Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Geneetika (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millist tüüpi on need kaksikud kas erimunarakku või ühte?
  • Milline on normaalse lapse tõenäosus?
  • Milliseid järglasi saadakse kui neid kollaseid siledadi omavahel ristatakse?
  • Milline on haigete laste sünni tõenäosus?
Vasakule Paremale
Geneetika #1 Geneetika #2 Geneetika #3 Geneetika #4 Geneetika #5 Geneetika #6 Geneetika #7 Geneetika #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SaSsS Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
32
doc

Geneetika

KLASIKALISE JA MOLEKULAARGENEETIKA KUJUNEMINE. Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni puhastatud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja

Üldbioloogia
thumbnail
14
doc

Geneetika

Geenivahetuse tähtsus 1. tagatakse olemasoleva päriliku materjali baasil uute geenikombinatsioonide teke (iga isendi kõik sugurakud on erineva pärilikkusega) 2. geenivahetus tagab ulatuslik päriliku muutlikkuse suguliselt paljunevate isendite populatsioonis, see kaitseb nt nakkushaiguste eest (ka suurte epideemiate ajal ei hukku kunagi kõik isendid) 3. materjal looduslikule valikule, mis tagab kiire evolutsioonitempo. Soo geneetika Erisoolisust saab määrata järgmiste viisidega 1. Keskkond - keskkonnategurid mõjutavad vastavate geenide avaldumist ja mitteavaldumist a) taimed - käpalised - taime sugu määratakse valgustatusega: 1) hea valgustatus - emased (paljunemine) 2) halb valgustatus - isased (toodavad ainult tolmuterasid ja nende energeetiline panus on väiksem) 3) vahepealne valgustatus - tulevad liitsugulised taimed

Üldbioloogia
thumbnail
6
doc

Geneetika

Kordamine Geneetika 1. Mendeli I ja II seadus. Mõisted homo- ja heterosügoot; monohübriidne ristamine; geen; alleel; genotüüp; fenotüüp. Vastus: Mendeli I seadus (ühetaolisuse seadus) - alleel, mis avaldub igal juhul, kui ta on olemas (põselohud) Mendeli II seadus (lahknemise seadus) - homosügootsete vanemate monohübriidsed ristamisel saadakse hübriidide II põlvkonnas fenotüüpsete lahkneminse suhtes 3:1 või 1:2:1 ja genotüüpide lahknemine suhtes 1:2:1

Bioloogia
thumbnail
2
doc

Geneetika

BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ 3 MÕISTED GENEETIKA ­ Teadus pärilikkusest. MOLEKULAARGENEETIKA ­ Uurib pärilikkust, molekulide tasemel. PÄRILIKKUS ­ Looduse seaduspära, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega DNA ­ Pärilikkus aine, koosneb suhkrust, lämmastikalusest ja fosfaatrühmast. RNA ­ Koosneb suhkrust, lämmastikalusest ja fosfaatrühmast. GEEN ­ DNA lõik , mis määrab ära tunnuse. GENOTÜÜP ­ Organismi kõigi geenide kogu ühes rakus. FENOTÜÜP ­ Organismi kõik tunnused. (silmavärvus, pikkus) KROMOSOOID ­ Kokkupakitud DNA RETSESSIIVNE ALLEEL ­ Määrab tunnuse ainult siis, kui kromosoomi täh. "a" Paaris on ühesugused alleelid. DOMINANTNE ALLEEL ­ Määrab alati organismi tunnuse. Täh. "A" HOMOSÜGOOTSUS ­ Kromosoomi paaris on ühesugused alleelid HETEROSÜGOOTSUS ­ Kromosoomi paaris on erinevad alleelid MENDELI I SEADUS ­ Homosügootsele vanemate ristamisel on kõik järglased identsed. MENDELI II SEADUS ­ Heterosügootsete vane

Bioloogia
thumbnail
6
docx

Geneetika

2. 1) Ühtlikkusseadus- homosügootide omavahelisel ristamisel (antud alleelipaari suhtes) on järglaskond geno- ja fenotüübilt ühtne. 2) Lahtnemisseadus- heterosügootide -||- toimub järglaspõlvkonnas lahknemine. 1:2:1 3. kodominantsus- mõlema tunnuse üheaegne avaldumine- nt. kirjud naaritsad intermediaarsus- tunnuste vahepeale avaldumine- hallid kanad ja kuked, roosad taimed. 4. 3)Lahknemisseadus. Polühübriidsel ristamisel avalduvad 2. põlvkonnas kõik erinevad kombinatsioonid, kus 1 alleelipaari lahknemine ei mõjuta teise oma, sest vaadeldavad geenid on eri kromosoomides. nt AABB x aabb 5. - mendelism eitab kromosoomide ristsiiret e. krossingover. - Uued tunnuskombinatsioonid tekivad tänu kromosoomide sõltumatule lahknemisele ja sugurakkude ühinemisele viljastumisel. 6. Aheldunud pärandumine: - säilitatakse evolutsiooni käigus end õigustanud geenikombinatsioonid - välditakse kõ

Bioloogia
thumbnail
2
doc

Geneetika

Geneetika põhimõisted ja ülesanded Pärilikkus ­ looduse üldine seaduspärasus, mille alusel järglased sarnanevad oma vanematele (mitte vaid välimuselt kui ka talitluselt) Muutlikkus ­ liigisisene erinevus üksteisest Geen ­ DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA-sünteesi ning ühe valgu struktuuri Genotüüp ­ ühe isendi kromosoomis olevate geenide kogum Fenotüüp ­ ühe isendi vaadeldavate/avalduvate tunnuste kogum; sõltub lisaks geenidele ka keskkonnast (keskkond võib kas pidurdada või kiirendada genotüübi avaldumist) Alleel ­ geeni erivorm Dominantne alleel (A, B) ­ surub maha retsessiivse alleeli (a, b) toime, kui nad on paarilistes kromosoomides ehk heterosügootses olekus Homosügoot ­ vaadeldav tunnus on määratud genotüübis ühesuguste alleelidega (AA, aa) Hübriid ­ genotüübilt erinevate vanemate ristamisel saadud järglane Heterosügoot ­ vaadeldav tunnus on määratud genotüübis erinevate alleelidega (A

Bioloogia
thumbnail
3
doc

Geneetika

1.Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi Geneetika- on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Genotüüp ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum Fenotüüp- ühele isendile vaadeldavate tuunuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimesel 24 genoomi. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus-looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. 2. Kirjelda, kuidas geenist saab tunnus. * DNA koosneb geenidest * geen avaldub > Rna * RNA järgi tehakse valk * valk kujundab tunnuse 3.Transkriptsioon: RNA süntees * toimub rakutuumas * lähteaine on DNA lõik promootorist kuni terminaatorini * Mis toimub: üks DNA biheeliks keeratakse järkjärgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul. * Mis tekib:

Bioloogia
thumbnail
10
doc

Geneetika

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM (8B klass) GENEETIKA referaat TALLINN 2006 Leht 1 ­ sisukord Leht 2 ­ sissejuhatus Leht 3-7 ­ sisu Leht 8 ­ kokkuvõte Leht 9 ­ kasutatud kirjandus 2 Sõna geneetika tuleb Kreeka keelest ja tähendab bioloogia haru, mis käsitleb organismide pärilikust ja muutlikkust. Geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Geneetika uurib geenide vanematelt järglastele edasikandumise ja tunnuste moodustumise seaduspärasusi isendi arengu ehk ontogeneesi vältel. See tähendab geneetilise informatsiooni edasiandmist ja realiseerumist ning neis tulenevaid isendite muutlikust (muutusi)

Bioloogia



Lisainfo

Kõik vajalikud teadmised geneetikast, kõik ilusti selgeks tehtud

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun