Facebook Like

Geneetika kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on kromosoomid ?
  • Mis on autosoomid ja mis gonosoomid ?
  • Mis on eukarüoot ?
  • Mis on DNA ja millest ta koosneb ?
  • Mille poolest erineb RNA DNA-st ?
  • Milles seisneb transkriptsioon valgusünteesil ?
  • Mis on translatsioon ?
  • Mis on struktuursed geenid, mis reguleerivad geenid ?
  • Mis on geeni ekspressioon e. geeni avaldumine ?
  • Mis on mutatsiooniline muutlikkus ?
  • Mis on kombinatiive muutlikkus ?
 
Säutsu twitteris
Geneetika kordamisküsimused
1. Mis on kromosoomid ?
Kromosoom on rakutuuma element, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks (ainult siis mikroskoobist nähtav). Kromosoomid on moodustunud kromatiinist (DNA ja valkude kompleks ), on kepikujulised struktuurid ja sisaldavad geene. Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist.
2. Telomeer, tsentromeer
Telomeer on DNA ahela piirkond, mis asub kromosoomi otstes . Telomeeri ülesandeks on kaitsta kromosoomi otsi kahjustuse eest. Iga jagunemise käigus väheneb DNA ahela pikkus kromosoomi otstest just telomeeride piirkonnast , see on hea selleks, et kahjustada ei saaks olulised geenid . Teiseks telomeeri ülesandeks on rakujagunemiste regulatsioon . Nimelt on rakk jagunemisvõimeline kuni telomeeride kriitilise pikkuseni ning selle pikkuseni jõudes lõpetab rakk jagunemise.
Telomeeridega on arvatavasti seotud nn. “kellamehhanism”, mis takistab kõrgemate organismide normaalsete rakkude piiramatut jagunemist. Iga jagunemistsükliga jäävad telomeerid järjest lühemaks ning teatud kriitilisest piirist alates raku jagunemine seiskub. Need rakud , mis peavad aga organismis kogu aeg paljunema (näit. idurakud, vereloome tüvirakud) lahendavad küsimuse sellega, et neis aktiveeritakse ensüüm telomeraas . See uuendab pidevalt telomeere.
Tsentromeer on kromosoomi unikaalne järjestuselement. Tsentromeer ehk primaarsoonis jagab kromosoomi kaheks õlaks (p – lühem õlg ja q – pikem õlg) ning hoiab mitoosi ja meioosi teatud staadiumites tütarkromatiide (tütarkromosoome) koos. Tsentromeeri külge moodustub jagunevas rakus spetsiaalne valguline struktuur - kinetohoor.
3. Karüotüüp
Karüotüüp ehk kromosoomistik on kromosoomide kogum indiviidi keha- või generatiivse raku tuumas. Seda iseloomustab:
  • kromosoomide arv
  • kromosoomide suurus
  • tsentromeeri asukohast olenev kuju
  • värvimuster (vöödilisus)
Karüotüüp on liigile iseloomulik.
Karüotüüp saadakse somaatilise raku mitoosi metafaasi
kromosoomide süstematiseeritud järjestusena, fotograafia või arvuti vahendusel. Kromosoomid järjestatakse suurimast alates kahanevas reas, kõige väiksem lõpus. Karüotüübi kirjeldamisel tuuakse esimesena ära kromosoomide (sh. sugukromosoomid ) arv, seejärel pannakse koma ning siis kirjeldatakse sugukromosoomide komplekt, nt 46,XX (normaalne naine) ja 46,XY (normaalne mees). Kui pluss (+) ja miinus (-) märk pannakse mingi sümboli ette, siis näitab see vastavalt lisandunud või kadumaläinud kromosoomi. Kui need märgid on aga pandud sümboli taha, siis viitab see kromosoomi pikkuse suurenemisele või kahanemisele.
4. Genoom
Genoom on ühes liigiomases kromosoomikomplektis (haploidne kromosoomistik) sisalduv geneetiline materjal. Genoomi iseloomustatakse kromosoomide arvu ja tüüpide, DNA koguse, DNA nukleotiidjärjestuse tüüpide, geenide arvu ja vastastikuse paiknemise ja teiste taoliste tunnuste kaudu. Inimese genoomi moodustavad 24 kromosoomi: 22 autosoomi ja 2 gonosoomi, X ja Y. Inimese haploidne (sugurakkude) genoom koosneb seega 23st kromosoomist; keharakud ( somaatilised rakud) on aga diploidsed, st neis on 46 kromosoomi. Inimese genoom sisaldab 20 000-25 000 geeni.
5. Mis on autosoomid ja mis gonosoomid?
Autosoom on (mittesugu)kromosoom, mis esineb võrdarvuliselt (nt paariliselt) liigi kõikidel isenditel, olenemata nende soost. Inimesel 22 autosoomi, tähistatakse 1-22.
Gonosoom ehk sugukromosoom on kromosoom, mille olemasolu või arv on eri sugupooltel liigiomaselt erinev; gonosoomid määravad sügoodi geneetilise (kromosoomse) soo.
6. Haploidsuse ja diploidsuse mõiste.
Haploidsus on ühekordne kromosoomistik nt sugurakkudes , eostes. Haploidsust tähistatakse tavaliselt sümboliga "n".
Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus.
7. Mis on homoloogsed kromosoomid.
Homoloogilised kromosoomid on liigi kromosoomikomplekti mingi kromosoomi eksemplarid kas sama või eri indiviidide kromosoomistikus. Homoloogilised kromosoomid on kujult ja suuruselt sarnased ning sisaldavad enamasti samu geneetilisi lookusi samas järjestuses. Homoloogsetes kromosoomides on kromosoomivöödistuse muster sama.
8. X-kromosoomi inaktivatsioon .
Kõikide emastel imetajatel pakitakse valkude abil juhuslikult üks kahest X-kromosoomist tihedalt kokku, muutes selle niimoodi inaktiivseks. Seda nimetatakse Barri kehakeseks. Kromosoomi pakkimine Barri kehakeseks on juhuslik ning toimub lootelise arengu algstaadiumis . Kõigis keharakkudes ei ole pakitud sama X-kromosoom. Barri kehake on nähtav rakutuumas tumeda, tuuma membraani läheduses paikneva struktuurina. „Pakitud“ kromosoom on funktsionaalselt inaktiivne.
9. Gameet ja sügoot , somaatiline rakk.
Gameet on organismi sugurakk.
Sügoot on viljastatud ( diploidne ) munarakk , mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel.
Somaatiline rakk on keharakk , organismi ehitusse kuulv rakk.
10. Raku tsükkel .
Raku tsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Rakutsükkel koosneb reast sündmustest, mis viivad raku jagunemise ja kahekordistumiseni. Rakutsükkel koosneb neljast eristatavast faasist: G1-faas, S-faas (süntees), G2-faas (need kolm kokku moodustavad interfaasi) ja M-faas ( mitoos ). M-faas ise koosneb kahest omavahel tihedalt ühendatud protsessist: mitoos, kus jaotatakse raku kromosoomid kahe tütarraku vahel, ning tsütokinees, kus jaotatakse raku tsütoplasma kaheks ja moodustub kaks eraldiseisvat rakku.
Rakutsükli faasid :
1) G1-faas – vahefaas (10 h), raku kasvamine, organellide kahekordistumine;
2) S-faas – süntees (9 h), DNA replikatsioon ;
3) G2-faas – vahefaas (4 h), raku kasvamine;
4) M-faas – mitoos e. raku jagunemine (1 h).
Kolm esimest faasi moodustavad interfaasi. Ükski faas ei käivitu enne, kui eelmine on täielikult lõpuni viidud. Rakud, mis ajutiselt või pöörduvalt on lõpetanud jagunemise, on puhkefaasis – G0-faasis.
Erinevate faaside üleminek on reguleerutud kontrollpunktidega – kas on võimalik liikuda edasi järgmisesse faasi. Kontrollitakse DNA sünteesi, DNA kahjustuste reparatsiooni (parandamist), jagunemiseks vajalike valkude ja struktuuriorganellide olemasolu.
11. Apoptoos .
Apoptoos ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid , transkriptsioonifaktorid kui ka rajad , mille käivitudes DNA fragmenteerub, väheneb raku maht ja kaovad mitokondriaalsed funktsioonid.
Rakus, mis sureb vastavalt apoptoosi mehhanismile, toimuvad kindlad biokeemilised ja morfoloogilised muutused, mille tulemusena laguneb rakk väikesteks osadeks , mis on ümbritsetud membraaniga. Raku tsütoplasma komponendid ei satu rakudevahelisse ruumi, vaid kuuluvad lagundamisele makrofaagide poolt. Nii saab organism töödelda ning taaskasutada aegunud , vigaseid, muteerunud, liigsed või ebanormaalseid rakke selleks et areneda, kasvada, paljuneda. Mingi rakugrupi normaalne apoptoos on vajalik organismi kui terviku funktsioneerimise seisukohalt. Mittetoimumine omab tavaliselt raskeid tagajärgi organismile, nt vähk -kasvaja, autoimmuunhaigused, arenguhäired.
12. Meioosi mõiste.
Meioos (kr k vähenemine) on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust (diploidsest somaatilisest rakust) tekib neli haploidse kromosoomistikuga
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Geneetika kordamisküsimused #1 Geneetika kordamisküsimused #2 Geneetika kordamisküsimused #3 Geneetika kordamisküsimused #4 Geneetika kordamisküsimused #5 Geneetika kordamisküsimused #6 Geneetika kordamisküsimused #7 Geneetika kordamisküsimused #8 Geneetika kordamisküsimused #9 Geneetika kordamisküsimused #10 Geneetika kordamisküsimused #11 Geneetika kordamisküsimused #12 Geneetika kordamisküsimused #13 Geneetika kordamisküsimused #14 Geneetika kordamisküsimused #15 Geneetika kordamisküsimused #16 Geneetika kordamisküsimused #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katitakati Õppematerjali autor

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

13
doc
Geneetika I kordamisküsimused
18
doc
Geneetika I kordamisküsimused
36
doc
Geneetika I kordamisküsimused
22
doc
Geneetika I eksami kordamisküsimused
18
doc
Geneetika I kordamisküsimused-2012
24
docx
Geneetika I kordamisküsimused 2016
22
doc
Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013
11
docx
Veterinaargeneetika I KT kordamisküsimused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun