Facebook Like

Geneetika I kordamisküsimused (2012) (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Geneetika I kordamisküsimused (2012)
  • Molekulaargeneetika põhimõisted (mis on DNA, RNA, aminohapped jne)
    DNA -desoksüribonukeliinhape, kannab edasi pärilikku infot.
    Koplementaarsus ja antiparalleelsus- 5´ 3´
    Sekundaarstruktuur- iga ahela täispööre e suur vagu (10 nukleotiidi), vahemaa N-aluste vahel e. väike vagu.
    RNA- ribonukeliinhape, viib läbi valkude sünteesi, geneetilised regulatsiooni protsessid
    • RNA-analüüsi kasutatakse diagnostikas palju vähem, kuna RNA on palju ebastabiilsem (nii säilitamise, kui analüüsi suhtes).
    • Vajadusel (RNA-viiruste analüüs) kasutatakse näiteks revertaasi – polümeraas mis sünteesib RNA pealt DNA.

    Valgud - koosnevad ah, nende kaudu jõuab pärilik info tunnustesse
    Replikatsioon , transkriptsioon , translatsioon - matriitssüsteemireaktsioonid
    Nukleosiid - suhkur + lämmastikalus
    Nukleotiid - suhkur+ lämmastikalus+ fosfaatrühm ( lisaks nukleiinhappe mood. On teisi ül: ATP, koensüümide koostises- CoA, signaalmolekul- cAMP
    Nukleiinhape - tekib kui nukleotiidid seostuvad omavahel fosfodiestersildadega.
    Nukleosoom - kromatiinaine struktuurelement, DNA on keerdnud ümber 8 histooni gloobuli. Superheeliksi struktuur kaitseb DNA-d DNAaaside eest ( topoisomeraasi toimel moodustub)
    Heterokormatiin- inaktiivne DNA, tsentromeeri ja telomeeri piirkond
    Eukromatiin-aktiivne DNA
  • DNA/RNA nukleotiidne koostis (tüüp/nimetus, komplementaarsus )
    A ja G puriinalused ja C,T, U pürimidiinalused
    DNA- fosfaatrühm, nukleotiid A=T ja G≡C, suhkur ( desoksüriboos ) ühe suhkru hüdroksüülgrupile, liitub teise suhkru fosfaargrupp,
    RNA- fosfaatrühm, nukleotiid A=U ja G≡C, suhkru ( riboos )
    Komplementaarsus võimaldab geneetilist infot säilitada ja edasi kanda
  • DNA replikatsioon – põhilised ensüümid , sünteesi suunad, põhimõte
    Eukormatiin replitseerub varases S-faasis ja heterokormatiin hilises S-faasis.
    Semikonservatiivne. Mõlemad ahelad matriitsiks, süntees vastavalt komplementaarsus printsiibile Kaheahelalise DNA vesiniksidemed üsna nõrgad, kuumusega denatureerivad, jahtumisel renatureeruvad.
    Replikatsioon algab ühe genoomi paljudest kohtades- replikatsiooni origin -punktid, kujuneb replikatsioonimull. Replikatsioon toimub mõlemas suunas seni kui eri replikonidest alanud süntees saab kokku
    Bakterite rõngaskromosoomis on kindel koht, kust replikatsioon algab (origin). Replikatsioon algab korraga mõlemas suunas ning kestab kuni valmib terve uus kromosoom
    Initatsioonvalgud- tunnevad origin-punkti
    Topoisomeraas -avab konformatsiooni
    Helikaas - lahutab kaksikahela (lõhub H sidemed) ja mood. Replikatsioonikahvli
    Single Strand Binding Protein (SSB valgud)- kaitsevad avatud ahelat
    Primaasid- algatavad sünteesi
    DNA polümeraas III- vastavalt komplementaarusele sünteesib matriitsahelat 5´3´
    RNA polümeraas- sünteesib mahajäävale ahelale praimeri. Praimerit pikedab DNA polümeraas III- tekivad Okazaki fragmendid .
    DNA polümeraas I- lagundab RNA praimeri ja asendab DNA-ga
    DNA- polümeraas- viib läbi replikatsiooni
    Ligaas - ühendab Okazaki fragmendid
    Replikatsioon algab mitmes kohas, raku paljunemistsükli S-faasis suunas 3´--5`
    DNA- ahelad on antiparalleelsed, replikatsioon saab olla pidev ainult ühelt ahelalt( leading strand). Teiselt ahelalt Okazaki gragmentide kaupa. Vigade parandamiseks on DNApolümeraasil ´´proofreading´´- eemaldab valed ja asendab õigetega
    Replikatsioon termineerub siis kui kogu kromosoomistik on replitseerunud.
  • Transkriptsioon – põhimõte, peamised ensüümid, erinevused euk. – prok.
    Üheahelalise RNA süntees, mis on komplementaarne ühega kahest DNA ahelast ja kasutab seda DNA ahelat matriitsina sünteesil.
    Transkriptsioonis kopeeritakse DNA kodeeriva ahela( sense -ahel) aluste järjestus vastavaks mRNA ahelaks.
    Transkriptsiooni initsiatsiooni kompleks - trans- faktorid , TATA box, ´´ enhancer ´´ ja sellega seonduv aktiveeriv ja vahendav valk( mediaator ) ja RNA-polümeraas.
    RNA-polümeraas- viib transkriptsiooni läbi
    Transkriptsioonifaktorid- abistavad RNA polümeraasi ja reguleerivad tema funktsiooni
    Prokarüoodis- mRNA on koheselt translatsiooni maatriksis, translatsioon algab enne kui transkriptsioon on lõppenud. mRNA kodeerib kuni 3 valku. RNA polümeraas seostub otse DNA-le, pole vaja transkriptsiooni initsiatsiooni faktoreid.
    Eukarüdoodis- Vajab transkriptsiooni initsiatsiooniks cis- aktiveerivate elementide ja trans- aktiveerivate faktorite (regulatoorsed valgud) KOOSTOIMET. ei toimu samaaegselt, transkr-tuumas, transla - tsütoplasmas. Start koodon AUG, kuid ei kasuta formüül-metioniini. Eukarüootne mRNA kodeerib ühte valku. Eu, DNA sisaldab introneid, mis lõigatakse splaissingu käigus välja
  • Geneetiline kood (põhimõte, muutlikkus)
    mRNA nukleotiidide tripleti vastavus aminohappele valgu molekulis, üks triplett vastav ühele aminohappele. Ühele aminohappele mitu erinevat tripletit.
    Täielik kõdumine- kolmandas positsioonis on suvaline nukleotiid, mis ei muuda aminohapet
    Osaline kõdumine- muudab keemilisete omaduste poolest lähedase aminohappe tootmine.
  • Translatsioon, peptiidside, valkude struktuurid
    Translatsioon- dekodeeritakse mRNA ahel ribosoomide abil vastavaks aminohapete ahelaks ( polüpeptiid ), millest hiljem saab aktiivne valk. Translatsioon toimub raku tsütoplasmas ribosoomidel, paljude ensüümide abil.
    • mRNA (messanger, DNA pealt sünteesitud jäljend valgu sünteesiks)
    • tRNA –transpordivad AH ribosoomidesse
    • rRNA (ribosoomi koostises)
    Initsiatsioon - Valku kodeerivat järjestust e. transleeritavat DNA piirkonda nimetatakse ka avatud lugemisraamiks – ORF. ORF algab initsiaatorkoodoniga AUG ja lõpeb stop – koodoniga. Erinevate lugemisraamide vahel asuvad spaisser – järjestused.
     mRNA 5’ otsa koguneb mitmeid valgulisi initsiatsioonifaktoreid, kuhu seondub ka ribosoomi väiksem alaühik 40S koos Met-tRNAga – moodustub valgusünteesi initsiaatorkompleks
    Elongatsioon- aminohapete lisandumine polüpeptiidahelasse, mis on tsükliline protsess:
    • tRNA, mis kannab ahelasse juurdelisanduvat aminohapet, seostumine ribosoomi A – saiti 60S subühikus
    • 60S subühiku P – saidist kasvava valguahela ülekanne A – saidis olevale tRNA-le (s.t. juurdelisanduvale aminohappele)
    Juurdelisatava aminohappe aminogrupp reageerib viimase aminohappe karboksüülgrupiga ja moodustub peptiidside. Katalüüsib ensüüm peptidüül – transferaas, mis asub ribosoomi suuremas alaühikus
    vabanenud tRNA lahkub ribosoomist, ribosoom liigub mRNA-l edasi ühe sammu ehk koodoni võrra. Tsükkel kordub
    Terminatsioon- valguahela pikenemine peatub, kui STOP – koodon siseneb A – saiti Eukarüootidel tunneb STOP – koodoni ära üksainus vabastusfaktor eRF (prokarüootidel on neid faktoreid mitu)
    RF seondumine  ensüüm peptidüül – transferaasi aktiivsust
    Valguahela lõppu (C – terminaalne ots) liidetakse vee molekul H2O ning polüpeptiid vabaneb mRNA vabaneb, ribosoom laguneb alaühikuteks, lõpeb valgusünteesi ribosoomitsükkel
    Matriitsiks on 3’  5’ DNA ahel, mille pealt sünteesitakse 5’  3’ mRNA (sense ehk kodeeriv ahel) Teise ahela pealt antisense ahel (katsetes)
    Peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel
    Aminohapetel bipolaarne ionisatsioon: ühe AH karboksüülgrupp liitub teise AH aminogrupiga, tekib peptiidside. Polüpeptiidahela ühes otsas on alati amiinogrupp (algus) ja teises karboksüülgrupp (lõpp).
    Valkude struktuurid- primaarstruktuur- lineaarne a-h järjestus
    Sekundaarstrukuur- alfa heeliksi või beeta-heeliksi sheet struktuur
    Tertsiaarstruktuur- funktsionaalsetel valkudel 3D struktuur
    Kvaternaarstruktuur- mitme valgumolekuli kompleks
    Alguskoodon- AUG, lõppkoodon- UGA, UAA, UAG
  • Geneetika mõisted ( alleel , monogeenne tunnus jne.)
    Geen- Täielik nukleiinhapete järjestus, mis on vajalik funktsionaalse geeniprodukti(polüpeptiid, RNA) sünteesiks.
    pärilikkuse elementaarüksuse, DNA lõik, mis määrab ära RNA molekuli sünteesi: määrab ühe valgu järjestuse.
    Struktuurgeenid - info RNA ehituse kohta (mRNA, tRNA, rRNA)
    Regulaatorgeenid- kontrollivad struktuurgeenide aktiivsust ja avaldumist
    Kromosoom- pärilikkuse salvestaja, geenide materiaalne kandja. Kormosoomid paiknevad rakutuumas ja koosnevad DNAst . DNA on seotud struktuursete valkudega( histoonid ) ja regulatoorsete valkudega(transkriptsioonifaktorid, replikatsioonivalgud). Sisaldab 3 funktsionaalset elementi: replikatsiooni origin-punktid, tsentromeer , telomeersed järjestused.
    Telomeerid- takistavad kromosoomide otste kleepumist, abistavad DNA molekulide otste replikatsioonis, kaitsevad DNA molekulid otsi ensümaatilise lagundamise eest. Somaatilistes rakkudes 500-3000 tandeemset kordust. Sugurakkudes pikendavad telomeraasid telomeere.
    Lookus - kindlas kohas, kindlas kromosoomis olev konkreetne nukleotiidne järjestus ehk kromosoomi piirkond, kus vaadeldav geen asub
    Alleel- geenide esinemine teisendite kujul ehk geeni teatud vorm, eri alleelidel on erinev nukleotiidne koostis. Ühe geeni eri alleelide järgi sünteesitud
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Geneetika I kordamisküsimused-2012 #1 Geneetika I kordamisküsimused-2012 #2 Geneetika I kordamisküsimused-2012 #3 Geneetika I kordamisküsimused-2012 #4 Geneetika I kordamisküsimused-2012 #5 Geneetika I kordamisküsimused-2012 #6 Geneetika I kordamisküsimused-2012 #7 Geneetika I kordamisküsimused-2012 #8 Geneetika I kordamisküsimused-2012 #9 Geneetika I kordamisküsimused-2012 #10 Geneetika I kordamisküsimused-2012 #11 Geneetika I kordamisküsimused-2012 #12 Geneetika I kordamisküsimused-2012 #13 Geneetika I kordamisküsimused-2012 #14 Geneetika I kordamisküsimused-2012 #15 Geneetika I kordamisküsimused-2012 #16 Geneetika I kordamisküsimused-2012 #17 Geneetika I kordamisküsimused-2012 #18
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor lyina Õppematerjali autor

    Lisainfo


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    18
    doc
    Geneetika I kordamisküsimused
    22
    doc
    Geneetika I eksami kordamisküsimused
    36
    doc
    Geneetika I kordamisküsimused
    13
    doc
    Geneetika I kordamisküsimused
    22
    doc
    Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013
    24
    docx
    Geneetika I kordamisküsimused 2016
    96
    doc
    Sissejuhatus geneetikasse
    17
    docx
    Geneetika kordamisküsimused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun