Geneetika I kordamisküsimused 2016 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui ka pigmentatsiooni vähesus. 12. Mis põhjustab kompleksse tunnuse erinevat avaldumismäära populatsioonis ?
  • Mida varieeruvuski. 14. Päritavus. Mida näitab see, kui teatava tunnuse päritavuskoefitsient on väärtusega 0,7 ?
  • Kuidas on tagatud X-liiteliste geenide võrdne avaldumistase erinevast soost isenditel imetajatel ja äädikakärbsel ?
  • Mis on geenide aheldatus ?
  • Millest on tingitud erinevused kromosoomide geneetilisel ja füüsilisel kaardil ?
  • Millised vanemate sarnased. 34. Mida näitavad homoloogiliste kromosoomide vahelised kiasmid ?
  • Millal toimub ristsiire ?
  • Mis on „paigalhoidvad“ (balancer) kromosoomid ?
  • Millist tüüpi nukleiinhape võib olla päriliku informatsiooni kandjaks ?
  • Mis funktsioon on eukarüootsetes kromosoomides tsentromeeridel ja telomeeridel ?
  • Milline neist mudelitest leidis eksperimentaalselt kinnitust ?
  • Mis mehhanismidega on tagatud DNA replikatsiooni täpsus ?
  • Milliste DNA molekulide replikatsiooni puhul seda on kirjeldatud ?
  • Mille poolest erineb transkriptsiooni initsiatsioon replikatsiooni initsiatsioonist ?
  • Mis on supressor-tRNA ?
 
Säutsu twitteris
  • Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis.
    Meditsiinis: haiguste diagnoosimine, haiguste ravimine geeniteraapiaga, vähiuuringud, ravimite tootmine GM-organismide abil
    Kohtumeditsiinis: isiku tuvastamine , isadustest
  • Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine.
    Põllumajanduses rakendadakse geneetika teadmisi taimesortide ja loomatõugude aretuses. Transgeensed taimed on suuremad, viljakamad, vastupidavamad, säilivad paremini jne. Transgeenseid loomi on loodud ravimite tootmiseks – nt. kasvuhormooni tootev piimalehm. Transgeensed bakterid toodavad insuliini.
    Kloonimiseks võetakse somaatiline rakk ja siirdatakse see munarakku, millest on tuum eemaldatud . Tekib doonoriga geneetiliselt identne isend . Kloonimist rakendatakse lemmikloomade paljundamiseks – see on suur äri. Tulevikus kasutatakse ka transgeensete loomade paljundamiseks ja inimse tüvirakkude tootmiseks.
  • Geneetika väärkasutused.
    Eugeenika e. tõutervishoid seisneb paremate tõuomadustega indiviidide paljunemise soodustamises. Ajaloos on seda praktiseeritud väga julmalt ja vääralt: USA’s steriliseeriti ebasoovituslike omadustega isikuid, nt alkohoolikud, kriminaalid;
    Natsi Saksamaal tapeti juute , mustlasi et aaria rassi tõupuhtust säilitada.
  • Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi.
    Eukarüoot: Genoom diploidne, pärilikkus koondunud kromosoomidesse, genoom on suurem
    Prokarüoot: Genoom haploidne, pärilikkus on ühes rõngaskromosoomis, genoom on väiksem
  • Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel.
    Mitoosis on üks jagunemine, meioosis kaks. Mitoosis ei ole kromosoomide ristsiiret, meioosis on. Mitoosil saadakse kaks identset diplodiset rakku, meioosis saadakse 4 isesugust haplodset rakku. Meioosi tulemusena valmivad sugurakud, mitoosiga keharakud.
  • Meioos geneetilise muutlikkuse suurendajana. Meioosi häiretest tulenevad defektid.
    Meioos suurendab geneetilist mitmekesisust, sest enne jagunemist toimub kromosoomides ristsiire , mille käigus homoloogilised kromosoomid vahetavad osi ehk geneetilist materjali. Seejärel lahknevad kromosoomi kromatiidid erinevatesse tütarrakkudesse.
    Meioosi häiretest tulenevad kromosoomi jaotumise häired tütarrakkudesse. Ühte rakku võib sattuda rohkem kromosoome kui peaks. Selle tagajärjel tekivad erinevad komplikatsioonid. Esiteks võib see põhjustada loote väärarenguid ja iseeneslikke aborte . Väärarengutest on tuntud näiteks Downi sündroom , kus 21. kromosoomi on üks üle.
  • Mendeli avastatud pärilikkuse üldprintsiibid monohübriidsel ja dihübriidsel ristamisel.
    Monohübriidne ristamine :
    Mendeli I seadus e. ühetaolisuse seadus: erinevate homosügootsete isendite ristamisel on esimese põlvkonna järglased F1 kõik ühetaolised heterosügoodid.
    Mendeli II seadus e. lahknemise seadus: heterosügootide (hübriidide) järglaskonnas F2 toimub geneetiline lahknemine , nii et kindlates sagedussuhetes tekivad nii homosügootsed kui ka heterosügootsed isendid. Fenotüüp 3:1 ja genotüübilt 1:2:1
    Dihübriidne ristamine: Mendeli III seadus e. sõltumatu lahknemise seadus – homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad vabalt. F2 põlvkonnas on järglastel 9 eri genotüüpi ja 4 fenotüüpi, suhetes 9:3:3:1.
  • Geenide alleelne varieeruvus ja mõju fenotüübile: semidominantsus, kodominantsus, mitmealleelsus . Tooge näide.
    Semidominantsus on see, kui dominantne alleel avaldub heterosügootses olekus nõrgemalt. Nt: lõvilõua õievärvus. Punane õis on dominantne (AA) ja valge on retsesiivne (aa) alleel. Heterosügoodina (Aa) on õite värvus roosa, mitte punane.
    Kodominantsuse puhul heterosügootses olekus avalduvad mõlemad tunnused koos. Nt: veregrupid inimesel. Kui üks vanematest on homosügoot A-grupi verega ja teine homosügoot B-grupi verega, siis järglasel heterosügootses olekus avalduvad mõlemad veregrupid ehk AB.
    Mitmealleelsus:Ühte tunnust määravad mitu alleli. Näide küülikutest, kus karva värvust reguleerib 4 alleeli: c – albiino , ch – himaalaja, cch – chinchilla ja c+ – metsiktüüp. Homosügootses olekus on igal alleelil kindel toime karva värvusele, kuid nad ei domineeri üksteise üle, vaid koos mõjutavad fenotüüpi.
  • Mutatsioonide toime organismile. Testertüved mutatsioonide alleelsuse testimiseks.
    Nähtavad mutatsioonid – muutub mõni morfoloogiline tunnus,nt värvus
    Letaalne mutatsioon – põhjustab isendi hukku
    Steriilne mutatsioon – põhjustab isendile viljatust.
    Testertüved - testib, kas mutantne fenotüüp on põhjustatud sama geeni alleelse teisendi poolt või mitte. Sellist analüüsi saab läbi viia retsessiivsete mutatsioonide uurimiseks. Ristamisse võetav testertüvi on homosügootne teatava geeni retsessiivse alleeli suhtes. Juhul, kui ka järglaskonnal avaldub mutantne fenotüüp, on mutantne alleel sama geeni variant, mille alleel on testertüvel retsessiivne . Näiteks äädikakärbsel Drosophila melanogaster on kirjeldatud 2 retsessiivset mutatsiooni – cinnabar ja scarlet, mis mõlemad põhjustavad kärbestel erepunast silmavärvi. Metsiktüüpi kärbestel on tumedad silmad. Selleks, et teha kindlaks, kas cinnabar ja scarlet mutatsioonid on toimunud samas geenis, st., kas tegemist on sama geeni alleelidega, ristati mutantseid kärbseid omavahel. Kuna järglased olid fenotüübilt metsiktüüpi, viitas see sellele, et mutatsioonid olid toimunud erinevates geenides, ristamise käigus toimus komplementatsioon mutantsete geenide suhtes. Kui testiti kolmandat mutatsiooni cinnabar-2, ristates mutantseid kärbseid cinnabar ja scarlet mutantidega, saadi mutantsed järglased cinnabar kärbestega ristates ja metsiktüüpi järglased scarlet mutatsiooni kandvate kärbestega ristates. Need tulemused näitavad, et cinnabar-2 ja cinnabar on ühe ja sama geeni alleelid.
  • Geenide fenotüübilist avaldumist mõjutavad tegurid. Mõisted penetrantsus ja ekspressiivsus.
    Keskkond, nt temperatuur, kui on temperatuuritundlik valk (või muu DNA produkt ), sugu läbi testosterooni hulga.
    Penetrantsus on sagedus protsentides, millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis . Nt: polüdaktüülia - defekti, mille tagajärjel arenevad indiviidil lisasõrmed ja varbad. Mutatsioon on dominantne ja defekt ei avaldu kõigil heterosügootidel.
    Ekspressiivsus – näitab geeni fenotüübilise avaldumise taset. Üks tunnus võib avalduda isenditel erinevel määral. Nt: dominantset lobe mutatsiooni kandvatel äädikakärbestel on silmakuju sagaraline, kuid erinevatel isenditel on sagaralisuse aste erinev.
  • Mõisted epistaas ja pleiotroopsus . Tooge mõni näide.
    Epistaas on ühe geeni tõkestav, pärssiv või varjutav toime teise geeni avaldumisele. Need geenid , mida allutatakse, on hüpostaatilised. Näiteks mutatsioon white on epistaatiline mutatsiooni cinnabar suhtes. Kui äädikakärbsed kannavad mõlemat retsessiivset mutatsiooni homosügootses olekus, on nende silmavärvus ikkagi valge.
    Pleiotroopsus – kui geen mõjutab samaaegselt erinevaid tunnuseid. Nt: Fenüülketonuuria puhul on tunnusteks nii vaimne alaareng kui ka pigmentatsiooni vähesus.
  • Mis põhjustab kompleksse tunnuse erinevat avaldumismäära populatsioonis?
    Esiteks see, kui palju erinevaid geene ühte tunnust määrab, mida rohkem geene, seda suurem on varieeruvus. Teiseks keskkond.
  • Kvantitatiivsete tunnuste analüüs: keskmine ja modaalklass, valimi varieeruvus ja standardhälve .
    Keskmine saadakse kui vaadeldud isendite tunnuste väärtused liita kokku ja jagada vaadeldud isendite arvuga.
    Modaalklass – väärtusklass, kuhu kuuluvad kõige enam isendeid vaadeldud populatsioonis.
    Varieeruvus - mõõdab üksikute andmepunktide hajuvust keskmisest punktist.
    Standardhälve – ruutjuur varieeruvusest, näitab sisuliset sama mida varieeruvuski.
  • Päritavus . Mida näitab see, kui teatava tunnuse päritavuskoefitsient on väärtusega 0,7?
    Päritavus (heritability) on kvantitatiivse tunnuse populatsioonisisese muutlikkuse see osa, mis on tingitud genotüübilistest erinevustest indiviidide vahel.
    Päritavuskoefitsent – väljendab geneetilise muutlikkuse suhtosa tunnuse üldisest populatsioonisisesest muutlikkusest antud keskkonna tingimustes.. Nt 0,7 näitab seda, et enamus tunnuse väärtusest on põhjustatud genotüübist ja keskkonna mõju antud tunnusele on väiksem, umbes 30%.
  • Kunstlik valik, sellega seotud piirangud. Inbriidingu mõju organismi fenotüübile.
    Kunstlik valik seisneb valitud genotüüpidega (või fenotüüpidega) isendite kontrollitud ristamises ning järglaste valikus geneetiliste omaduste järgi. Piiranguteks saab looduslik valik. Näiteks võib olla soovitud tunnus mida arendatakse negatiivses korrelatsioonis muu tunnusega, mis takistab isendite elumust. Nt: mardikate suurus ja sigivus.
    Inbreedingu mõju fenotüübile – suureneb homosügootsus , avaldub enam retsessiivseid tunnuseid, mis põhjustab paljude pärilike haiguste esinemist . Järglased on vähem viljakad ,väiksemad, nõrgemad
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Geneetika I kordamisküsimused 2016 #1 Geneetika I kordamisküsimused 2016 #2 Geneetika I kordamisküsimused 2016 #3 Geneetika I kordamisküsimused 2016 #4 Geneetika I kordamisküsimused 2016 #5 Geneetika I kordamisküsimused 2016 #6 Geneetika I kordamisküsimused 2016 #7 Geneetika I kordamisküsimused 2016 #8 Geneetika I kordamisküsimused 2016 #9 Geneetika I kordamisküsimused 2016 #10 Geneetika I kordamisküsimused 2016 #11 Geneetika I kordamisküsimused 2016 #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Ado Viisut Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Teemad

    • Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis
    • Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid
    • Organismi kloonimine
    • Geneetika väärkasutused
    • Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi
    • Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel
    • Meioos geneetilise muutlikkuse suurendajana. Meioosi häiretest tulenevad defektid
    • Mendeli avastatud pärilikkuse üldprintsiibid monohübriidsel ja dihübriidsel ristamisel
    • Mendeli I seadus e. ühetaolisuse seadus
    • Mendeli II seadus e. lahknemise seadus
    • Mendeli III seadus e. sõltumatu lahknemise seadus
    • Geenide alleelne varieeruvus ja mõju fenotüübile: semidominantsus, kodominantsus
    • mitmealleelsus. Tooge näide
    • Semidominantsus
    • Kodominantsuse
    • Mitmealleelsus
    • Mutatsioonide toime organismile. Testertüved mutatsioonide alleelsuse testimiseks
    • Drosophila melanogaster
    • scarlet
    • cinnabar
    • Geenide fenotüübilist avaldumist mõjutavad tegurid. Mõisted penetrantsus ja
    • ekspressiivsus
    • Penetrantsus
    • Ekspressiivsus
    • Mõisted epistaas ja pleiotroopsus. Tooge mõni näide
    • Epistaas
    • white
    • Pleiotroopsus
    • Mis põhjustab kompleksse tunnuse erinevat avaldumismäära populatsioonis?
    • Kvantitatiivsete tunnuste analüüs: keskmine ja modaalklass, valimi varieeruvus ja
    • standardhälve
    • Päritavus. Mida näitab see, kui teatava tunnuse päritavuskoefitsient on väärtusega 0,7?
    • heritability
    • Päritavuskoefitsent
    • Kunstlik valik, sellega seotud piirangud. Inbriidingu mõju organismi fenotüübile
    • Sugukromosoomid erinevatel organismidel. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et
    • pärilikkus on seotud kromosoomidega
    • Selgitage Mendeli seadusi lähtudes kromosoomiteooriast
    • Ühetaolisuse- ja lahknemisseadus
    • Sõltumatu lahknemisseadus
    • Suguliitelised geenid ja nende avaldumine inimesel. Tooge näide
    • Soomääramine erinevatel organismidel
    • Kuidas on tagatud X-liiteliste geenide võrdne avaldumistase erinevast soost isenditel
    • imetajatel ja äädikakärbsel?
    • Mitoosi- ja meioosikromosoomide uurimise tsütoloogilised meetodid
    • Mitoosikromosoomid
    • Meioosikromosoomid
    • Inimese karüotüüp ja karüogramm
    • Karüotüüp
    • Karüogramm
    • Polüploidsus ja selle fenotüübilised efektid
    • Polüploidsed
    • Viljakate polüploidide saamine. Tooge näide
    • Polüteenkromosoomide moodustumine ja omadused
    • Aneuploidsus ja selle fenotüübilised efektid. Tooge näide
    • Muutused kromosoomide struktuuris: deletsioonid, duplikatsioonid, inversioonid ja
    • nende ümberkorralduste fenotüübiline efekt
    • Deletsioon
    • Duplikatsioon
    • Inversioon
    • Translokatsioonid ja liitkromosoomide teke. Translokatsioonide mõju geenide
    • avaldumisele
    • Mis on geenide aheldatus? Tooge näide
    • Geneetilise materjali rekombineerumine ristsiirde teel
    • Kas kõrge rekombinatsioonisagedus viitab uuritavate geenide üksteisele lähestikku või
    • eemal paiknemisele? Põhjendage
    • Millest on tingitud erinevused kromosoomide geneetilisel ja füüsilisel kaardil?
    • kasutamine ristsiirete
    • uurimisel
    • Mida näitavad homoloogiliste kromosoomide vahelised kiasmid?
    • Millal toimub ristsiire? Rekombinatsiooni osa evolutsiooniprotsessis
    • askuste analüüsil
    • kromosoomid? Paigalhoidvate kromosoomide
    • kasutamine geenide asukoha määramiseks kromosoomides
    • Geenide kaardistamise meetodid, mis põhinevad somaatiliste rakkude hübridiseerimisel
    • Geenide kaardistamine translokatsioone sisaldavate kromosoomide abil
    • Geenide kaardistamine deletsioone ja duplikatsioone sisaldavate kromosoomide abil
    • Millist tüüpi nukleiinhape võib olla päriliku informatsiooni kandjaks?
    • Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni
    • Võrrelge DNA ja RNA koostist ning ehitust
    • Selgitage DNA ahelate komplementaarsuse ja antiparalleelsuse põhimõtet
    • Bakterikromosoomi struktuur
    • Eukarüootsete kromosoomide koostis ja struktuur
    • Mis funktsioon on eukarüootsetes kromosoomides tsentromeeridel ja telomeeridel?
    • Tsentromeerid
    • Telomeerid
    • Nukleiinhapete sünteesi suund ja nukleiinhapete sünteesi läbiviivad ensüümid
    • DNA replikatsiooni kolm mudelit – konservatiivne, dispersiivne ja semikonservatiivne
    • Milline neist mudelitest leidis eksperimentaalselt kinnitust?
    • Konservatiivne
    • Semikonservatiivne
    • Dispersiivne
    • DNA replikatsiooni initsiatsiooni mehhanism
    • Erinevate DNA polümeraaside funktsioonid bakterites. Mis mehhanismidega on tagatud
    • DNA replikatsiooni täpsus?
    • DNA replikatsioon juhtivalt ja mahajäävalt ahelalt
    • Juhtiv ahel
    • Mahajäävalt ahelalt
    • Võrrelge bakteri ja eukarüoodi kromosoomide replikatsiooni
    • DNA replikatsiooni veereva ratta mudel. Milliste DNA molekulide replikatsiooni puhul
    • seda on kirjeldatud?
    • Molekulaarbioloogia põhidogma
    • RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid
    • transfer
    • ribosome
    • messenger
    • small nuclear
    • Mille poolest erineb transkriptsiooni initsiatsioon replikatsiooni initsiatsioonist?
    • Võrrelge prokarüootset ja eukarüootset transkriptsiooni initsiatsiooni
    • Transkriptsiooni elongatsioon ja terminatsioon
    • Elongatsioon
    • Terminatsioon
    • Võrrelge eukarüootsete ja prokarüootsete geenide struktuuri. Eukarüootse RNA
    • transkriptsioonijärgne modifikatsioon
    • Intronite kõrvaldamine splaissingu teel
    • mRNA molekulis asuva geneetilise informatsiooni muutmine – RNA editing
    • Transkriptsiooni ja translatsiooni toimumise aeg ja koht bakterites ja eukarüootides
    • Ribosoomide ehitus prokarüootses ja eukarüootses rakus
    • tRNA-de osalus translatsiooniprotsessis: tRNA laadimine aminohappega, tRNA
    • seondumise saidid ribosoomis
    • exit site
    • Võrrelge translatsiooni initsiatsiooni bakterites ja eukarüootses rakus
    • Kirjeldage translatsiooni elongatsiooniprotsessi
    • Kirjeldage translatsiooni terminatsiooniprotsessi
    • Geneetiline kood ja selle omadused
    • Koodon-antikoodon paardumine, selle täpsus. Mis on supressor-tRNA?
    • Mutatsioonisagedust mõjutavad tegurid
    • Spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid. Mutatsioonitekke juhuslikkust tõendavad
    • katsed
    • Mutatsioonide mõju organismile. Mutatsioonide avaldumine haploidsetes ja diploidsetes
    • organismides
    • Punktmutatsioonid: transitsioonid, transversioonid ja raaminihkemutatsioonid. Kuidas
    • mõjutavad erinevat tüüpi punktmutatsioonid geeni poolt kodeeritud polüpeptiidi
    • funktsiooni?
    • Transitsioonid
    • Transversioonid
    • Raaminihkemutatsioonid
    • Punktmutatsioonid võivad olla
    • Ames´i test kemikaalide mutageensuse uurimiseks
    • Põhilised DNA reparatsioonimehhanismid rakkudes
    • SOS vastus bakterites
    • Ristsiirde toimumise mehhanism Holliday mudeli põhjal
    • Komplementatsioonitesti rakendus, selle erinevus rekombinatsioonitestist
    • Komplementatsioonitesti piirangud
    • Komplekssed seosed geenide ja polüpeptiidide vahel: alternatiivne splaissing
    • immuunvastuse kujunemise geneetiline taust

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    13
    doc
    Geneetika I kordamisküsimused
    18
    doc
    Geneetika I kordamisküsimused
    22
    doc
    Geneetika I eksami kordamisküsimused
    36
    doc
    Geneetika I kordamisküsimused
    22
    doc
    Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013
    94
    doc
    Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal
    96
    doc
    Sissejuhatus geneetikasse
    7
    doc
    Geneetika kordamisküsimused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !