Geneetika (3)

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM 
 
 
 
 
 
 
(8B klass)
GENEETIKA
referaat 
 
 
 
 
 
 
 
TALLINN 2006
 



Leht 1 – sisukord
Leht 2 – sissejuhatus
Leht 3-7 – sisu
Leht 8 – kokkuvõte
Leht 9 – kasutatud kirjandus






















Sõna geneetika tuleb Kreeka keelest ja tähendab bioloogia haru, mis käsitleb organismide pärilikust ja muutlikkust. Geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika.
Geneetika uurib geenide vanematelt järglastele edasikandumise ja tunnuste moodustumise seaduspärasusi isendi arengu ehk ontogeneesi vältel. See tähendab geneetilise informatsiooni edasiandmist ja realiseerumist ning neis tulenevaid isendite muutlikust (muutusi). Geneetika uurib ka pärilikkuse tsütoloogilise ja molekulaarseid aluseid.
Nii meie kui ka kogu eluslooduse eripära ja sarnasus tugineb geneetikale. Geenidesse on peidetud kogu keha ehitusplaan. Neis on varjul kodeeritud juhend, mis suunab inimese olemist ja välja nägemist. Geenid pärime, pooled isalt, pooled emalt. Just sellepärast meenutamegi tihtipeale oma vanemaid, vendi ja õdesid – meie geenid pärinevad ühisest allikast.














Geneetika on üks uusimaid teadusharusid. Alles 20.saj. oleme hakanud taipama, miks inimesed üksteisest erinevad või sarnanevad. Ajal, millal geneetikast midagi ei teatud, arvasid inimesed, et lapsed meenutavad vanemaid lihtsalt seepärast, et nad elavad samasuguses keskkonnas ning neil on sarnased kogemused. Selline arusaam sünnitas mitmeid kummalisi kombeid. Vana – Kreekas soovitati last ootavatel naistel vaadata kauneid kujusid ja muid ilusaid asju, sest loodeti, et need omadused kanduvad üle tulevasele lapsele. Inglismaal aga soovitati lapseootel emadel loobuda maasikate söömisest, sest arvati, et need tekitavad beebidele punaseid sünnimärke. Paljud pärilikkuse kohta käivad müüdid hajusid, kui geneetika 20.sajandil hoogsalt arenema hakkas. ( Brookes , 2002)
Inimgeneetika uurimisele pani aluse Francis Galton . Ta pani aluse eugeenikale – õpetusele inimrassi bioloogilise geneetika parandamisest. See tekitas olukorra, kus mitmesuguste vahenditega üritati takistada vaeseid, vaimselt alaarenenuid ja kuritegelikul teel olevaid isikuid järglasi saamast. Samal ajal ergutati rikkaid ning mõjukaid inimesi oma peret kasvatama. Nüüdisajal mõistagi Galtoni seisukohad enam au sees ei ole. (Brookes, 2002)
Inimkeha koosneb miljarditest rakkudest. Kuigi kõik rakud on põhijoontes ühesuguse ehitusega, moodustavad nad siiski erinevaid ülesandeid täitvaid rakurühmasid ehk kudesid . Kõik inimkeha rakud sisaldavad küll täpselt ühesuguseid geene, kuid need ei tööta korraga. Ühtedes rakkudes on sisse lülitatud ühed geenid, teistes jällegi teistsugused. (Brookes, 2002)
Raku sisemuses asuv raku tuum sisaldab peenikesi niitjaid struktuure, mida nimetetakse kromosoomideks. Neis asuvadki geenid. (Brookes, 2002)
Kromosoomid on paarilised. Inimesel on neid 23 paari, mis on kokku 46 kromosoomi. Iga paari puhul pärineb üks kromosoom