Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis põhjustab kompleksse tunnuse erinevat avaldumismäära populatsioonis ?
  • Mis on geenide aheldatus ?
  • Millest on tingitud erinevused kromosoomide geneetilisel ja füüsilisel kaardil ?
  • Mida näitavad homoloogiliste kromosoomide vahelised kiasmid ?
  • Millal toimub ristsiire ?
  • Mis on ,,paigalhoidvad" (balancer) kromosoomid ?
  • Millist tüüpi nukleiinhape võib olla päriliku informatsiooni kandjaks ?
  • Milline neist mudelitest leidis eksperimentaalselt kinnitust ?
  • Mille poolest erineb transkriptsiooni initsiatsioon replikatsiooni initsiatsioonist ?
  • Mis on supressor-tRNA ?
 
Säutsu twitteris
  • Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis.
    Kohtumeditsiinis – isikute tuvastamine – tilk verd – PCR DNA segmentides, analüüs ja tuvastamine
    Meditsiin Geeniteraapia – haigust tekitav geen on isoleeritud, teatakse selle geeni poolt kodeeritud valkude biokeemilisi funktsioone organismis. Geenidefekt kompenseeritakse normaalse, funktsionaalse geeni viimisega haige rakkudesse.
    Molekulaarne diagnostika – võimalik tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene, siis toimub ravi või hooldus selle põhjal. Eriti oluline on sünnieelne diagnostika.
  • Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine .
    Sordiaretus põllumajanduses – mais(viljakam), nisu (stressikindel), tomatid (suurus, värvus, kuju), koduloomade tõuaretus (rohkem piima või liha). Kunstlik seemendamine .
    Transgeensed organismid:
    • soovitavate tunnuste lisamine või võimendamine taimedel ja loomadel – nt Bacillus thuringiensis genoomis geen, mis kodeerib putukatele toksilist valku, läheb taimedele sisse ja taimed on resistentsemad. Ka maisi sordiaretus.
    • Huvipakkuva produkti tootmine taimes või loomas
    • Transgeense organismi loomine eesmärgiga uurida bioloogiliste protsesside toimumise molekulide mehhanisme.

    Kloonimine – somaatilise raku geneetiline materjal viiakse munarakku, millest on eemaldatud tema geneetiline materjal, siis stimuleeritakse arenema. Embrüonaalsed tüvirakud on väga huvipakkuvad, sest neid saab kasutada igasuguste haiguste raviks.
  • Geneetika väärkasutused.
    Eugeneetika – heade tunnustega vanemad paljunevad, halbadega mitte. Intelligentsus , hea tervis, kriminaalsus, alkoholism jne. 20. Sajandi esimesel poolel steriliseeriti idioote või kriminaale, alkohoolikuid, epileptikuid, homoseksuaale. Ka põhjamaades rakendati sellist meetodit. 20. Sajandi teine pool – USA sisserännupoliitika, eelistati Põhja-Eurooplasi. Juutide ja mustlaste tapmine natside ja venelaste poolt. Nõukogude Liidus keelas Stalin geneetika ja tehti ka muud mittekasulikku, nt kasvatati Eestis maisi.
  • Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi.
    Eukarüootsel on 3-30 korda suurem genoom . Prokarüootse DNA on haploidne, koosneb ühest kromosoomist, tavaliselt rõnga kujuline, seal pole introneid, geenid on tihedamalt kokku pakitud kuid neid on vähem, tihti kodeerivad ühist tunnust geenid koos.
  • Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel.
    Mitoos Profaas kromosoomid lühenevad ja paksenevad
    Metafaas – kromosoomid joonduvad paaridena tsentrisse
    Anafaas – tsentromeerid eralduvad, muutudes õdekromatiidideks, liigvad poolustele
    Telofaas – kromosoomid dekondenseeruvad, tsütokinees (raku lõplik jagunemine)
    Meioos (sugurakud):
    I jaguneminekompleksne , homoloogilised kromosoomid paarduvad. Nad lahknevad juhuslikkuse alusel tütarrakkudesse. Reduktsioonjagunemise jooksul moodustub ühest diploidsest rakust kaks haploidset tütarrakku.
    I Profaas – pikk, seal on 5 erinevat staadiumit, tuumakesed kaovad, tuumamembraan lahustub. Toimub crossing over ehk ristsiire – homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa kokku, kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi.
    I metafaas – kromosoomid on tugevalt kondenseerunud, homoloogiliste kromosoomide paarid asuvad raku ekvatoriaaltasapinnal. Nende tsentromeeride regiooni on seostunud mikrotuubulid ning homoloogiliste kromosoomide otste vahel on jälgitavad veel kiasmid .
    I anafaas – homoloogilised kromosoomid liiguvad raku vastaspoolustele. Tütarkromatiidid jäävad omavahel tsentromeeride kaudu ühendatuks. Seega koosneb iga kromosoom ikka veel kahest tütarkromatiidist.
    I telofaas – kromosoomid on jõudnud raku vastaspoolustele ning nende ümber moodustub tuumamembraan. Tütarrakkude tuumad on haploidsed, sisaldades kõigist homoloogiliste kromosoomide paaridest ühte kromosoomi. Lühikese interfaasi käigus DNA replikatsiooni ei toimu.
    II jagunemine- tütarkromatiidid jaotuvad tütarrakkudesse nagu mitoosis kuid kromosoomide arv on poole väiksem.
  • Meioos geneetilise muutlikkuse suurendajana. Meioosi häiretest tulenevad defektid.
    Meioosi I profaasis toimub:
    • Homoloogiliste kromosoomide paardumine , mille käigus moodustuvad tetraadid, sest iga kromosoom koosneb kahest tütarkromatiidist. Lahknevad seejärel juhuslikkuse alusel tütarrakkudesse.
    • Homoloogiliste kromosoomide kromatiidide vahel ka ristsiire (suvaliste juppide vahetamine).

    Defektid: vead kromosoomide jaotumises tütarrakkudesse – seemne- või munarakku võib sattuda mõni kromosoom topelt või jääb mõni hoopis puudu. 5% seemnerakkudest on ebanormaalse kromosoomide komplektiga. Seda võib mõjutada ka röntgen, vanus ja teised tegurid. Sellised vead võivad põhjustada Downi, Turneri või nt Klinefelteri sündroome.
  • Mendeli poolt avastatud pärilikkuse üldprintsiibid monohübriidsel ja dihübriidsel ristamisel.
    Monohübriidne:
    Mendeli I seadus ehk ühetaolisus seadus – erinevate homosügootsete isendite ristamisel on esimese põlvkonna järglased F1, kõik ühetaolised heterosügoodid (Aa), sõltumata ristamise suunast ja fenotüübilt sarnased dominantse vanemaga (AA).
    Ehk dominantsuse printsiip – heterosügootides esineb üks alleelidest varjatud kujul
    Mendeli II seadus ehk lahknemise seadus – heterosügootide (F1 hübriidide) järglaskonnas F2 toimub geneetiline lahknemine nii, et kindlates sagedussuhetes tekivad nii homosügootsed kui ka heterosügootsed isendid. Fenotüüp 3:1, genotüüp 1:2:1.
    Ehk segregeerumise printsiip – kaks erinevat alleeli lahknevad heterosügootide gameetide moodustumisel.
    Dihübriidne: erinevad alleelipaarid lahknevad ja kombineeruvad üksteisest sõltumatult.
    III seadus ehk sõltumatu lahknemise seadus ehk vaba ristumise seadus: Vanemad erinevad 2 tunnuspaari poolest. F1 põlvkonnas on tulemused samad, mis I seaduse puhul, F2 põlvkonnas on 9 eri genotüüpi ja fenotüübid jaotuvad suhtes 9:3:3:1.
  • Geenide alleelne varieeruvus ja mõju fenotüübile: semidominantsus, kodominantsus , mitmealleelsus . Tooge näide.
    Igal geenil on kaks alleeli – dominantne ja retsessiivne . Erinevate alleelide kombineerimisel võivad alleelid fenotüüpi erinevalt mõjutada.
    Mittefunktsionaalsed alleelid – null või amorfsed alleelid.
    Osaliselt funktsionaalsed alleelid – hüpomorfsed, nad on retsessiivsed nende alleelide suhtes, mille funktsioon neid varjutab.
    Semidominantsus – F1 põlvkonnas avaldub vahepealne tunnus. Punaste ja valgete õitega lõvilõua ristamisel tulevad roosade õitega järglased, ehk dominantne alleel avaldub heterosügootides nõrgemini.
    Kodominantsus: alleelid avalduvad üksteisest sõltumatult ehk heterosügootides üks alleel teist maha ei suru, näiteks inimese vererakud võivad toota nii M kui ka N antigeeni korraga.
    Mitmealleelsus – homosügootses olekus on igal alleelil kindel toime. Küülikute karvavärvust määrav geen c – 4 erinevat alleeli.
  • Mutatsioonide toime organismile. Testertüved mutatsioonide alleelsuse testimiseks.
    Kromosoommutatsioonid – suuremad ümberkorraldused kromosoomides ja muutused kromosoomide arvus
    Punktmutatsioonid – muutused polüpeptiide kodeerivates geenides ja neid reguleerivates alades
    Toime alusel:
    • Nähtavad mutatsioonid – muudavad fenotüüpi, morfoloogilisi tunnuseid
    • Steriilsed mutatsioonid – ei võimalda mutatsiooni kandvatel isenditel järglasi saada. Võib olla osaline ja/või spetsiifiline kindlale soole.
    • Letaalsed mutatsioonid – ei arene elujõulist organismi. Dominantsed kaovad kohe, retsessiivsed püsivad.

    Testertüved testertüvega ristamisel saab kontrollida, kas mutantne fenotüüp on põhjustatud sama geeni alleelse teisendi poolt või mitte. Retsessiivsete mutatsioonide uurimiseks. Ristamisse võetav testertüvi on homosügootne teatava geeni retsessiivse alleeli suhtes. Juhul, kui järglaskonnal avaldub mutantne fenotüüp, siis on uuritaval mutandil mutatsioon samas geenis/alleelis. Kui ei avaldu, siis on mutatsioonid erinevates geenides/alleelides.
  • Geenide fenotüübilist avaldumist mõjutavad tegurid. Mõisted penetrantsus ja ekspressiivsus.
    Keskkonna mõju geenide avaldumisele – sama geeni erinevate alleelide poolt kodeeritud produktid võivad olla erineva temperatuuritundlikkusega.
    Inimesel – fenüülketonuuria on retsessiivne haigus, kus on häiritud aminohapete metabolism . PKO-d saab ravida dieediga , kus fenüülalaniini kogus on võrreldes tavalise toiduga tunduvalt madalam. Kui imikul on tuvastatud PKO ja tema toitmisel peetakse kinni dieedist, kasvab vaimselt normaalne laps.
    Hõberebase karva pigmenti määrav alleel on temperatuuritundlik.
    Bioloogiline mõju geenide avaldumisele – indiviidi sugu võib mõjutada geenide avaldumistaset. Näiteks kiilaspäisus areneb nii heterosügootsetel kui ka homosügootsetel meestel, homosügootsetel naistel on see tavaliselt seotud üksnes juuste hõrenemisega. Vastava alleeli avaldumise käivitab testosteroon , mille kogus mehe organismis on märksa kõrgem.
    Penetrantsus – sagedus protsentides, millega mingi genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. Sõltub nii geneetilisest taustast kui ka elukeskkonnast. Nt mittetäielik penetrantsus – polüdaktüülia (lisasõrmed, - varbad ), on dominantne, aga ei avaldu alati kõigil heterosügootidel.
    Ekspressiivsus – kirjeldatakse geeni fenotüübilise avaldumise taset. Konkreetne geen võib erinevates indiviidides avalduda erineval tasemel. Enamasti jälgitakse mutantse alleeli avaldumist. Nii mittetäieliku penetrantsuse kui ka erineva ekspressiivsuse põhjusteks erinevates indiviidides on tunnuste komplekssus, kus konkreetne fenotüüp on seotud kahe või enama geeni avaldumisega.
    (Polüdaktüülia korral näiteks: penetrantsus- kas üldse kasvas 6-es sõrm/ varvas ja siis ekspressiivsus määrab kui hästi ta areneb välja ( näiteks kasvab normaalsest poole väiksem sõrm või täiesti normaalse suurusega)).
  • Mõisted epistaas ja pleiotroopsus . Tooge mõni näide.
    Epistaas – ühe geeni tõkestav, pärssiv või varjutav toime teise geeni avaldumisele. (allutatavaid geene kutsutakse hüpostaatilisteks). Nt suhkruhernel on pigmendi sünteesil kaks etappi , mis on määratud kahe erineva geeni poolt. Kui üks sünteesiraja ensüümidest ei tööta, pigmenti ei toodeta. Kui epistaatilise geeni ainsaks avaldumisviisiks on teise geeni pärssimine, nimetatakse teda inhibiitor või supressorgeeniks.
    Pleiotroopsus – geen, mis mõjutab samaaegselt erinevaid tunnuseid. Mitme tunnuse üheaegne patogeenne muutus on sündroom. Enamasti tingitud ühe geeniprodukti osalemisest erinevates ainevahetusreaktsioonides või erinevate rakutüüpide vahelises kommunikeerumises ja arenguprotsessides nt fenüülketonuuria.
  • Mis põhjustab kompleksse tunnuse erinevat avaldumismäära populatsioonis?
    Kompleksne tunnus – mitme geeni poolt kontrollitud tunnus. Ilmneb pidev fenotüübiline varieeruvus – ilmneb näiteks inimese nahavärvuses, ka kasv. Mida rohkem geene ja nende alleele kontrollib tunnust, seda sujuvam on fenotüübiline varieeruvus populatsioonis.
    Päriliku tunnuse pidev muutlikkus on määratud kahe faktori poolt:
    • Kaks ja enam alleelipaari segregeeruvad ja kombineeruvad järglaskonnas üksteisest sõltumatult
    • Keskkonna mõjutused

  • Kvantitatiivsete tunnuste analüüs: keskmine ja modaalklass, valimi varieeruvus ja standardhälve.
    Keskmine- kõik väärtused liidetakse kokku ning jagatakse vaadeldud isendite arvuga
    Modaalklass – väärtuste klass, kuhu jaotub analüüsitud valimist kõige enam indiviide.
    Valimi varieeruvus – mõõdab üksikute andmepunktide hajuvust keskmisest punktist.
    Valimi standardhälve ruutjuur valimi varieeruvusest. Kasutatakse valimi keskmisest erinemise kirjeldamiseks
  • Päritavus. Mida näitab
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013 #1 Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013 #2 Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013 #3 Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013 #4 Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013 #5 Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013 #6 Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013 #7 Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013 #8 Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013 #9 Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013 #10 Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013 #11 Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013 #12 Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013 #13 Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013 #14 Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013 #15 Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013 #16 Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013 #17 Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013 #18 Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013 #19 Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013 #20 Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013 #21 Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013 #22
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-06-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kezzu13 Õppematerjali autor

    Mõisted

    kohtumeditsiinis, molekulaarne diagnostika, sordiaretus põllumajanduses, kloonimine, tüvirakud, eugeneetika, prokarüootse dna, mitoos, i jagunemine, i profaas, i anafaas, i telofaas, ii jagunemine, seemnerakkudest, iii seadus, f1 põlvkonnas, mittefunktsionaalsed alleelid, semidominantsus, kromosoommutatsioonid, punktmutatsioonid, testertüved, penetrantsus, nt suhkruhernel, avaldumisviisiks, kompleksne tunnus, fenotüübiline varieeruvus, valimi varieeruvus, valimi standardhälve, päritavus, väärtus 0, kunstlik valik, inbriiding, lähisugulaste lastel, hemofiilia, värvipimedus, fragiilne x, tfm geen, olukord vastupidine, kromosoomil, tsütogeneetika, mitoosikromosoomide uurimine, uuringuks dna, meioosikromosoomide uuringud, meioosikromosoome, kondenseerumisaste, aneuploidsus, lisakromosoom, fenotüübiline efekt, duplikatsioon, inversioon, translokatsioon, evolutsioonis tähtis, kiasmid, tähtsus evolutsioonis, somaatilisi rakke, deletsioone sisaldavad, duplikatsioone sisaldavad, dna, rna, komplementaarsus, vesiniksidet a, antiparalleelsus, kromosoom, lisaks dnale, dna, dna polümeraas, rna polümeraas, pöördtranskriptaas, radioaktiivse tümidiiniga, dispersiivne mudel, bakterkromosoomil, initsiatsiooniks, epsilon subühik, mahajääv ahel, dna, kromosoomid, kõrvaldamise tõttu, dna, elongatsioon, terminatsioon, eukarüoodil, alternatiivne splaissing, bioloogiline tähtsus, eukarüoot, laadimine aminohapetega, translatsiooni initsiatsioon, metionüül, eukarüootides, geneetiline kood, koodon, spontaansed, haploidses, rekombinatsiooniline reparatsioon, sos vastus, alternatiivne splaissing

    Sisukord

    • Kromosoommutatsioonid
    • Punktmutatsioonid
    • Mutatsioonid tRNA
    • UAG stoppkoodoniga ja taastada täispika polüpeptiidi sünteesi ehk ta

    Teemad

    • Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis
    • Kohtumeditsiinis
    • Geeniteraapia
    • Molekulaarne diagnostika
    • Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid
    • Organismi kloonimine
    • Sordiaretus põllumajanduses
    • Transgeensed organismid
    • Kloonimine
    • Geneetika väärkasutused
    • Eugeneetika
    • Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi
    • Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel
    • Profaas
    • Metafaas
    • Anafaas
    • Telofaas
    • Meioos (sugurakud)
    • I jagunemine
    • I Profaas
    • crossing over
    • I metafaas
    • I anafaas
    • I telofaas
    • II jagunemine
    • Meioos geneetilise muutlikkuse suurendajana. Meioosi häiretest tulenevad
    • defektid
    • Homoloogiliste kromosoomide paardumine
    • ristsiire
    • Defektid
    • Mendeli poolt avastatud pärilikkuse üldprintsiibid monohübriidsel ja
    • dihübriidsel ristamisel
    • Monohübriidne
    • Mendeli I seadus ehk ühetaolisus seadus
    • Ehk dominantsuse printsiip
    • Mendeli II seadus ehk lahknemise seadus
    • segregeerumise printsiip
    • Dihübriidne
    • III seadus ehk sõltumatu lahknemise seadus ehk vaba ristumise seadus
    • Geenide alleelne varieeruvus ja mõju fenotüübile: semidominantsus
    • kodominantsus, mitmealleelsus. Tooge näide
    • vahepealne tunnus
    • avalduvad üksteisest sõltumatult
    • igal alleelil kindel toime
    • Mutatsioonide toime organismile. Testertüved mutatsioonide alleelsuse
    • testimiseks
    • Toime alusel
    • Nähtavad mutatsioonid
    • Steriilsed mutatsioonid
    • Letaalsed mutatsioonid
    • Testertüved
    • Geenide fenotüübilist avaldumist mõjutavad tegurid. Mõisted penetrantsus ja
    • ekspressiivsus
    • avaldumisele
    • Penetrantsus
    • Ekspressiivsus
    • Mõisted epistaas ja pleiotroopsus. Tooge mõni näide
    • Epistaas
    • Pleiotroopsus
    • Mis põhjustab kompleksse tunnuse erinevat avaldumismäära populatsioonis?
    • Päriliku tunnuse pidev muutlikkus on määratud kahe faktori poolt
    • segregeeruvad
    • Kvantitatiivsete tunnuste analüüs: keskmine ja modaalklass, valimi varieeruvus
    • ja standardhälve
    • vaadeldud isendite arvuga
    • Modaalklass
    • üksikute andmepunktide hajuvust
    • ruutjuur valimi varieeruvusest
    • Päritavus. Mida näitab see, kui teatava tunnuse päritavuskoefitsient on
    • väärtusega 0,6?
    • Kunstlik valik, sellega seotud piirangud. Inbriidingu mõju organismi fenotüübile
    • Kunstlik valik
    • looduslik valik
    • Bioloogiliste objektide looduslikud limiidid
    • Inbriiding
    • homosügootide osakaal ja väheneb heterosügootide osakaal
    • Sugukromosoomid erinevatel organismidel. Eksperimentaalsed tõendid selle
    • kohta, et pärilikkus on seotud kromosoomidega
    • XY süsteem
    • X-0 süsteem
    • ZW süsteem
    • Haplo-diploidne süsteem
    • Thomas Morgan
    • Valgesilmsus avaldub emastel järglastel ainult siis, kui mõlemad X kromosoomid
    • sisaldavad mutatsiooni white
    • Selgitage Mendeli seadusi lähtudes kromosoomiteooriast
    • Lahknemisseadus (Mendeli II seadus)
    • isalt (a) ja teine emalt (A) – tulemuseks
    • organism Aa
    • heterosügootsete vanemate kromosoomid
    • raku erinevatele poolustele ja lahknevad tütarrakkudesse
    • Pärast meiootilisi jagunemisi sisaldavad pooled gameetidest vanematega identset
    • alleelikombinatsiooni, pooled aga uut Ab või aB
    • Suguliitelised geenid ja nende avaldumine inimesel. Tooge näide
    • Hemofiilia
    • Värvipimedus
    • Fragiilne X
    • Tfm geen
    • Soomääramine erinevatel organismidel
    • Inimestel ja teistel imetajatel määrab soo Y kromosoomi olemasolu
    • Äädikakärbsel on oluline X kromosoomide suhe autosoomides
    • X liiteline geen Sxl
    • Teistel loomadel
    • Lindudel, liblikatel ja mõnedel roomajatel
    • Kuidas on tagatud X-liiteliste geenide võrdne avaldumistase erinevast soost
    • isenditel imetajatel ja äädikakärbsel?
    • XX korral üks X kromosoomidest on kondenseerunud Barri kehakeseks, see
    • toimub juba embrüo tasandil, aktiveerub uuesti sugurakkude moodustumisel
    • inaktivatsioonikeskus, kui sinna ei kinnitu inaktivatsiooni repressorit
    • siis ta inaktiveerub
    • avaldub inaktiveeritud X kromosoomis 15% geenidest
    • Äädikakärbsel toimub isastel X liiteliste geenide hüperaktivatsioon
    • Mitoosi- ja meioosikromosoomide uurimise tsütoloogilised meetodid
    • Mitoosikromosoomide uurimine
    • kahjustab mitoosikäävi ning peatab mitoosiprotsessi
    • tulemusena rakud imevad end vett
    • täis. Rakud lõhkevad vees ning laialipaiskunud kromosoome uuritakse mikroskoobiga
    • värve
    • Meioosikromosoomide uurimine – raskem tsütoloogiliselt analüüsida
    • Klassikalised
    • meioosikromosoomide uuringud on teostatud taimse materjaliga, mis pärineb maisilt
    • või erinevatelt liilialistelt
    • Inimese karüotüüp ja karüogramm
    • kromosoomistiku tunnustekogum
    • kromosoomistiku
    • süstematiseeritud fotokujutis ühe raku meta-faasis kromosoomidest
    • Polüploidsus ja selle fenotüübilised efektid
    • takistab soomääramise toimimist (loomadel
    • Viljakate polüploidide saamine. Tooge näide
    • Fertiilne heksaploidne nisu
    • Polüteenkromosoomide moodustumine ja omadused
    • DNA replikatsioonil
    • tekkinud tütarkromatiidid ei eraldu
    • Omadused
    • kondenseerumisaste
    • Aneuploidsus ja selle fenotüübilised efektid. Tooge näide
    • Aneuploidsus
    • Fenotüübiline efekt
    • sündroome – Downi sündroom, Edward, Turner
    • Muutused kromosoomide struktuuris: deletsioonid, duplikatsioonid, inversioonid
    • ja nende ümberkorralduste fenotüübiline efekt
    • Deletsioon
    • Duplikatsioon
    • Inversioon
    • Peritsentrilise inversiooni
    • Paratsentrilise inversiooni
    • steriilsus
    • geen sattuda uude kohta, kus ta avaldub erinevalt
    • Translokatsioonid ja liitkromosoomide teke. Translokatsioonide mõju geenide
    • avaldumisele
    • Translokatsioon
    • Retsiprookne translokatsioon
    • kromosoom ühineb oma homoloogiga või liituvad
    • tütarkromatiidid, moodustades ühe geneetilise üksuse
    • Liitkromosoomid võivad moodustuda ka
    • homoloogiliste kromosoomide segmentide ühinemisel
    • Mis on geenide aheldatus? Tooge näide
    • Samas kromosoomis paiknevad geenid peaksid päranduma koos, sest nad kuuluvad
    • füüsiliselt samasse üksusesse, jäävad kokku ka pärast meioosi
    • Geneetilise materjali rekombineerumine ristsiirde teel
    • Ristsiire ehk crossing over
    • Kas kõrge rekombinatsioonisagedus viitab uuritavate geenide üksteisele
    • lähestikku või eemal paiknemisele? Põhjendage
    • Mida
    • kaugemale geenid üksteisest jäävad, seda suurem on rekombinatsioonisagedus
    • geenide vahelist aheldatust
    • Millest on tingitud erinevused kromosoomide geneetilisel ja füüsilisel kaardil?
    • Kahe punkti vaheline kaugus kromosoomi geneetilisel kaardil kujutab nende punktide
    • vahel toimuvate ristsiirete keskmist arvu
    • geneetilisel
    • kaardil on need alad kokku surutud
    • Geneetiline ja füüsiline kaart on kolineaarsed
    • geenid paiknevad mõlemal kaardil samas järjekorras, kuid füüsilised kaugused ei ole
    • geneetilisel kaardil õiged
    • kasutamine
    • ristsiirete uurimisel
    • Elutsükkel
    • Mida näitavad homoloogiliste kromosoomide vahelised kiasmid?
    • Kiasmid
    • Nad näitavad ristsiirete toimumiste kohti ja arve
    • Millal toimub ristsiire? Rekombinatsiooni osa evolutsiooniprotsessis
    • uued alleelide kombinatsioonid, see tähendab suuremat geneetilist
    • varieeruvust. Eriti sugulisel paljunemisel
    • askuste analüüsil
    • spooride reastumine askuses kajastab seda, kuidas reastusid kromatiidid meioosis
    • kromosoomid? Paigalhoidvate kromosoomide
    • kasutamine geenide asukoha määramiseks kromosoomides
    • Dominantse (mutantse) alleeliga markeeritud inversiooniga kromosoomid
    • kasutatakse
    • geenide
    • alleelide kooshoidmiseks ühes kromosoomis
    • Geenide kaardistamise meetodid, mis põhinevad somaatiliste rakkude
    • hübridiseerimisel
    • Somaatilisi rakke on võimalik liita ühest liigist kui ka erinevatest liikidest. Liitunud
    • rakke nimetatakse hübriidideks
    • Somaatiliste rakkude hübridiseerimist saab kasutada peaaegu kõigi inimese geenide
    • kaardistamisel
    • Geenide kaardistamine translokatsioone sisaldavate kromosoomide abil
    • Geenide kaardistamine deletsioone ja duplikatsioone sisaldavate kromosoomide
    • abil
    • Deletsioone sisaldavad
    • Duplikatsioone sisaldavad
    • kõrgenenud ensüümiaktiivsuses
    • Millist tüüpi nukleiinhape võib olla päriliku informatsiooni kandjaks?
    • kaheahelaline DNA, rõngas DNA
    • üheahelaline DNA, ssRNA, dsRNA
    • Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist
    • informatsiooni
    • IIR
    • IIIS tüvi tapeti kuumaga
    • tulemuseks olid IIIS
    • kolooniad
    • viirus nakatab bakterirakku, jäävad valgud rakupinnale
    • ja rakku siseneb ainult DNA
    • Võrrelge DNA ja RNA koostist ning ehitust
    • A-T ja G-C
    • on B-DNA vormis
    • üks kaksikheeliksi
    • A-U ja G-C
    • Selgitage DNA ahelate komplementaarsuse ja antiparalleelsuse põhimõtet
    • Komplementaarsus
    • Ahelad on
    • komplementaarsed kui vastassuunas
    • Bakterikromosoomi struktuur
    • Eukarüootsete kromosoomide koostis ja struktuur
    • Üks kromosoom on 1 DNA
    • molekul
    • Mis funktsioon on eukarüootsetes kromosoomides tsentromeeridel ja
    • telomeeridel?
    • Tsentromeer
    • Telomeerid
    • Nukleiinhapete sünteesi suund ja nukleiinhapete sünteesi läbiviivad ensüümid
    • Sünteesitakse 5’otsast 3’ otsa suunas
    • praimerit
    • milleks on lühike DNA või RNA ahel, mis on paardunud matriitsahelaga
    • RNA polümeraas
    • Pöördtranskriptaas ehk revertaas
    • DNA replikatsiooni kolm mudelit – konservatiivne, dispersiivne ja
    • semikonservatiivne. Milline neist mudelitest leidis eksperimentaalselt kinnitust?
    • Konservatiivne
    • Semikonservatiivne
    • See leidis kinnitust
    • Dispersiivne mudel
    • DNA replikatsiooni initsiatsiooni mehhanism
    • Erinevate DNA polümeraaside funktsioonid bakterites. Mis mehhanismidega on
    • tagatud DNA replikatsiooni täpsus?
    • DNA polümeraas Pol III
    • Epsilon subühik
    • beeta-dimeerid
    • DNA replikatsioon juhtivalt ja mahajäävalt ahelalt
    • Juhtivalt
    • Mahajäävalt
    • Võrrelge bakteri ja eukarüoodi kromosoomide replikatsiooni
    • DNA replikatsiooni veereva ratta mudel. Milliste DNA molekulide replikatsiooni
    • puhul seda on kirjeldatud?
    • Molekulaarbioloogia põhidogma
    • RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid
    • Mille poolest erineb transkriptsiooni initsiatsioon replikatsiooni initsiatsioonist?
    • Võrrelge prokarüootset ja eukarüootset transkriptsiooni initsiatsiooni
    • Prokarüoodil
    • Eukarüoodil
    • Transkriptsiooni elongatsioon ja terminatsioon
    • RNA ahela kasvatamine RNA polümeraasi poolt
    • RNA ahela süntees lõppeb siis, kui RNA polümeraas kohtab
    • terminatsioonisignaali
    • Võrrelge eukarüootsete ja prokarüootsete geenide struktuuri. Eukarüootse RNA
    • transkriptsioonijärgne modifikatsioon
    • eksonite (kodeerivad alad) vahel on mittekodeerivad alad (intronid)
    • Prokarüoodil
    • Intronite kõrvaldamine splaissingu teel
    • Alternatiivne splaissing
    • mRNA molekulis asuva geneetilise informatsiooni muutmine – RNA editing
    • Transkriptsiooni ja translatsiooni toimumise aeg ja koht bakterites ja
    • eukarüootides
    • Eukarüoot
    • Prokarüoot
    • Ribosoomide ehitus prokarüootses ja eukarüootses rakus
    • tRNA-de osalus translatsiooniprotsessis: tRNA laadimine aminohappega, tRNA
    • seondumise saidid ribosoomis
    • Translatsioonil paarduvad tRNA molekulid mRNA molekulis asuvate koodonitega
    • antikoodonite vahendusel
    • Laadimine aminohapetega
    • tRNA seondumise saidid ribosoomis
    • Võrrelge translatsiooni initsiatsiooni bakterites ja eukarüootses rakus
    • Translatsiooni initsiatsioon
    • Bakteris
    • Eukal
    • Kirjeldage translatsiooni elongatsiooniprotsessi
    • Kirjeldage translatsiooni terminatsiooniprotsessi
    • Geneetiline kood ja selle omadused
    • Koodon-antikoodon paardumine, selle täpsus. Mis on supressor-tRNA?
    • Mutatsioonisagedust mõjutavad tegurid
    • Spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid. Mutatsioonitekke juhuslikkust
    • tõendavad katsed
    • Spontaansed
    • Indutseeritud
    • Juhuslikkuse tõestus
    • Mutatsioonide mõju organismile. Mutatsioonide avaldumine haploidsetes ja
    • diploidsetes organismides
    • Punktmutatsioonid: transitsioonid, transversioonid ja raaminihkemutatsioonid
    • Kuidas mõjutavad erinevat tüüpi punktmutatsioonid geeni poolt kodeeritud
    • polüpeptiidi funktsiooni?
    • Transitsioon
    • Transversioon
    • Raaminihkemutatsioonid
    • Mõju valgu AH järjestusele
    • Sünonüümsed mutatsioonid
    • Missens mutatsioonid
    • Nonsens mutatsioonid
    • Ames´i test kemikaalide mutageensuse uurimiseks
    • Mida mutageensem on kemikaal, seda suuremal hulgal
    • tekib bakteripopulatsiooni mutante, kes on tagasi saanud oma esialgse genotüübi
    • Põhilised DNA reparatsioonimehhanismid rakkudes
    • Rekombinatsiooniline reparatsioon
    • SOS vastus bakterites
    • Ristsiirde toimumise mehhanism Holliday mudeli põhjal
    • tütarkromatiidide DNA ahelad on teineteisega risti
    • Komplementatsioonitesti rakendus, selle erinevus rekombinatsioonitestist
    • Komplementatsioonitesti piirangud
    • näitab, kas mutatsioonid on alleelsed ehk kas nad paiknevad
    • ühes ja samas geenis
    • uuritakse kas mutatsioonid on aheldunud ja kui on, siis kui
    • kaugel nad asuvad üksteisest kromosoomis
    • Komplementatsioonitesti piirangud
    • Komplekssed seosed geenide ja polüpeptiidide vahel: alternatiivne splaissing
    • immuunvastuse kujunemise geneetiline taust

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    96
    doc
    Sissejuhatus geneetikasse
    94
    doc
    Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal
    18
    doc
    Geneetika I kordamisküsimused
    22
    doc
    Geneetika I eksami kordamisküsimused
    36
    doc
    Geneetika I kordamisküsimused
    13
    doc
    Geneetika I kordamisküsimused
    24
    docx
    Geneetika I kordamisküsimused 2016
    48
    rtf
    Geneetika eksami vastused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !