostaatilise geeni toime. 3.12. Pleiotroopsus Kui geen mõjutab mitme teise geeni avaldumist, siis nimetatakse seda geeni pliotroopseks. Geen on pleiotroopne, kui ta osaleb mitme fenotüübilise tunnuse avaldumisel. 4. Kromosoomid kui pärilikkuse kandjad 4.1

Geneetika
thumbnail
22
doc

Geneetika I eksami kordamisküsimused

valkkompleks paljudesse kohtadesse X-kromosoomil ja võimendab X-liiteliste geenide avaldumise taset 2x. Kui Sxl on olemas, siis tõkestub valkkompleksi seondumine. · Imetajatel ­ emastel on üks X kromosoom rakkudes inaktiivne, kusjuures valik on juhuslik ­ osadel juhtudel emalt pärinev, osadel juhtudel isalt pärinev X kromosoom. Seega sisaldavad nad võrdsel hulgal mõlemat tüüpi rakke olles seetõttu X kromosoomi suhtes geneetilised mosaiigid. (Kassidel ja hiirtel avaldub fenotüübis karva pigmentatsiooni mosaiiksus.) X kromosoomi pikas õlas asub X-inaktivstsiooni keskus, kust inaktivatsioon levib mõlemas suunas. Inaktiivse X kromosoomi DNA on metüleeritud ja tugevalt kondenseerunud ­ moodustav Barri kehakesi. See kinnitub tuumamembraani sisepinnale ning ta replikatsioon pole teiste kromosoomidega sünkroonne. Sugurakkudes on ta siiski reaktiveeritud. 21

Geneetika
thumbnail
32
docx

Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele (18/19 K) konspekt

Autism – neurodegeneratiivne haigus - Kuni 1980a – keskkonna mõju – vanemliku hoole puudus ja ajutraumad - Ühemunakaksikud – 60-90% mõlemal autism – väga tugevalt geneetiline - Autism ja ADHD on 2 kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Registreeritud autiste aina rohkem Autism kui mutatsioon Deletsioon, duplikatsioon ja inversioon - Kromosoomanomaaliad millel arvatakse olevat autismi tekkel Geneetika ja epigeneetika Autismi tüüpi haigused Autism ise, kuid 20% juhul autism kaasnähtuseks nagu - Komplekssed geneetilised haigused (sündroomid) aspergeri ja helleri sündroomid - Üksikgensed geneetilised haigused, fragiilse X- sündroom, Retti sündroom - Epigeneetika: DNA metülatsioon, impringing - Sünnitraumad ja lapsepõlve arenguhäired 3. Hüperaktiivsus - ADHD - Individuaalsed geenid kindlaks tehtud - Pärandumine 75% kaksikutel

Üld- ja käitumisgeneetika




Kommentaarid (2)

Loricious profiilipilt
Loricious: Väga hea
15:17 01-02-2016
Enik profiilipilt
Enik: Tänan!
15:49 06-01-2018



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun